-
Ludwig Holtmeierit tuntakse persoonina, kelle puhul muusika ja muusikateooria ajaloo uurimine on alati tihedalt seotud tema kui aktiivse interpreediga. Ka antud kursus sisaldab nii teoreetilist osa kui ka praktilisi nõuandeid improvisatsiooniks. Kuigi kursuse kõige otsesemaks sihtrühmaks on klahvpillimängijad ja muusikateadlased, võib seda pidada oluliseks kõigile, kes süvendatult tegelevad barokk- ja varaklassikalise muusikaga.
-
Kokku astub XVII Viljandi pärimusmuusika festivalil üles ligi 30 esinejat Eestist ning 13 mujalt maailmast. Festivali teemaks on „Soolo!“ ning meisterliku pillimängu oskust peeti silmas ka esinejate valikul.
Programmijuht Tarmo Noormaa sõnul saab tänavusel festivalil kuulda mitmeid spetsiaalselt selleks korraks kokku kutsutud Eesti koosseise. „Pärimusele tugineva kavaga esineb viiuldaja Andres Mustonen koos Maarja Nuudi ja Taavo Remmeliga. Tooksin veel välja viiuldaja Tiit Kikase, kes kasutab oma kontserdil…
-
Kõikjal, kus see noor viiulivirtuoos on kontserte andnud, saadavad teda vaimustunud publiku ja kriitikute kiiduhüüatused. Ta segustab improviseerides mitmeid žanre, on kodus nii jazzi kui mustlasmuusikat mängides. Tema energia on nakatav.
Lajkó võttis viiuli kätte juba 12-selt, muusikakoolis. Kuueaastase kursuse lõpetas kolme aastaga ja hakkas kohe teismelisena kontserte andma. Et muusikaakadeemia jäigi läbimata, peab Laijkó ennast suurmas osas iseõppijaks. Teda iseloomustab tuline esituslaad ja mitteakadeemilisus.
Mitmekülgse muusikuna on…
-
Toomas Alturme on Kunstnike Liidu, Maalikunstnike Liidu ja Skulptorite Ühenduse liige, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiosakonna, õppinud Tais Rajamangala Ülikoolis ning kaitsnud magistrikraadi hoopiski Lõuna-Koreas Seoulis asuvas Hongik Ülikoolis. Altnurme on töötanud igas vallas maalist installatsioonini, skulptuurist segatehnika ja digikunstini ning kasutanud seejuures kunstnikunime Pomshiva. Mees on kujundanud enam kui poolsada reivi, enamuse neist Seoulis ja San Franciscos. Lisaks on ta osalenud palju Rahvusvahelistel Skulptuuri…
-
Jäädvustamise viis on osaleja enda otsustada, oodatud on nii tekstid, videomaterjalid, esemed kui ka näiteks ajaveebi sissekanded, MSNi vestlused jne. Oluline on detailirohkus. Päeva kirjeldus/salvestus peaks andma aimu sellest, milline on meie üks argipäev. Mida põhjalikum ja emotsionaalsem on kirjeldus, seda väärtuslikum on materjal muuseumi jaoks.
Saadud lood leiavad koha järgmisteks sajanditeks ERMi arhiivis ning valitud lood uues majas püsinäitusel.
Oma päeva jäädvustamiseks saab alates 15. aprillist kuni…
-
Näitus on avatud 16. IV – 3. V 2009.
Tanja Muravskaja jätkab ka seekord portretistina, ka seekord puudutavad tema portreed portreteeritavate avamise kõrval veel midagi – midagi, mis iseloomustab portreeritavatest väljaspoole jäävat sootsiumit, selle valupunkte. Portreede kõrval konstrueerib kunstnik kogu galeriiruumi vaatajat kõnetavaks tervikuks, veelgi enam – ta soovib, et vaataja reageeriks ise sellele, mida talle näidatakse, et ta astuks dialoogi (Tallinna Linnagalerii 2007. aasta näituse…
-
„Seekordse auhinna saajate tegevus on ehe näide riigipiire ületavast inimestevahelisest koosmeelest,“ sõnas Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam, vihjates, et laureaat äratas tähelepanu julgete ja innustavate tegudega möödunud aasta Gruusia-Vene konflikti aegu. Auhinna saaja nimi avaldatakse reedel.
Eelmisel aastal pälvisid AEF-i tunnustuse ajakirjanik Ahto Lobjakas ja Raadio 4 saatejuht Ivan Makarov. 2007. aastal anti Koosmeele auhind õiguskantslerile Allar Jõksile ja postuumselt valitsuse nõunikule Ülle Aaskivile.
Koosmeele laureaat kuulutatakse…
-
2005. a aprillis andis Eesti Komitee Stockholmis Eesti Kunstimuuseumile üle olulisima osa Eduard Wiiralti pärandist – 323 gravüüri, 919 joonistust, skitsi ja kavandit ning 84 graafikaplaati. Lisaks sellele veel arhiivi kunstniku päevikute, kirjavahetuse, fotode, dokumentide, raamatute, näitusekataloogide ja tema loomingu retseptsiooni peegeldava ajakirjandusliku materjaliga. Üleandmistseremoonia toimus Stockholmi Riigiarhiivis Eesti Vabariigi suursaadiku Jüri Kahni, Eesti Komitee esimehe Jaan Vilvali, Eesti komitee aseesimehe ning annetamise organiseerija Ivar Paljaku…
-
Võistumängimisele on oodatud kõik muusika- ja huvikoolides pärimusmuusikat õppivad noored alates 7. eluaastast. Eesti Pärimusmuusika Keskuse kaugemaks eesmärgiks on ühise üleriigilise võistumängimise korraldamine igas eas pillimeestele ning kõikidele Eesti rahvapillidele.
„Seni on Eestis toimunud küll kindlate pilligruppide võistumängimisi, kuid ühise võistumängimise traditsiooni erinevatele vanuserühmadele ja rahvapillidele pole,“ sõnas Ando Kiviberg, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juht. „Meie kaugemaks eesmärgiks on just selliste suurte võistumängimiste korraldamine, head eeskuju näitavad…
-
Sul on aega 2 minutit. Mõnikord 3. Publik hindab. Ja keegi võidab roosa kokuka. Aga auhindu on veelgi.
Poetry Slamid toimuvad igal kevadel üle Eesti erinevates linnades.
Tartus 14. aprillil 18.00 Tartu Kirjanduse majas Vanemuise 19
Õhtut juhivad Marko Martinson ja Otto Kosk.
Viljandis 24. aprillil kell 20.00 Lossi 26
Õhtut juhivad Marko Martinson ja Erko Valk.
Tallinnas 13. mail kell 20.00 Harju tn telgis
Õhtut juhivad Marko Martinson ja Erko Valk.
Eelregistreerimine…
