„Anti-Oidipus“ mõjus omal ajal – ja mõjub ilmselt ka praegu – väikekodanliku maailma aknasse heidetud telliskivina. Või kohtusaali eeskotta sokutatud haisva tossupommina. Või ülikoolihoone fassaadile kritseldatud ropu grafitina. Või. . . . ja nii edasi. Mis see siis on: huligaansus, hoiatuslask, ülevoolav kiidukõne narrusele, jumalavallatu akadeemiline travestia, röögatu onto-teoloogiline tahakeeramine? Või kuldseid kuuekümnendaid lõpetav hõbekuul, läbikukkunud ühiskondlike vapustuste filosoofiline maamärk? Ehk hoopis läheneva mõtterevolutsiooni eelaimus, tulevikufilosoofia kuulutus? Üleskutse pöörasele…
Kord olla külateel maakonnaliinibussi astunud üks veider, lapsepõlves nii üld- kui ka logopeedilisest haridusest ilma jäänud tohletanud mees. Kaasreisijate küsimuse peale, kes oled ja mis sul mõttes mõlgub, vastanud kreatuur: olen ettetuulutaja, reageerin kutsetele minevittu ja tulevittu. Tänaseni ma ei uskunud seda lugu ega niisuguse tuulutaja olemasolu, pidasin seda lihtsalt rahvajutuks.
Ma ei ole kunagi kohtunud Igor Mangiga ega lugenud ainsatki tema kirjutatud rida. Mang oli üks neid…
Võib-olla ainus loomulik vastus nägemisel baseeruva virtuaalelu hüpertroofiale ongi keha juurde naasmine: näpistamine ja päikesekiirte soojus nahal kui mäss.
Pole päris selge, millal taipasime, et ühismeedias olemine tähendab olla ära märgitud/märgatud/äratuntav kohas, mille taristu kuulub eraettevõtetele, kes teenivad meie pealt raha, kuigi meie kasutame seda, nagu oleks tegemist meie elutoaga. Me ajame seal armu-, töö- ja isiklikke asju, mängime, viskame…
Väikeriigile võiks sobida stiil, kus tõde keerdub valega pidevalt ja lootusetult nagu DNA-spiraali harud või Möbiuse lint, et vastane energeetiliselt/arvutuslikult välja kurnata.
Ka kõige tehnilisema eriala inimene peab olema refleksioonivõimeline mõtestamaks oma kohta ja mõju ühiskonnas.
„Iga Eesti ülikoolidesse investeeritav euro annab riigi majandusele 4,6 eurot tagasi,“ kinnitas 10. jaanuaril riigikogu ees peaminister Jüri Ratas.1 Kuigi Ratas pidas silmas ka teatud kogutulu, mida arvude keeles väljendada ei saa, olid tavapäraselt esiplaanil igasugused numbrid: Eesti ülikoolide koht rahvusvahelistes pingeridades, meie teadlaste grantide suurus, teadustegevuse panus…
Euroopa seadusandluses kipuvad määrused asendama direktiive ja paisuma seadusteks. Nii loobuvad liikmesriigid suveräänsusest suuremal määral, kui aluslepingutega kokku lepitud.
25. mail, kaks nädalat pärast Euroopa päeva, hakkab kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (ingliskeelse lühendina tuntud GDPR). Selle eesmärkidest ja nõuetest on räägitud palju. Sisuliselt on üldmäärus hea ja vajalik: see hakkab jõuliselt kaitsma Euroopa inimeste iseolemise ja enesemääramise põhiõigusi võrgustatud digiühiskonnas.Selles saginas…
Tuleks lähtuda reeglist, et sisuline ebaõiglus tuleb likvideerida, kuid seda ka teise osapoole õigusi põhjendamatult kahjustamata.
25. mail jõustub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel. Tegemist on otsekohalduva regulatsiooniga, mis isikuandmete kaitse küsimustes asendab suures osas seni kehtinud riigisisest õigust. Sealjuures ei reguleeri määrus kõike, vaid kohustab liikmesriike teatud juhtudeks ette nägema isikuandmete töötlemise üldreeglite erandeid. Need erandid…
Leszek Kołakowski (1927–2009) raamat „Naeruvääristatud Jeesus“ koosneb ajavahemikul 1965–2002 loodud esseedest, mis on kogumikku koondatud kronoloogilises järjekorras, kuid põimuvad temaatiliselt nimiessee ümber, mis on (mustandina sahtlisse) kirjutatud 1980ndate keskpaiku. Mitmes tekstis käsitleb autor ka kurjuse ja saatana teemat, kuid siinkohal keskendun üksnes tema arutlustele Jeesus Kristuse isiku, tema õpetuse tuuma ja kristluse ühiskondliku rolli üle. Need saavad alguse juba raamatu avaessees, milleks on 1965. aastal kirjutatud…
Tahtsin ennast esitada Aasta Emaks / Läksin komisjoni ette, tegin ennast kenaks*
Regionaalseid parimaid emasid valitakse praegu hoolega üle Eesti. Lapsed õpivad luuletusi, kus emasid kiidetakse köögimaailma meisterliku haldamise, koristamis- ja lohutusoskuste ning ööpäev läbi valmisoleku eest. Mingil kummalisel sõnadeta kokkuleppel on ikka nii, et kui isadepäeval meisterdatakse, joostakse, lõbutsetakse, siis emadepäev on pigem põlved-koos-, põlvikud-triigitud-kontserdid, kus taskurätt varuks ja rõõmu heast peresuhtest väljendavad (või varjutavad?) liigutuspisarad.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Aegridu analüüsides on muu hulgas abiks arvukad montaaživead, mida aegridade korrektorid oma meelelises piiratuses ise paratamatult sooritavad (meenutagem „Matrixi“ kassi kahe reaalsuse kleepekohalt).Kaader filmist
Leidub kortereid ja hurtsikuid, kus on aastaid elatud väiksematki remonti tegemata. Vanemuise teatri lavastus „Sööbik ja Pisik“.Juri Seredenko / Vanemuine