-
Andrei Ivanovi on võrreldud täiusliku tormiga.1 Mõeldud on seda, et Ivanov vabaneb kultuurist ja murrab traditsioone, aga metafoori võib tõlgendada ka teisiti. Viimasel ajal on nimelt nii, et igal varakevadel, kui määratakse Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindu, räägitakse enim just Ivanovi teostest, just temaga seoses polemiseeritakse ikka ja jälle auhinnastatuutide piiride ahistavuse üle. Ivanov on tõepoolest nagu mõni võimas loodusnähtus, Eesti kirjandusmaastiku viies aastaaeg.
Seekord puhkes Ivanovi-nimeline…
-
Kõik muutub. Kardetavasti ei muutu miski. Ei, loodetavasti ei muutu miski. Kõik kordub. Kordumise kaardile on turvaline panustada, see on garanteeritult läbinägelik. Hardo Pajula on oma „Majanduslikule inimese ja poliitilisele looma“ motoks valinud Mika Waltari laused „Mikael Hakimist“: “. . . . Ja kõik kordub alati sama asjatult, sest inimesed ja rahvad ei võta kunagi õppust, ja kui võtavadki, on nende lainepõhi juba lähedal.“
Pajula teos, Swedbanki aastaraamat 2015, liigub…
-
„Ladyfesti“ korraldajad ei mõtle asja valmis kontorilaua taga, vaid on valmis minema tänavale või Vao keskusesse.
Feministlik festival „Ladyfest 2016“ toimub 8. – 12. III juba kuuendat korda ja seekord on fookuses pagulased. Festival algab 8. III näituse avamisega Rundumis. Viiel päeval toimuvad töötoad, filmiõhtud, loetakse manifeste, Arsi projektiruumis on etendus „Lipsünk“ ja kontsert. Jaanuarist märtsini oli „Ladyfesti“ eelprogramm artist-run space’is Kraam. „Ladyfesti“…
-
Eelarvamuste põrkumisest sotsiaalses ruumis
Kristi Grišakov tutvustab 5. veebruari Sirbis1 Põhjamaade perede trendi valida väikestele lastele elupaigaks kesklinn ja arutleb, kuidas linnaplaneerimine neid aidata võiks. „Pika vanemapuhkuse puhul kardavad emad ja eriti isad eelkõige eraldatust, kesklinna jäämine tundub aga olevat võimalus säilitada vaimne tervis ja kontakt eelmise eluga,“ kirjutab Grišakov Soomes tehtud teadustöö põhjal. See on tänuväärt teemapüstitus meie iibemurest tiinel ajal.
Jätkuloos võtan teemaks inimese…
-
Vabandus
29.01.2016.a Sirbis ilmus vestlusring „Kultuuri ei saa uurida vaakumis“, milles Sirbi toimetaja Valle-Sten Maiste väitis: „Pikalt riiki, eriti hariduselu ja ülikoole juhtinud Jaak Aaviksoo seisukoht on, et teiste rahvaste kultuuri hea tundmine pole eriline akadeemiline väärtus, ise tuleb katseid teha ja vaid see väärib õpetamist.“
Ülaltoodud väide ei vasta tõele. Jaak Aaviksoo ei oma sellist seisukohta ja ei ole midagi sellist kusagil ega kellelegi öelnud. Ajaleht Sirp…
-
Tundub, et islami ja kristlik konservatiivsus on sama sarnased kui piibel ja koraan ehk suuresti identsed. Mõlemal on märgisüsteem lootusetult sassis. Moslemid on lootusetult rikkunud Egiptuse jumalanna Isise hea nime, Eestis aga on kristlik-konservatiivsete aadete ristikäigu ette olematute moslemitega rakendatud vana Põhja sõjajumal Odin. X ja XI sajandil lõid kristlased Odini Skandinaavia maadel risti koos teiste vanade jumalate ja nende järgijatega. Seega peaksid Odini sõdalaste vaenlased…
-
Oletan, et suur hulk lugejaid nõustub minuga, kui ütlen, et viimase paari aasta jooksul on Eesti poliitilises õhustikus toimunud suur muutus ning et põhiosas on selle eest vastutavad end konservatiivseks nimetavad jõud. Selles tõdemuses sisaldub aga paradoks, sest suur muutus on just nimelt see asi, mille ärahoidmisele on konservatiivse poliitika tegevus alati vaikimisi suunatud. Mäletatavasti arenes konservatism kui poliitiline ideoloogia välja reaktsioonina Prantsuse revolutsioonile, millele on…
-
Filosoofia nähtamatu mees
Mõtlemine ei ole sama mis rääkimine. Keel pole sama mis mõte, mõtlemise ajal ei jõua me alati keelele mõelda, ja rääkimise ajal ei suudeta teadvustada kõiki mõtteid, mis sõnade varjust välja vupsavad; ikka tuleb täpsustada, parandada, selgitada: „tegelikult ma tahtsin öelda,“ „niimoodi ma seda ei mõelnud,“ „no mis ma räägin“. Rääkimised ei saa kunagi räägitud ja mõtlemised ei saa lõpuni mõeldud: ainult…
-
Riigipalgal kunstnike ja kirjanike kõrval võiks olla ka paar palgalist filosoofi.
Möödunud aastal ilmus kaks algupärast eestikeelset filosoofiamonograafiat – Margus Oti „Vägi“ ja Leo Luksi „Nihilism ja kirjandus“.
Leo Luks: Kui heidame pilgu 25 aasta pikkusele taasiseseisvusajale, tuleb tõdeda, et kogu selle aja jooksul on kutselised (filosoofias kraade kaitsnud) filosoofid üllitanud kokku kolm eestikeelset monograafiat – peale mainitute veel Andrus Tooli raamat Diltheyst!1 Miks on…
-
Mulle vaala ja elevandi võitluse kujund1 meeldib. Seda saab kõnekalt laiendada. Kas vaala ja elevandi võitluse tulemust muudaks see, kui vaalale tuleksid appi heeringad või elevandile surikaadid?
Selgitan. Eesti on õigusriik, kohut mõistetakse siin seaduse alusel ning kohtuvõim on sõltumatu. See on aksioom. Sellest järeldub, et igasugused avalikud kirjad ja toetusavaldused on juriidilises mõttes igasuguse kaaluta. Neil on ainult moraalne kaal. Seega, küsimus oleks: kas Kaur Kender…