-
Järgmise aasta hõimukalendri keskmes on soome-ugri rahvaste rahvuslikud ja rahvalikud tähtpäevad, nii pikema traditsiooniga peod kui ka oma esimesi samme astuvaid festivalid, mille kaudu püütakse väljendada või taasluua etnilist identiteeti.
Tänapäeva tähtpäevad on tihedalt seotud vana agraarkalendri, kirikupraktika ja mingi konkreetse sündmusega. Tavaliselt ei saagi enam määratleda, kus jookseb piir traditsioonilise ja taasloodu vahel.
Samas me eriti ei mõtlegi enam sellele, kust üks või teine pidu on alguse…
-
Kristjan Juusu ja Andrus Kasemaa ühisnäitus “Veterani kool”. Näituse avamine 13. jaanuaril kell 18.
Näitusel saab näha vanameister Andrus Kasemaa värvirikkaid ja rõõmsaid joonistusi kõrvuti noormeister Kristjan Juusu vahvate žaržidega.
Andruse ja Kristjani vaheline side sai alguse kooliaastatel, mil üks neist oli õpetaja ja teine õpilase rollis. Tänaseks on neis kahest saanud head tuttavad, kes aegajalt koos teed joovad ning kunsti teevad.
Andrus Kasemaa ütlus „Joon on nagu sõna,…
-
Suurgildi hoone audiogiid juhib külastajat läbi püsinäituse „VISA HING. 11 000 aastat Eesti ajalugu“ ja keskaegse gildihoone põneva minevikuloo, tutvustades unikaalseid esemeid ja arhitektuuridetaile. Mugavamaks süvenemiseks saavad külastajad nüüd audiogiidi kasutada oma isiklikus nutitelefonis, ega pea selleks enam laenutama eraldi seadet. Audiogiidis on 99 teksti koos fotodega eksponaatidest ja hoone arhitektuursetest detailidest ning näituse põhitekstid. Suurgildi hoone audiogiidi nutitelefoni rakendus pakub kompaktset Eesti ajaloo tutvustust eesti,…
-
Kohalik omavalitsus ei võta uut hoonet bilanssi, väites, et asula üldplaneering on vastu võtmata. Seetõttu ei saa muuseumis korraldada veel näitusi, seminare ja üritusi, kuigi kõik on selleks valmis.
Konkova meenutas, et vana, 1998. aastal avatud vadja muuseumi hoone põles kaks korda: 2001. ja 2006. aastatel. Ettevõtte Sibur Portenergo toetusel ehitati muuseumile uus hoone, kus peeti juba möödunud suvel vadja külapidu.
Vadjalaste probleemidele pühendatud ümarlaual osalejad arutasid muuseumi…
-
Tuntud kanada lavastaja Robert Lepage’i külalisetendusi „Kuu tagumine külg“ning Tom Stoppardi triloogia „Utoopia rannik“ kahe esimese osa lavale toomist koostöös Draamateatriga võib pidada 2013. aasta meeldejäävamateks sündmusteks.
2013. aastal esietendus seitse täispikka uuslavastust ja neli kümne minuti näitemängu Linnateatri dramaturgidelt, mida mängiti 49. hooaja avaüritusel ning mis repertuaari ei jäänud. Need olid Paavo Piigi „Puhas lähedus“ (lav. Tõnn Lamp), Diana Leesalu „forever jung“ (lav. Veiko Tubin), Kristiina…
-
Moskvas elav ja tegutsev maalikunstnik Eugenia Infelicina eksponeerib oma töid Eestis esmakordselt. Maalide temaatika hõlmab laias laastus kõike seda, mis on eluline – inimese suhet oma sise- ja välismaailmaga, pealtnäha tähtsusetuid sündmusi ja lihtsaid asju, mis meid ümbritsevad. Tema maalilaad on selgepiiriline ja lihtne, pigem naivistlikult realistlik, samas ettearvamatult absurdne ning ohtralt üllatusi pakkuv. Piltidel olevad olukorrad ja tegelased on pärit justkui mingist teisest reaalsusest ,…
-
Hirohisa Koike on sündinud 1979. aastal Gummas, Jaapanis. Praegu elab ja töötab ta nii Jaapanis kui ka Belgias kunstniku/fotograafina.
Hirohisa Koike ei pea fotot pelgalt kujutiseks või jäädvustuseks. Foto näitab, et mingi hetk on aset leidnud ning vaatajal on võimalik läbi foto kogeda selle hetke intiimsust. Seetõttu ei tohiks fotograaf käituda lihtsalt neutraalse vaatlejana, ta peaks toetuma ka oma tunnetusele ja kogemustele.
Hirohisa Koike looming on kui autobiograafiline…
-
Näitus on kulminatsioon Eesti ekspositsiooni uurimuslikule etapile, kajastades seda, kuhu on avaliku ruumi analüüsimisel jõudnud Eesti Kunstiakadeemia töögrupp – kunstiteaduse-, tekstiilidisaini-, ja arhitektuuriüliõpilased, samuti IT Kolledži tudengid, kes võtsid osa ka valikainest “Vaba Aine”, mida luges Eesti ekspositsiooni komissar Ülar Mark ja arhitekt Mikk Meelak ekspositsiooni kuraatorite Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksami toetusel.
Töögrupi eesmärgiks on olnud digitaalsete uurimismetoodikate väljatöötamine ja nende kaasamine füüsilise linnaruumi…
-
Võimalus tuua oma looming raamatukokku pakkus näituse koostamiseks põneva väljakutse ja pani mõtlema emotsioonidele, mida kannavad endas raamatud – uued teadmised, muutuvad meeleolud, kujuteldavad reaalsused. Ka vaipu võib kirjeldada kui suletud raamatuid, mille kaanekujundus äratab uudishimu, kuid kaant avades – vaipadesse pikemalt süvenedes – jõuab sisuni ja selgub järjest uusi üksikasju.
Näitusele valitud tööde hulgas on nii gobelääntehnikas vaipu kui visandlikke etüüde, kus kootud pind on aktsendiks…
-
Näitus tutvustab kirjanik Vilde teatrikirge, teda kui näitekirjanikku, dramaturgi, kriitikut ja visionääri ning toimub paralleelselt Vilde muuseumis ja Särevi Teatritoas. Näitus on pühendatud näidendile ?Pisuhänd?, mis ilmus detsembris 100 aastat tagasi.
E. Vilde suundumine draamaalale ei olnud hoopiski mitte juhuslik, kirjanik oli valmistunud selleks kogu oma kirjandusliku tegevuse kestel. Ta armus teatrisse juba oma 14. eluaastal, kui Brunbergide ehk Eduardi tädi pere nooruki Tallinnas saksa teatrisse kaasa…
