kui ühised rõõmsad võlad
mis üheskoos tuleb meil kesta
need ühised rõõmsad võlad
neid meri ei saa meilt pesta
Paul-Eerik Rummo, „Me hoiame nõnda ühte“
2014. aasta detsembris, kuu aega pärast Reformierakonna 20. sünnipäeva, ilmus Kalle Muuli sulest raamat meie Reformierakonnast, mida teose tagakaanel reklaamitakse kui mõttelist järge autori juba ilmunud lähiajaloo raamatutele „Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994“ (2012) ja „Vabariigi sünnimärgid: varjatud murdehetki Eesti poliitikas 1987–2007“ (2013). Vormiliselt see…
Kas Rootsi pankade Eesti filiaalide töötajad tunnevad süümepiinu, kui kaasmaalaste käest teenitud kasum suures osas panga emamaale kanditakse?
Viimasel ajal on ilmunud palju kutseliste kirjapanijate koostatud ajakirjanike ja poliitikute, kõrgus- ja kaugushüppajate, telediktorite ja lauljate, näitlejate ja etlejate elulooraamatuid. Sekka mõni praeguse tipp-poliitiku tegulugu. Teame peaaegu iga detaili, kuidas telemehed kunagi Kadrioru staadionil jalgpalli mängisid, kuidas meie popmuusikud mööda kuuendikku planeeti kolasid ja…
Istun nüüd kiisuga siin laua taga ja mälestused muudkui voorivad ja voorivad mööda. Igasugused situatsioonid, sündmused, inimesed. Ja äkki ilmuvad välja – hüved. Issand jumal, igasugust on juba kirjutatud, ent hüvedest, mitte üht sõna! Aga vene aeg oli ju hüvede aeg, on, mida mäletada. See oli aeg, mil loomulikest tarvetest ja asjadest tekitati hüve – ja kui vähesest piisas teinekord õnneks. Ametiti tollane hüvede määr muidugi…
Keegi meist ei sünni vihasena, seega peab kuskil vihastamist õpetatama. Kodus? Koolis? Meedias? Ilmselt on oma roll neil kõigil.
Viha on inimlik emotsioon, aga viimase kahe aasta möll avalikus ruumis kõigepealt kooseluseaduse ja nüüd pagulaste vastuvõtmise üle jätab mulje, nagu oleks eestlased kõik muud emotsioonid peale viha talveunne pagendanud. On aeg äratuseks, ütleb algatus Sõbralik Eesti, mis soovib „inimesi innustada ja julgustada, et avalikus mõtteruumis saaks kõlama…
Erinevalt Eestist Euroopas õpilasi esimestes klassides ehk algkoolis ei selekteerita, paljudes riikides, sh Lätis ja Venemaal on see seadusega keelatud.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse jõustumisest 2010. aasta 1. septembril on seadust peaaegu igal aastal korduvalt muudetud ja muuta üritatud, ent kõigile kohustusliku põhihariduse osas on ilmnenud aastaid samad probleemid. Vanematelt oodatakse rahamaksmist kooli õppekavajärgse töö läbiviimiseks, koolid ei tule toime erinevate vajaduste ja eeldustega laste potentsiaalile vastava õppe korraldamisega ja leiab aset hariduse jätkuv kihistumine, mille ühe väljendusena joostakse paaniliselt tormi „eliitkoolidele“, ehkki selliste koolide vajadus ja…
Praegu alustavad kooliteed lapsed, kelle vanemad käisid koolis enamasti 1990. aastatel. Meie kunagised õpetajad said oma väljaõppe 1980ndatel või isegi varem. Mõeldes oma kogemusele, milline on hea õpetamine, siis see jääb mitmekümne aasta taha. Lapsed, kes on praegu kuue-seitsme aastased, alustavad iseseisvat elu 10–15 aasta pärast. Seega peaksimegi küsima: mil määral meie isiklik kogemus heast koolist sobib tänapäeva maailma? Milline kool aitab õpilasel olla tark, õnnelik…
Õiguskantsler Ülle Madise, Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, psühholoog Angela Jakobson ja õpetaja Vootele Hansen on arvamusel, et parimate tulemuste nimel tuleb kohati maksta liiga ränka hinda.
Vaidluse matistamiseks on mitmeid viise. Kõige tulusam on tropistada vastase suu mõne õhatusega, millele polegi võimalik vastata muu kui vaikimise või silmapööritamisega. Mind on enim vihastanud – ja seda on ka mu vastu sageli kasutatud – komplimenti rüütatud alanduse ratsukäik „Ah, sina oled ju erand!“.
Peaaegu alati lõpetatakse nii mu vaidlused haridusele võrdse ligipääsu ja selle suhte üle sotsiaalse kapitaliga ning erakoolide mõistlikkuse küsimuses, mida käsitles ka õiguskantsler…
Millalgi kevade lõpus algas arutelu pagulaste üle, mis vältas terve suve. Olin äsja naasnud kaitseväe suurõppuselt „Siil 2015“ ja märkasin poes ajalehte suure pealkirjaga pagulaste kohta. Olin päris üllatunud, et olin nädal aega metsas – ja ikka veel see arutelu käib. Mida seal küll rääkida on? Veerand aastat hiljem pole kära selle küsimuse üle endiselt vaibunud. 1000 või 150 – selliste arvude üle ei kesta tavaliselt ükski arutelu nii…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Lauri Leesi annab teada, et turumüüjaid ja taksojuhte tema koolist ei tule. Kaader Madli Lääne dokumentaalfilmist „Tähelepanu, start!“ (2006), mis räägib esimesse klassi astumise katsetest.
August Künnapu. Tulemuslik köievedu 2. Akrüül lõuendil, 2012.
