-
Kvarteti koosseis on aja jooksul läbi teinud mitmeid muutusi ning praegu musitseerivad asutajaliikmete Urmas Vulbi (I viiul) ja Toomas Nestori (vioola) kõrval juba mõnda aega noorema põlvkonna muusikud Olga Voronova (II viiul) ja Henry-David Varema (t?ello). Tallinna Keelpillikvarteti kohta võib, käsi südamel, öelda, et selle ansambli näol on tegemist suurepäraste instrumentalistidega, aga ka omalaadse vennaskonnaga, kellele oli siis, s.o 20 aastat tagasi, ja on praegugi südameasjaks…
-
Donna Annat laulis meie laulusõpru juba ligi seitse aastat lummanud Asta Krik?čiūnaitė, kes samuti Leedumaalt ning kes oma tegevuse eest Eestis pälvis aasta lõpul Valge Risti ordeni. Jälginud selle laulja arengut nende aastate jooksul (alates ootamatust ning äärmiselt vapustavast kammerkontserdist Tartu ülikooli peaaegu tühjas aulas, siis Puccini ?Õde Angelika?, Verdi ?Don Carlo? Elisabetta, ?Ernani? Elvira ning mitu väga põneva kavaga soolokontserti), ei saa jätta avaldamata tunnustust…
-
Adams on Ameerika pressi hinnangul tõusnud kõige austatumaks, populaarsemaks ja mõistetavamaks heliloojaks, alates Coplandist ja Bernsteinist. ?Milline helilooja ei tahaks olla praegu Adams?? küsib ameerikaliku retoorikaga David Del Tredici ajakirjas The Atlanta Journal.
Alates ?Harmonium?ist?, sellest heakõlalisel minimalismil põhinevast oratooriumist, on tema helikeel läbi teinud märgatava arengu. Olulise, üle 20 aasta ulatuva kaare saab tõmmata teise oratooriumini ?El Niño? (2000). ?Nüüd on see täiesti täiskasvanulik lugu,? kiidetakse…
-
Nõnda suurejooneline projekt nii paljude eri riikidest pärit osalistega, nagu detsembris ?Boheemi? lavastus, on aga Luxembourg?iski haruldus. Ka äsja oma esimeselt Ameerika turneelt naasnud Luxembourg?i Linnaorkestrile oli ooperiorkestri roll uus kogemus. Ooper toodi lavale koostöös Brüsseli La Monnaie Kuningliku Teatriga. Sealne lavastus aastast 2002 ongi Luxembourg?i üle kantud; lavastas üks Euroopa mainekamaid ooperilavastajaid Christof Loy, kes on kahel korral, 2003. ja 2004. aastal, pälvinud ajakirja Opernwelt…
-
Muusikat saab esitada nii, et see pakuks kuulajatele elamuse, mitmel moel. Romantiline muusikutüüp püüab publikut jõuliselt enese kujutluspildile allutada. Interpreet jutustaks nagu emotsionaalselt mingi põneva sü?eega lugu kontserti kuulama tulnud inimestele. Püütakse tabada publiku kaasaelamisreaktsiooni ning siduda see muusika kulgemisega. Teistsugune kunstnikutüüp üritab helides ilmutada pigem muusikateose enese sisemist struktuuri, samas mitte nii väga hoolides kuulaja ja esineja vahel suhte loomisest. Ta jätab kuulaja vabamaks artisti…
-
Kvarteti koosseis on aja jooksul läbi teinud mitmeid muutusi ning praegu musitseerivad asutajaliikmete Urmas Vulbi (I viiul) ja Toomas Nestori (vioola) kõrval juba mõnda aega noorema põlvkonna muusikud Olga Voronova (II viiul) ja Henry-David Varema (t?ello). Tallinna Keelpillikvarteti kohta võib, käsi südamel, öelda, et selle ansambli näol on tegemist suurepäraste instrumentalistidega, aga ka omalaadse vennaskonnaga, kellele oli siis, s.o 20 aastat tagasi, ja on praegugi südameasjaks…
-
Portreteerimaks muusika-aastat 2004, kus (sarnaselt eelneva ning loodetavalt järgnevaga) on juhtunud nii palju, tuleb teha väike valik heitmaks pilku järgmistele jõujoontele: kellele meie muusikuist on see aasta olnud eriline ja mille poolest?
Muusikas (erinevalt spordist) pole võistluslikus tähenduses kaotajaid, ent võitjaid, vähemasti rahvusvahelistel konkurssidel ometi on. Lõppev aasta oli selles mõttes eriti tähendusrikas meie noortele pianistidele: Mihkel Polli (I preemia Rina Sala Gallo nimelisel konkursil Itaalias) ning…
-
Eesti heliloojatel oli detsembri teine nädalavahetus sündmusterohke. Heliloojaid ja muusikateadlasi koondav selts Eesti Heliloojate Liit tähistas oma 80. sünnipäeva. Kas alustamise ajaks lugeda aastat 1924 (asutati Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts), 1944 (Eesti NSV Heliloojate Liit) või 1991 (Eesti Heliloojate Liit), ei oma siin muud kui vormilist tähtsust. Selge on see, et eesti heliloojad ja muusikateadlased on juba mõnda aega tundnud vajadust koonduda ühte organisatsiooni, et propageerida…
-
Üritused jagunesid ?anrite kaupa (?Experiment?, ?Traditional?, ?Music and Words/Images/Space?, ?Öökohvikontsert?, ?Põhjala ja maailm?), ka festivaliraamat pakkus essee iga teemajaotuse kohta. Kaasatud olid Taani Raadio SO ja Sinfonietta, Malmö ja Helsingborgi SO, enamuses kammerplaanis kavad, millest köitvamate hulgas mammutkontserdid ?Changing Places? (kõigis kolmes linnas). Alustati Taani Rahvusgaleriis: külalistena olid kohal Kammerensemble Neue Musik Berlin ja Birmingham Contemporary Music Group, samuti norralaste Poing ja Vertavo Quartet, dirigent Ed…
-
Aasta tagasi jõulude eel Märjamaa kirikus pühitsetud Uno Roosvalti altarimaal jäi eesti kunstiavalikkuses nagu pooliti saladuseks, samuti kui Jüri Kase Kolga-Jaani kiriku siserõdu rinnatisele maalitud 12 apostlit.
Märjamaa kirikust pole sõjajärgsetel kümnenditel üldse eriti palju juttu tehtud. Kirik põles Teise maailmasõja aegses tulekahjus ulatuslikult, kannatada sai Christian Ackermanni barokne meistritöö. 2001. aasta veebruaris tagastati Tallinna Rootsi-Mihkli kogudusele ligi 30 aastat Märjamaa kirikus seisnud Armbrusti altarisein, millel…
