-
Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti ülikoolidest ja teistest uurimisasutustest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Rahvaluule Arhiiv), samuti Indiast, Lätist ja Sloveeniast. Ettekanded räägivad kaasaja folkloori küsimustest, soome-ugri rahvaste uurimisega seonduvast, noortekultuurist, identiteedist ja religioonist, uute kultuurinähtuste analüüsist Eestis.
22. aprillil kl 13.00 esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis artiklikogumikku „Pro Folkloristica 15. Vahetatud laps”. Parimate ettekannete põhjal ilmuv kogumik on praeguseks muutunud eelretsenseeritavaks, seeria ilmub…
-
Ott Sepp kasutab 20 000-krooni suurust stipendiumi Londonis enesetäienduseks, valmistudes oktoobris Sadamateatris esietenduvaks monoloavastuseks „Rumm ja viin“.
Stipendiumi andsid eile õhtul Vanemuise suures majas pärast komöödia „Külaline“ esietendust Ott Sepale üle Tartu neljatärnihotelli London nõukogu esimees Alar Kroodo ja Vanemuise teatrijuht Paavo Nõgene.
Hotell London asutas aprillis 2009 Tartu Kultuurkapitali juurde omanimelise sihtkapitali, millest makstava stipendiumi toel saab igal aastal üks Vanemuise draamanäitleja sõita õppereisile Londonisse.
Mullu pälvis selle…
-
Rahvusvahelise grupi esikoht läks Soome meeskoorile Kauppakorkeakoulun Ylioppilaskunnan Laulajat (dirigent Matti Apajalahti), Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori järel leppis kolmanda kohaga Horvaatia meeskoor Gradski zbor Brodosplit.
Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor osales Madetoja konkursil viimati 1989.aastal, minnes ajalukku kui selle konkursi esimene võitja (kusjuures ka tookord võideti eripreemia parima L.Madetoja loo esituse eest).
Kokku osales tänavusel Madetoja-koorikonkursil 29 meeskoori Soomest, Eestist ja Horvaatiast (neist 11 rahvusvahelises ning 18 rahvuslikus sarjas). Eestist…
-
Näitusel toob kunstnik vaatajate ette valiku töödest, kus ta käsitleb oma lemmikteemat läbi aegade – klassikalist lillede ja puuviljadega natüürmorti.
Malle Leisi 48. isiknäitus on väike kogum autorile tähtsatest akvarellimaalidest. Loomulikult on kunstnikule tähtis iga tema loodud taies, need on ju tema loomingu üksteisele järgnevad osised. Iga järgnev selles reas tuleneb eelmistest, iga eelmine mõjutab kõiki järgnevaid. Ometi on selles reas ka sellised, mille kohta sobib öelda…
-
Riia Polütehnilises Instituudis arhitektikutse saanud ja peamiselt 1920.–1930. aastatel tegutsenud, kujundas Karl Tarvas (1885–1975) eelkõige Tallinna äärealasid kahe- ja kolmekorruseliste kortermajadega, mis on täna Pelgulinna, Kalamaja ja Kadrioru arhitektuurimaastikus nii omased.
Puitlaudise ja keskse kivitrepikojaga elamuid hakati kohaspetsiifilistena nimetama lausa Tallinna tüüpi majadeks. See majatüüp jäigi arhitekti vaieldamatuks lemmikuks, mille markantseimad näited on Salme 15 (1932) ja Kungla 20 (1932). Näitusel on uue maketina väljas ka Salme…
-
Projekte ootame 23.maini. Projektid palume varustada, projektikirjelduse, pildimaterjali (kui võimalik) ja cv-dega, oodatud nii on personaal kui ka grupinäituste projektid. projektid palume tuua või saata aadressil Tallinna Kunstihoone Vabaduse väljak 6, 10146 või läkitada e-meiliaadressiele anders@kunstihoone.ee ning lisada cc: ka aadressile info@kunstihoone.ee
Linnagalerii näituste uuest süsteemist saab lugeda siit:
http://www.kunstihoone.ee/index.php?mode=pl_kunstihoone_yritused&yid=379&lang=est&club=1&page=9
-
Preemia pidulik üleandmine toimub Kumu kunstimuuseumis näitusel „Anton Starkopf. Eesti skulptuurilegend” (3. korruse B-tiib). Preemiakomisjon töötas koosseisus: Merike Kaunissaare Tartu Kultuurkapitali nõukogust ja Disainerite Liidust, Külli Aleksanderson Tartu Linnavalitsusest, Tõnis Paberit Tartu Kunstnike Liidust, Jaan Elken Tartu Ülikooli kunstide osakonnast, Mari-Liis Tammi Eesti Kujurite Ühendusest, Laila Talunik Tartu Kõrgemast Kunstikoolist ja Reet Pulk-Piatkowska Tartu Kunstimuuseumist.
Anton Starkopfi nimelist skulptuuri aastapreemiat annab välja Tartu Kultuurkapital alates aastast 2002…
-
Peamiselt Tallinnas ja Londonis vägivallaga seotud kohtades ülesvõetud videokaadrid püüavad konstrueerida hirmu ruumi kujutist ja testida kohtade halvaendelisust ning nende võimet äratada kriminaalseid fantaasiaid. Töödesse on põimitud filmide “Peeping Tom” ja “Blow Up” võttekohad Belgravias ja Maryoni pargis Londonis. Kas on olemas kriminaalne fotogeenilisus, kas kunagi toimepandud kuritegu või vägivald jääb pidama koha mälusse, arvestades, et koht kestab kauem kui inimesed?
Teame, et hirm on ruumiline, sotsiaalselt…
-
Muuseumidirektori kohale kandideerimise eelduseks on riiklikult tunnustatud kõrgharidus, eelnev juhtimiskogemus, muuseumivaldkonna tundmine, aga ka hea suhtlemis- ja väljendusoskus, algatus- ja analüüsivõime ning vähemalt ühe võõrkeele valdamine, milleks on soovitavalt inglise keel.
Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumi direktori kohale kandideerijailt ootab kultuuriministeerium 14. maiks lisaks avaldusele, elulookirjeldusele ja kõrgharidust tõendava dokumendi koopiale ka kirjalikku visiooni vastava muuseumi arengust aastatel 2011 – 2015.
Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti Vabaõhumuuseum on…
-
“Disko ja tuumasõda” oli valitud festivali rahvusvahelisse dokumentaalfilmide võistlusprogrammi, kus osales kokku 16 filmi. Rooma sõltumatu filmifestivali rahvusvahelises lühifilmide võistlusprogrammis osales Liina Paakspuu film “Väikeste linnade mehed”. Festivali peaauhinna, täispikkade mängufilmide võistlusprogrammi võitis Andrea Arnoldi film “Fish Tank”.
Kokku oli festivali erinevatesse programmidesse valitud 150 filmi enam kui 40 riigist. Lisainfo festivali kohta www.riff.it
