-
Eesti Vabagraafikute Ühendus valis Aasta Graafik 2013 laureaadiks Toomas Kuusingu tema tähelepanuväärsete isiknäituste eest Kunstihoone Galeriis “MISKI POLE VÄLJAMÕELDIS” ja TAM Galeriis 2013. aastal. Sellel aastal oli Toomas Kuusingul kokku 5 isiknäitust.
-
“Minu stiil on mitte muretseda stiili pärast, vabadus kasutada vorme ja värve just nii nagu mulle parajasti meeldib. Mu eesmärk on anda maalile elu, varustada teda hõõguva energiaga, mis kanduks pildist üle vaatajale. Nimetan oma maale transsümbolistlikeks, sest liigutan sümboleid oma teadvuse sügavustest läbi pildi kulgedes inimesteni.
Need sümbolid hõlmavad kõike elavat: inimesi, loomi, lilli, olendeid ja värve. Ma ei tea, kust nad tulevad; tunnen neid ajast,…
-
Festivali raames toimub 13 kontserti, kus astuvad üles Andres Uibo, Ulla Krigul, Denis Kasparovitch, Aare-Paul Lattik, Peter van Dijk (Holland), Edouard Oganessian (Prantsusmaa), Lembit Orgse, Mari-Liis Uibo, Arvo Leibur, Kädy Plaas, Arete Teemets, Anto Õnnis, Tõnis Kaumann, Oksana Sinkova jt., aga ka orkester „Klaaspärlimäng Sinfonietta”. Dirigent on Toomas Vavilov.
Festivali programm on rikkalik, sinna mahuvad nii Oreligala kui Orelipooltund, mitmed õhtukontserdid, Bachi muusika esitus küünlavalgel jt.
Festivali korraldaja…
-
Mäluasutustes on tallel lugematu hulk kirju, igaühel neist on oma lugu. 21. sajandil, kus mõttevahetus toimub suuresti virtuaalmaailmas, on
selle allikaliigi tulevik ähmane. Näitus põhineb riigiarhiivi isikufondides leiduvatel kirjadel, mida jälgides saab teha ringkäigu läbi Eesti 20. sajandi ajaloo. Riigimeeste ja diplomaatide kirjad riikluse algusaegadest märkega „isiklik ja salajane“ kannavad erinevat varjundit hilisemate aastate ametlikust kirjavahetusest.
Sõdadevahelist kirjanduslugu vaadeldakse läbi A. Adsoni, Fr. Tuglase ja J. Semperi…
-
Galina Ulanova on öelnud: „Helmi Puuri päikest täis kunst on endasse sulatanud erakordse ande ja romantilise balleti täiusliku ilu.“ Estonia priimabaleriini Helmi Puuri erakordne anne võlus publikut aastatel 1953–1966, mil Puuri graatsilises ja väljenduslikus kehastuses sündisid balletiklassika kauneimad rollid Odette/Ottilie (Tšaikovski „Luikede järv“), Esmeralda (Pugni „Esmeralda“), Maria (Assafjevi „Bahtšisarai purskkaev“), Tiina (Austeri „Tiina“), Giselle (Adami „Giselle“), Julia (Prokofjevi „Romeo ja Julia“) jt. Odette/Ottilie rolliga tantsutaevasse tõusnud…
-
Skulptor Anu Põdra algatatud kujurite näitus keskendub skulptuuri kui kunstivormi ja selle eksponeerimisruumi suhetele. Pigem kammerliku formaadiga Hobusepea galerii muutub materjaliks kunstnike käes, omaette väljakutseks saab kitsas ruum, millest näitusel eksponeeritavad teosed lähtuvad. Skulptuur muudab oma strateegiat kardinaalselt ning võtab omaks ruumilised piirangud, toitub enesele vajaliku ruumi vaegusest.
Näitus pakub võimalust kogeda galerii liigendatud pinnal seitset ruumiinterpretatsiooni. Minimalist Fred Sandbacki järgi on seinte, põranda ja lae…
-
Ukraina juurtega Eesti kunstniku Jarõna Ilo tööde väljapanek Draamateatris ulatub läbi kolme korruse, seetõttu on ekspositsioon eklektilisem varasematest galeriinäitusest, kus kõrvuti seatud joonistusega on kunstnik tihti lahti rääkinud pikemaid lugusid või teemasid. Samas on teatri jalutussaalidesse üles seatud näitus küllalt ülevaatlik.
Draamateatris on väljas valik Jarõna Ilo viimase kolme aasta söejoonistustest, mille juures on värvi lisamiseks kasutatud akrüüli, värvilisi pliiatseid, tušši. Kui muudel korrustel välja pandud tööd…
-
Inimesed ja loomad, abstraktne ja sürreaalne, peisaaž ja erootika ehk ülevaade Tartu kunsti seisust aastal 2013.
Kujundaja Andrus Joonase sõnul osutus Tartu aastalõpunäituse kujundamise ülesanne lahendatavaks, aga see ei olnud lihtne ülesanne. Kunstnike poolt näitusele esitatud tööde valik oli ülimalt eklektiline nii professionaalsuse, teemakäsitluse kui žanri poolest. Kokkuvõttes inimlikkus võitis, kõik autorid kelle tööd vastasid nõuetele, said eksponeeritud vähemalt ühe teosega.
Osalevad kunstnikud:
Agnes Liping, Ago Teedema, Ahti Seppet,…
-
Aare Toikka (1965) jõudis teatrini läbi Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna näitejuhtimise eriala. 1987. a asutas ta koos Peeter Jalaka, Tiina Rebase jt kursusekaaslastega VAT Teatri, mis on tänaseks vanim tegutsev erateater Eestis. Teatri algusaastatel lõi Aare Toikka kaasa ka näitlejana, kuid see suund asendus peagi aktiivse lavastajatööga, mille juurde kuulus ka kirjutamine. Lisaks näidendite ja lavatekstide loomisele on Aare Toikka nii mõnelegi üllatuslikult kirjutanud ka luulet, mida ta…
-
Üliõpilasteater viib festivalile oma uusima lavastuse Eugene Ionesco „Uus üüriline,“ mille lavastaja ja peaosaline on Kalev Kudu ning kunstnik Silver Vahtre.
Festivalil osalevad stuudiod, teatrikoolid ja noorteteatrid Peterburgist, Moskvast, Jakuutiast ja mujalt Venemaalt. „Oleme ainus teater välismaalt ja anname seeläbi festivalile ka rahvusvahelise mõõtme,“ tunneb lavastaja Kalev Kudu heameelt.
Üliõpilasteater mängib oma etendust 20. detsembril kell 18 Noorte Loomingu Teatris. Lavastust näeb veel mõned korrad ka teatri tuleval…
