-
Arseni Mölder on õppinud (endisi termineid kasutades) puitehistööd, metallehistööd ja skulptuuri, on olnud paljusid nimetusi kandnud nüüdses Eesti Kunstiakadeemias õppejõuks alates 1946ndast aastast, sealhulgas klaasehistöö kateedri juhataja 1952-1955, keraamika-ja klaasehistöö kateedri juhataja 1955-58 ja metallehistöö kateedri juhataja 1968-89, lõpetas pedagoogiameti emeriitprofessorina 1994. a. On loomingus ja kunstielus siiani vitaalne ja tegus.
A-galerii seifis avatud näitusel saab näha Arseni Möldri ehteid – neis miniatuursetes vormides saavadki kokku puidumeistri,…
-
Näituse aluseks on Eesti Entsüklopeediakirjastuses 2008. aasta lõpus ilmunud ülevaateteos „Eesti rahvakultuur“, mille koostajateks on Ants Viires ja Elle Vunder. 1998. aastal esmatrükitud raamatu täiendatud kordusväljaanne pühendati ajaloodoktor Ants Viirese 90. juubelile. Köitekunstnikud said raamatu poognates ning unikaalsed, Eesti Vabariigi juubeliaasta vaimus valminud köited, loodi käesolevaks näituseks.
Näitusel osalevad Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna õppejõud, meistrid, tudengid ja vilistlased – kokku ligikaudu 40 kunstnikku.
Näitus jääb avatuks 3. juulini.
-
Väljapaneku seas on arhitekt Edgar Johan Kuusiku kavandi järgi Tallinna Seltskondliku Maja (nüüd Kanutiaia Noortemaja) restoranile Centum Luterma vabrikus valmistatud rahvusromantiline tool (1925), 1930. aastatel propageeritud rahvuslikus laadis talumööblit esindavad näitusel veel arhitektide Edgar Velbri ja August Volbergi kavandatud toolid ning Edgar Velbri etnograafiliste motiividega riidekapp. August Volbergi kõrge seljatoe ja punutisega tugitool oli aga kunagi näidisena väljas Põllutöökoja Ehitusvalitsuses, et selle eeskujul saaks igaüks endale…
-
Kunstnikest on fookuses Mark Raidpere, Ando Keskküla, Jaan Koort, Urmas Muru ja Peeter Pere. Ajakirja traditsioonilisel vahelehel seekord Tõnis Saadoja akvarellid sarjast “Kodulinn Tallinn”. Traditsiooniliselt antakse ka ülevaade uuematest kunstiraamatutest ning tulevastest näitustest. Autoriteks on kunstikriitikud, -teadlased ja kunstnikud Eestist ja mujalt: Marieke van Rooy, Anu Allas, Leonhard Lapin, Aare Pilv, Johannes Saar, Andreas Trossek, Airi Triisberg, Oudekki Loone, Margit Mutso, Petra Stengmann jpt.
“Estonian Art” ilmub…
-
1961. aastal asutatud koor on kultuurilooliselt haruldane. Põhjamaades on õigeusu meeskoore kokku ainult kolm. Koori eesmärgiks on õigeusu ja karjala laulutraditsioonide säilitamine ning tutvustamine publikule. Ortodoksne koorilaul sündis omal ajal jumalateenistuste tarbeks, kuid samas on sellest välja arenenud ka lummav koorimuusika vorm ida ja lääne piirimail. Õigeusk on Soomes levinud peamiselt Põhja-Karjalas, sealt on pärit ka Joensuu õigeusu meeskoor. Õigeusk on Soome kultuuriline erijoon Euroopas, Põhja-Karjalas on…
-
1961. aastal külastas Gustav Ernesaks Soomes Mikkelis elavaid Seppo Mäkineni vanemaid. Senja ja Eino Mäkinen tegutsesid mõlemad koorilaulu valdkonnas. Külas viibimise ajal visandas Ernesaks kriidiga perekonna laste mustale joonistustahvlile külgvaates autoportree, signeeringuks 10.06.1961. Kriidi piirjooned joonistas pereema hiljem valge värviga üle, et säiliks olulise isiku visand. Taiese mõõdud on 130 cm x 130 cm. Taies oli käesoleva ajani Seppo Mäkineni kodus. Perekond Mäkinen soovis teose kinkida…
-
Filmitud kuuel erineval maal (Portugalis, Brasiilias, Indias, Prantsusmaal, Mosambiigis ja Jaapanis) räägib see vaatajale loo kirjanike, muusikute ja anonüümsete inimeste elust, kelle igapäevaseks suhtluskeeleks on portugali keel ning seletab, kuidas nii keel kui kultuur end uuesti loovad vastavalt sotsiaalsetele oludele ja traditsioonidele.
Teiste hulgas mängivad filmis Nobeli kirjanduspreemia laureaat José Saramago Portugalist, Brasiilia samba muusik Martinho da Vila, Mosambiigi kirjanik Mia Couto ja Portugali laulja Teresa Salgueiro
Õhtu…
-
Kolm Kadriorus paiknevat isikumuuseumit kutsuvad iga-aastasele suveöö üritusele, mis sel aastal keskendub söögikultuurile. Milline laud kaeti Peeter I-sele? Kuidas armastas einestada esteet Vilde? Kas Tammsaare pere pidi koos kirjanikuhärraga dieeti pidama?
Kogu päeva vältel on kõigis kolmes muuseumis võimalik kuulata giidiga ekskursioone meie suurmeestest ja nende söögikommetest ning vaadata ise järgi, kuidas just nendes majades olid lauad kaetud. Peeter I majamuuseumis on ekskursioonid lisaks eesti keelele ka…
-
Anneli Tammiku ehted lähtuvad kahest motiivist – spiraalist ja lumehelvestest. Spiraal on universumi tsüklilise liikumise sümbol ja elutee metafoor. Lumehelvestes peitub filigraansus ja korrapära üheaegselt paratamatu kaduvusega. Lumehelves on kunstniku jaoks täiuslik loodusest pärinev kujund ja tugevaim sümbol põhjamaisuse tähistamiseks.
Kristi Paabi tööd sellel näitusel pärinevad tema varasemast sarjast „Luba kasvada suureks” ja viimasest kollektsioonist „Rohulibled on ainult üks hetk”. Ehtesarja „Luba kasvada suureks” inspiratsiooniallikaks on olnud…
-
Peamiselt Lübeckis tegutsenud Notke juhatas suurt töökoda, kus tegeldi nii maalimise kui ka puunikerdamisega. Meistri kuulsus ulatus Lübecki linnast kaugele väljapoole ning tellimusi saabus paljudest Läänemere-äärsetest linnadest, sealhulgas Tallinnast. Dokumentaalselt on tõestatud järgmiste šedöövrite pärinemine Notke töökojast: Lübecki toomkiriku 17 meetri kõrgune triumfirist (1477), Århusi toomkiriku peaaltar Taanis (1479) ja Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltar (1483). Stiililise võrdluse põhjal on talle omistatud ka Lübecki Maarja kirikus…
