-
On selge, et iseseisvat elu alustavate noorte väärtushinnangud on nende eellaste omadega võrreldes muutunud. Väidan, et uue põlvkonna puhul ei ole liikumapanevaks jõuks mitte majanduslik edukus, vaid eneseteostusvajadus. Püüan kiigata ka noore inimese pähe nägemaks, kuidas eduühiskonna karjäärikultus võib indiviidi tasandil tagasi peegelduda sisemise elutüdimusena, mis jätab noorest ühiskonnale mulje kui distantseerunud skeptilisest käegalööjast. Kas võib siis oodata revolutsiooni ja kui, siis kelle vastu, oleks see…
-
Mall Hiiemäe kokku pandud raamat „Endis-Eesti elu-olu. Lugemispalu kodusest ja perekondlikust elust” rõõmustab ilmselt paljusid lugejaid. Küllap sobib see hästi nii põllumehe kui professori lugemislauale ning kes teab veel, kelle omale sinna vahele – põhimõtteliselt peaks see pakkuma huvi igaühele, kes midagi „eesti asjast” teada tahab. Raamatukaante vahele on saanud valik siinsete mäluasutuste varakambris peidus tekstidest (varaseimad 1868. ja hilisemad 1943. aastast), üleskirjutusi rahvapärimuse kogujatelt või…
-
Kui keegi kirjutab korraga ajaloost ja võimust, on paralleelid tänapäeva ja selle tegelikkusega paratamatud tekkima. Miks? Sest võimul ja selle teostamisel ongi ajas ja ruumis üsna muutumatu iseloom ning seda, mida ja kuidas korra on tehtud, tehakse ikka ja jälle uuesti – kõik, mida kord on müüdud, müüakse ikka uuesti, õpetas Karl Ristikivi juba Sigtuna väravate loos. Ja muidugi seetõttu, et autor kritiseeribki oma aega ja…
-
1.
Nüüdseks suuremas osas linnastunud või vähemalt võrku ühendatud Homo sapiens’e ei defineeri ei indiviidide ega kooslustena juba mõnda aega enam niivõrd etniline ja sugukondlik kuuluvus või lokaalne looduslik ja sotsiaalne ümbrus, vaid pigem globaalne kultuuriline keskkond. Üksikisiku, iseäranis noore inimese võimalusi olla (või vähemalt näida) „täisväärtuslik” subjekt määratlevad eelkõige tema valikud selles keskkonnas. Sealjuures on suuresti tegu piiratud valikutega ning vaid väga vähesed soovivad ja suudavad…
-
Seda, mis tunne võiks olla kõnealust kogumikku täiesti värske pilguga lugenul, saate ehk näha siitsamast kõrvalt või siis mujal ilmuvaist käsitlusist. Ise tajun „Subkultuuride” raamatut ennekõike kui ühe seriaali lõpujagu – kergendusega, et „see asi on siis nüüd lõpuks valmis”, ja rahutusega seeüle, et punkt just sellesse kohta pidi pandama. Ju on ka lootust, et järg tuleb. Aga millal ja kuidas? Ja kas pole siis ohtu,…
-
Kolmanda põlvkonna akadeemik
Möödunud aasta 4. detsembril valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Andres Öpiku akadeemikuks tehnikateaduste alal. Öpik on teadlane, kelle puhul tuleb ilmtingimata lisada eesnimi. Sest Andres Öpik on teaduste akadeemia ajaloos esimene akadeemikute kolmanda põlve esindaja – tema isa, energeetikateadlane Ilmar Öpik (1917–2001) oli akadeemik aastast 1967 ja tema vanaonu astronoom Ernst Öpik (1993–1985) TA asutamisest 1938 kuni selle likvideerimiseni 1940. aastal.
Tallinna polütehnilise instituudi 1970.…
-
Tehnoloogia kiire arengu tõttu tuleb inimõigusi rakendada uudsetes olukordades ja see on püstitanud küsimusi inimõiguste sisu ja olemuse kohta. Kuidas korraldada internetis meeleavaldust? Kui palju sallida netikommentaatorite ja ekstremistide vihakõnet netis? Kas intellektuaalse omandi kaitseks on õigustatud internetiühendusest ilmajätmine? Kas e-valimised on legitiimsed? Kas on õige küsida väiksemat riigilõivu elektrooniliste kanalite kasutamise eest (näiteks kohtumenetluses)? Küsimusi tuleb aina juurde, sageli ühiskonnale ootamatult. Ka rahvusvahelises teadusajakirjanduses on…
-
Olümpiamängude avatseremoonia etendused on kujunenud üheks olulisemaks maailmaajaloo mõtestamise rahvalikuks vormiks korraldajamaa ajaloosündmuste kaudu. Ka Sotši taliolümpiamängude avatseremoonia oli üks selline tähtsündmus.
Londoni suveolümpiamängude avamise suuretenduse kujundlikuks üldistuse vundamendiks oli kristlik kultuur ja peasümboliks Eedeni aed. Keskmes seisis hea ja kurja tundmise puu, mille juures siis nüüd peaaegu kogu maailma rahvaste esindajad oma riigi rahvuslipu all taas kokku said. Sportlaste delegatsioonid kogunesid realistlike detailidega kujundatud Jumala aeda,…
-
Tavalist ainet on universumis väga vähe, ainult neli protsenti, viis korda rohkem on tumeainet, mille olemus on teadmata. Tumeaine on müsteerium, mille struktuuri nähtav aine järgib. Tumeaineta ei oleks meie universum selline, nagu on. Selleski Sirbis on palju juttu vormist, kuid vorm ei ole ega saa olla olulisem sisust. Kõige aluseks on lugu. Lugu võib olla lihtne, kuigi ikka ja alati tahaks, et see lugu oleks…
-
Kultuuriministeerium on oma allasutuste sihtasutusteks muutmisega jõudmas poole peale, kuid siiani pole nende vastu usaldust ja skandaalid ei taha lõppeda.
Praegu tegutseb kultuuriministeeriumi valitsemisala 59st asutusest sihtasutusena 25. Eelmisel aastal jõuti lõpule teatrite sihtasutusteks muutmisega, oma järge ootab viimane kontserdiorganisatsioon. Kõige aeglasemalt on ümberkorraldused läinud senini muuseumivaldkonnas, kus riigiasutustena tegutseb veel paarkümmend mäluasutust. Kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgene sõnul on ühiste sihtasutuste loomiseks käsil läbirääkimised mitme kohaliku omavalitsusega,…
