Sotsiaalia
-
Vägivaldse suhte anatoomia
Abivajav inimene on vägivaldses suhtes elades kaotanud kontakti enda ja oma vajadustega.
Naistevastasest vägivallast rääkides tundub mulle paslik kasutada tsitaati briti krimifilmist „Langus“, kus keskne tegelane on sarimõrvar. Uurija arutleb seal väga huvitavalt: „Miks kardavad mehed naisi? Sest nad kardavad naiste silmis naeruväärseks jääda. Miks aga kardavad naised mehi? Sest nad kardavad, et mehed tapavad nad ära.“ Teades vägivallaohvrite alateadlikest hirmudest ja võttes arvesse sajanditepikkust…7 minutit -
Kas naistevastane vägivald on pseudoprobleem või karm tegelikkus?
Perekonnas aset leidvast vägivallast on kindlasti enamik kuulnud kas meedia sotsiaalvõrgustiku või tuttavate vahendusel. Osa on seda vägivalda ise kogenud, osa pealt näinud.
Kas naistevastasest vägivallast peaks üldse rääkima?
Naistevastase vägivalla teemal rääkides olen kuulnud mitmesuguseid reaktsioone. Mõni parastab ja mõnitad ohvreid („naisi tulebki õpetada“, „lolle tulebki karistada“), mõni naeruvääristab („mida te puhute teemat suureks, probleemi ju tegelikult polegi“), mõni süüdistab („ise nad on endale sellise elu valinud,…14 minutit -
Haabersti paju ja Eesti tulevik
Olen siseemigrant. See on vastuoluline mõiste, sest emigrant tähendab pagulast, kellel on õnnestunud end uues elupaigas sisse seada, ilma et ta ennast siiski päris kodus tunneks. Siseemigrant on seevastu keegi, kes pole kuhugi põgenenud, aga tunneb end ikkagi pagulasena, sest poliitiline olukord on muutunud vastuvõetamatuks. Emigrant püüab sidet kodumaaga alles hoida, lootes, et asi kunagi muutub ja ta saab koju tagasi minna. Siseemigrant ongi kodumaal. Ta…5 minutit -
Süüdi on süüdlane
Vägivald algab tükk maad enne vägistamise piiri, seetõttu on väga raske vägivalda ennetada.
Võim. Kontroll. Allutus. Need ajendid on seksuaalvägivallatseja käitumise taga. Selle taga, et mingis vormis seksuaalvägivalda on kogenud iga viies naine1 ja vägistatud on iga 13. naist.2 Sellele, kui palju on Eestis seksuaalvägivalda kogenud mehed, meil selget vastust ei olegi. Uuringute andmetel on neid 2–5%, kuid kuna meesohver…4 minutit -
Vägivallavastane poliitika kui paragrahviga signaali andmine
Vägivalla valdkonda puudutavas õigusloomes on viimastel kümnenditel suuri samme astutud, aga seaduste rakendamise toetamisel ja ohvrite abistamisel on arenguvajadus veel suur.
Eesti kriminaalpoliitikas võib vägivallavastase poliitikakujundamise esimeseks teetähiseks lugeda 1. juulit 2004, mil jõustus kriminaalmenetluse seadustik. Enne seda kehtinud kriminaalmenetluse koodeks tugines mõneti veel Nõukogude Liidu kriminaalõiguse põhimõtetele, mille kohaselt tuli kergemaid vägivallajuhtumeid, kui ohver tõsiseid vigastusi ei olnud saanud, menetleda erasüüdistusmenetluses. See tähendas…5 minutit -
Teadus ja autoriõigus
Teadlased kirjutavad ja retsenseerivad artikleid tasuta, kuid maksavad neile juurdepääsu eest ning riskivad kohtuga, kui omaenda kirjutisi tasuta levitavad.
Autoriõiguse eesmärk ja funktsioon on tagada ühiskonnas jätkuvalt loometegevus, millest ühiskond on eluliselt huvitatud, vähemalt niisugune on autoriõiguse ideoloogiline põhjendus. Loomingu hulka kuulub ka teadus. Teooria on ilus. Kuidas näeb välja aga praktika? Uusaegne teadus ja autoriõigus sündisid enam-vähem ühel ajal, seepärast on autoriõigusega seonduv saatnud…8 minutit -
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku
Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist.
Lapse kehalist karistamist vanema või mõne teise täiskasvanu poolt on aastasadu peetud õigustatud distsiplineerimise viisiks. Lapselt oodati täielikku kuuletumist kodus ja koolis ning igasuguse (täiskasvanu meelest) eksimuse puhul nuheldi teda julmalt. Tänapäeval on hakatud mõistma, et kehaline karistamine on oma olemuselt füüsilise vägivalla…5 minutit -
Nähtamatud ohvrid
Õiguskaitseasutuste statistika järgi läheb menetlemisele ainult iga kümnes eaka vastu suunatud vägivallajuhtum.
Eakatevastane vägivald on ülemaailmne probleem, mis on seotud nii inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, perevägivalla kui ka elanikkonna vananemisega. Vananemise feminiseerumine ja selle tagajärjed on tekitavad muret peaasjalikult seetõttu, et eakate naiste puhul on tegemist sihtrühmaga, kes on ohtudele eriti vastuvõtlik, kuna eakad naised kuuluvad samaaegselt kolme marginaalsesse gruppi – nad on…6 minutit -
Üks roll
„Varsti võib minu kohta ka öelda, et ma olen museaal, mitte muuseumitöötaja,“ itsitab ta mõnusalt. Ei, tegemist pole Larry Daleyga, Ben Stilleri kuulsaks mängitud öövalvuriga Ameerika loodusloomuuseumis. Kuigi, kes teab: triloogia „Öö muuseumis“ (režissöör Shawn Levy, 2006, 2009 ja 2014) on juba filmisõpradeni jõudnud ja kui mõelda Hollywoodis viimastel aastatel valitsevale ideevaesusele ning järjefilmide vorpimisele, siis võib täitsa vabalt juhtuda, et ka veel sündimata lapsed saavad…3 minutit -
Legendaarne Aario Alfred Marist 1930ndatel. Parempoolsel fotol koos USA filmitähe Gloria Swansoniga, kelle andunud groupie ta oli.Saaremaa muuseumKuulsad saarlased valguses ja varjus
Kes ikkagi on praegu maailmas tuntuim saarlane? Ei, mitte president Rüütel ega räppar Beebilõust …
9 minutit
