-
Teadlaste arv Eestis ja see, kui paljudele jätkub palgaraha, on küsimus, millele selget korrektset vastust praegu ei ole. Oktoobri alguses Sirbis avaldatud artiklis tõin taustaandmed selle kohta, kui suure või täpsemalt, kui väikese osa tehtava teadustöö rahastamisest katavad personaalsed ja institutsionaalsed uurimistoetused ning millist arvestuslikku loogikat kasutab Eesti teadusagentuur uurimistoetuste rahalise mahu arvutamisel. Paraku hakkasid mõned sellest artiklist kontekstiväliselt välja tõstetud arvud elama täiesti iseseisvat elu…
-
Kas olukord, et riikliku teadusrahastuse osakaal ja võimalused (ETAgi kaudu) ammenduvad, oli ETAgi käivitamisel piisavalt selge? Kas teadlaskond seda ka hoomas?
Loomulikult on muudatusi teha lihtsam kasvu kui stabiilsuse tingimustes. Rahastusreform algatati küll majanduse ja teadusrahastuse kasvufaasis, kuid selle elluviimine jäi paraku kasinamatele aegadele. Kas teadlaskond hoomas tekkivaid probleeme? Ei oska üheselt vastata, aga praeguseid vastukajasid arvestades võib arvata, et ega muudatuste vajadused kõikide teadlasteni küll ei…
-
Peaaegu kõik – nii teadlaste valimine ametikohtadele, atesteerimine, teadusprojektide hindamine ja rahastamine kui ka kraadi kaitsmine – sõltub meil publikatsioonide arvust ja h-indeksist. (See h-indeks on publikatsioonide hulka ja nende tsiteeritavust iseloomustav indeks, nt indeksi väärtus 5 tähendab seda, et õpetlane on avaldanud viis artiklit, millest igaüht on teiste autorite poolt viidatud vähemalt viis korda – toim.) Analüüsime neid näitajaid lähemalt, toetudes Web of Knowledge’ile (Web…
-
Kas haridus- ja teadusministeerium on sellise problemaatikaga tegelnud?
Sel aastal suurendasime baasfinantseerimise mahtu 17,5%. See on kõigi meie poolt teaduse rahastamise põhiliste allikate palgavahenditega võrreldes ligikaudu 4%. Teadusasutused saavad seda kasutada vastavalt oma vajadustele. Mujal on rahastamine jäänud kas samaks või kasvanud.
Millised on tööta jäävate inimeste väljavaated? Kes on rahastamisreeglite muudatuste tõttu tekkiva probleemi lahendaja?
Jällegi – ülikoolide personali- ja palgakorraldus on ju ülikoolide enda teha. Kõikidest…
-
Teie ellukutsutud konkursi tingimused näevad ette vajaduse märkida seda, kas e-raamatuna on õpik saadaval või mitte. Kas sel asjaolul on märkimisväärset kaalu kahe võrdväärse konkurendi vahel valiku tegemisel?
Olen kindel, et valiku tegemisel ei saa määravaks see, millisel kujul õpik ilmub.
Kas teil on uuringuid või hinnanguid selle kohta, milliseid õpikuid ja mil viisil – kas paberil või elektrooniliselt – meie ülikoolide tudengid kasutavad?
Kahjuks puuduvad meil uuringud tänapäeva…
-
Kas füüsika ajalugu polegi mitte füüsika ise? Ei, mitte otseselt. Füüsika ajalugu on füüsikalise ja teadusliku mõtte kujunemise lugu, mille Ivar Piir on meisterlikult kirja pannud. See pole siiski lugemismaterjal, mida lisateadmisteta ja ettevalmistuseta hõlpsalt lugeda saaks. Piir on kirjutanud selle õpikuks kõrgkoolidele ning õpiku juurde tuleb lugeda muid füüsikaraamatuid või kuulata asjakohaseid loengukursusi.
Pea 600 lehekülge teksti on kui maraton, millel on ka oma kiire lõpuspurt,…
-
Alates 2000. aastast olen peaaegu kümnendi jooksul teinud Rootsi Kuningriigis hulga eluloolisi intervjuusid kunagiste paadipõgenikega, mõneti ka nende lastega. Üks esimesi respondente oli teadlase ja ärimehe taustaga sümpaatne vanahärra, kes oli nõuks võtnud mind autoga Stockholmis ringi sõidutades viia kurssi eestlaste edulooga. Auto keerutas mööda kauneid Põhjamaade Veneetsia tänavaid ja üks tore maja teise järel pidid andma tunnistust edukaks osutunud eestlaste käekäigust võõral maal. Pean nentima,…
-
Aili Aarelaid-Tart
2. V 1947 – 9. I 2014
9. jaanuaril suri Eesti mainekas kultuuriuurija Aili Aarelaid-Tart, Tallinna ülikooli juhtivteadur ning nüüdiskultuuri keskuse looja ja juhataja 1995. aastast.
Aili Aarelaid-Tart sündis 2. mail 1947. aastal Tallinnas. Hoolimata imikueas põetud lastehalvatusest, mis tõi kaasa eluaegseid käimisraskusi ning teda viimase kümnendi vaevanud postpolio-sündroomi, oli ta võitlejanatuur, kes ei anna kunagi alla.
Tallinna 46. ja 7. keskkoolis hariduse saanud ja…
-
„Jaanuaris on aasta alles alasti. Ja inimene kuidagi ka. Pühad on peetud ja kuigi see otsast algamine on ju vaid kujutlus, ikkagi. Jälle oleks nagu tühi leht ette antud, ja see teeb hirmu,” mõtiskleb selle numbri teatrireisikirjas Tõnu Õnnepalu. Puhtalt lehelt saabki alustada harva, kui endale ise seda õigust ei võta. Võtame. Peatoimetaja on valitud, eelmise aasta Sirbi laureaadid samuti – palju õnne neile! Seega on…
-
E-raamatute maksumäära alandamist keelavale Euroopa Liidu direktiivile viitas Postimehele (6. jaanuaril) antud kommentaaris ka rahandusminister Jürgen Ligi, tehes seda talle omaselt parimaid demagoogiavõtteid kasutades. Kõigepealt väitis minister, et e-raamatutel on niigi hinnaeelis, viies jutu e-raamatutelt lugerite maksustamisele: „Maksab luger, aga mitte nii palju kui raamaturiiul ja selle hõivatud põrandapind, mis maksu sisaldavad ja soodustust ei saa”. Järgmise sammuna tulevat madalamat käibemaksumäära nõudma kõik tahvelarvutite, telerite ja…
