-
Kunstiakadeemia on alustanud kolimist. Nagu kõik osakonnad, jätab ka soliidses eas tekstiilidisaini osakond oma kauaaegse kodu. Kodutu staatus on ühtaegu valus kui ka lootusrikkalt ilus. Sellest intriigist inspireerituna on tudengid loonud oma töödega glamuursete kodutute telklaagri, kust lisaks nostalgiliselt meelestatud trükigraafikale ei puudu ka tänapäevased innovaatilised tehnoloogiakatsetused. Teiste tööde seas saab näha helendavaid patju, puutetundlikke vaibamooduleid ning kootud multifunktsionaalseid tooteid.
Kodutu tekstiilitudeng neelab alla valu ning valib…
-
Iga võim vajab monumente, ent ta tahab, et need oleksid tema nägu. Eestis on riigivõim viimase sajandi jooksul korduvalt muutunud. Iga lahkunud võim on võtnud kaasa ka oma monumendid. Dokumentaal keskendub eesti mälestussammaste saatusele muutuvas ajas. Monumendid võivad olla ideoloogia ohvrid. Ekraanile ilmuvad nii teisaldatud Pronkssõdur kui tšehhi kristallist Vabaduse rist oma lugudega. Dokumentaal ei kavatse kirjutada ajalugu ümber. Film keskendub kultuurilooliste mälestusmärkide saatusele muutuvas ajas.
Kasutatud…
-
“Vanamees ja põder” on film Matjuse vanaisa Harri Põldsami kirest suhelda põtradega. Harri on aastakümnetega omandanud peaaegu “aktsendivaba põdrakeele” ja suutnud selle mõistetavaks teha ka lapselapsele.
Kuigi Matjus viibib ise hetkel Baikali piirkonnas, ei õnnestunud tal auhinda vastu võtmas käia. Põhjus on lihtne – uue filmi võtted (seekord Leena jõest) hoiavad filmimeest taigaavarustes, mitme päevateekonna kaugusel inimasustusest. Film Leena ülemjooksu loodusest valmib järgmise aasta kevadel.
“Vanamees ja põder”…
-
Mängufilmidest valiti Helsingi festivali programmi Andrus Tuisu äsjavalminud film „Pangarööv“, Liina Paakspuu „Soovide puu“ ja Eesti-Soome-Saksa ühistöö „Vasha“ (rezhissöör Hannu Salonen). Dokumentaalfilmidest näidatakse Helsingis Jaak Kilmi filmi „Disko ja tuumasõda“.
Lisaks on kavas eesti animafilmide programm „Armastus ja anarhia Eestist“, kuhu valiti Priit ja Olga Pärna film „Elu ilma Gabriella Ferrita“, Rao Heidmetsa „Kaasasündinud kohustused“, Kaspar Jancise „Krokodill“ ja Priit Tenderi „Köögi dimensioonid“.
25. septembril toimub „Disko ja…
-
Lepingu üks osapool on Belgia firma Orgelbau Schumacher GmbH, kes võitis rahvusvahelise orelihanke konkursi. Lepingut on Tallinnas alla kirjutamas Belgia organist ja orelimeister Guido Schumacher. Oreli hanget ja ehitamist on Eesti poolt arendanud Sihtasutus Hugo Lepnurme Nimeline Orelifond ja lepingu kirjutab Sihtasutuse poolt alla juhatuse esimees Arthur Raichmann.
Orelifond sai alguse 1999. aastal, kui laekusid esimesed annetused uue oreli heaks. Orelifondi nurgakiviks sai professor Hugo…
-
Ühendus “Memento Mare”, kuhu kuuluvad hukkunute omaksed, on igal aastal Estoniaga toimunut mälestanud. Nii sündmusterikkalt pole aga varem leinapäeva meenutatud. “Viisteist aastat on teatav ajaline märk ja soovime laiema kõlapinnaga eesti rahvale toimunut meenutada,” põhjendab ”Memento Mare” juhatuse liige Märt Raudsepp.
Mälestussündmused algavad pühapäeval, 27.septembril, kell 17.00 Tallinna Jaani kirikus. Mälestuskontserdil laulavad meditatiivsete kitarrihelide saatel Vox Clamantis ja Püha Miikaeli Poistekoor.
Peale kontserti, alates kell 18.30 kuni laeva…
-
Kimmo Pohjonen on Eesti publikule tuttav olnud aastaid. Laiema avalikkuse tähelepanu osaliseks sai eksperimentaalne šamaan-akordionist 2008. aastal Eesti Vabariigi juubelipidustuste kontsertprogrammis üles astudes. Sellele järgnes käesoleva aasta alguses väljamüüdud kontserttuur koos Proton String Quartetiga Tallinna, Pärnu ja Jõhvi kontsertsaalides. Kuu aja pärast jõuab Kimmo taas Tallinnasse, sel korral koos aastal 1969 Robert Frippi poolt asutatud kultusliku progerocki bändi King Crimson kahe liikmega. KTU on trio, kus…
-
Näitus vaatleb Eesti ühe väikesaare kujutamist kunstis läbi pooleteise sajandi. Eksponeeritud on töid kahekümnelt autorilt, kokku viiest muuseumist ja kaheteistkümnest erakogust.
Esimesed sissevaated ruhnlaste ellu pärinevad 19. sajandi keskpaigast, väljas on E.H.Schlichtingi kaks litograafiat.
1936. aastal saarel viibinud kunstnik Eerik Haamer ja kirjanik August Gailit otsisid ainest eneseväljenduseks. Tagasivaateliselt osutusid nad nii kroonikuteks kui etnoloogideks, olles jäädvustanud saare olustiku enne saare tühjenemist 1944. aasta suvel, mil enamik ruhnlasi…
-
Näitus „Balti biidermeier” tutvustab 19. sajandi esimese poole Eesti- ja Liivimaad ajajärgu ühe olulisema tunnuse – biidermeierlikkuse kaudu. Mõiste „biidermeier” sündis Napoleoni sõdadele järgnenud rahuaja kodanliku elutunde tähistamiseks ning jättis olulise jälje kõigile kunsti vormidele. Eesti kunstikogudes on säilinud suurepäraseid portreid, maastikke, linnavaateid ja tarbekunstiteosed, mis juhatavad vaataja sellesse naiseliku malbuse ja meheliku kindlameelsuse aega, annavad nauditava pildi baltisaksa seisuseuhkusest ja soorollidest, kodukultusest ja kodumaa-kujutlusest, suhtumisest…
-
Koguteos “Setomaa” on populaarse iseloomuga teadusväljaanne, mille eesmärgiks on anda lugejale – nii kohalikele Setomaa inimestele kui ka Eestis laiemalt – igakülgne ülevaade sellest omapärasest maanurgast. Peamine käsitletav ala on omaaegne Petseri maakond (Petserimaa), tänapäeval seega siis Setomaa Eesti osa ning Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoon. Raamatu peatoimetaja on Mare Aun, sisulistel peatükkidel on toimetajateks erialaspetsialistid:
• Muinasaeg –Heiki Valk
• Keskaeg– Anti Selart
• Ajalugu 16. sajandist kuni aastani 1920…
