-
style=”WIDTH: 182px; HEIGHT: 224px” height=224 alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/280105/17.jpg” width=187 align=baseline border=0>
-
Üritused jagunesid ?anrite kaupa (?Experiment?, ?Traditional?, ?Music and Words/Images/Space?, ?Öökohvikontsert?, ?Põhjala ja maailm?), ka festivaliraamat pakkus essee iga teemajaotuse kohta. Kaasatud olid Taani Raadio SO ja Sinfonietta, Malmö ja Helsingborgi SO, enamuses kammerplaanis kavad, millest köitvamate hulgas mammutkontserdid ?Changing Places? (kõigis kolmes linnas). Alustati Taani Rahvusgaleriis: külalistena olid kohal Kammerensemble Neue Musik Berlin ja Birmingham Contemporary Music Group, samuti norralaste Poing ja Vertavo Quartet, dirigent Ed…
-
Mõistagi teatakse Kaljo Raidi heliloojana märksa paremini ? on ta ju tuntud kahe sümfoonia (1944 ja 1949), Concerto grosso (1945) ning sümfoonilise proloogi ?XX sajandi Hamlet? (1948) autorina. Märkimisväärse jälje on jätnud ta ka kammermuusikasse, mille märksõnadeks on kahtlemata kaks keelpillikvartetti (1942, 1944), trio viiulile, t?ellole ja kontrabassile (1947) ning tema klaverimuusika (sealhulgas kolm sonaati, kaks süiti ja sonatiin).
Ent ka koorimuusikasse jättis Kaljo Raid oma tähelepanuväärse…
-
Toivo Tulevi autoriõhtu järel valdas tunne, nagu oleksin olnud osaline vaimulikus palvuses, rituaalis või protsessioonis. Muusikakuulamise kogemus on iga kord subjektiivne ja erinev, sõltudes peale emotsioonide ka mitmetest objektiivsetest asjaoludest, esituspaigast, aastaajast. . . . Või ka valgest äsja sadanud lumest nagu seekord. Nii olen ka Tulevi teoseid kogenud intensiivsemate, isegi valuliselt eksalteeritutena. Näiteks eelmisel kevadel, kui Nigulistes toimus Tulevi autoriplaadi esitluskontsert, oli saadud energialaeng märksa ekspressiivsem. Küllap ka…
-
Kui tuua muusikaväliseid paralleele, siis on sinu muusikas midagi väga üksildast. Oled sa selline üksildane loojanatuur?
Ilmselt see on nii. . . . See võib tõesti tõsi olla (muigab).
Ajatu ja vaimulik aura ? on see suurem hoovus, mille raames areneb ka sinu muusika?
Mõeldes praegusele Eesti modernismi-vaimustusele tundub, et pigem on tehniliste uuenduste otsimine siinses muusikas hoopis olulisem. See ajatusetaotlus võib ju kusagilt esile tulla. Aga puht stiililiselt, viimase viie aasta…
-
Seekord ERSO 21. I programmiga, mis orienteeritud tõelistele sümfoonilise muusika Feinschmecker?itele. Kuidas teisiti iseloomustada kava, mille sisuks Haydni Sümfoonia nr 49 ?La Passione? ja Mahleri ?Kindertotenlieder? ning teise poole täidab Beethoveni Sümfoonia nr 3 Es-duur op. 55 ?Eroica?, solistiks aga meil hästi tuntud ja kõrgelt hinnatud metsosopran Marianna Tarassova.
Hea, et Peterburi Maria teater on meile nii lähedal, et nädalasse mahub kaks külalist sealsete maailmanimede hulgast (G.…
-
Sama teemal ? ERSO ja Marianna Tarassova.
-
NYYD Ensemble?i ettevõtmisi Kageliga olen huviga jälginud ennegi. Kagel katsetab publiku peal, kuidas eksperimendid toimivad, see sunnib publikut omakorda leidma ?teosele? kui sellisele uusi vaatenurki ja paneb küsima: ?Mis on õigupoolest kunstiteos?? Sama keerulisse seisu seab ta aga ka interpreedi, kellelt tema karakterite tõlgendamine nõuab sageli ka erilist näitlejameisterlikkust. Nii ka seekord.
Avalugu ?Doppelsextett? (2000 ? 2001) oli kuuldud kolmest loost kõige teatraalsusevabam, kui pidada silmas visuaalseid…
-
Üpris närb ja abitu tundub kirjutada ajalehes kontserdist, mille ilusaimad hetked ja mõtteline telg on gregooriuse laul. Väga ülekohtune oleks ka sellest kirjasõnas üldse mitte välja teha. Pidades õigemaks hoiduda õõnsasõnaliselt mõjuvast kiitusest, ütleksin Jaan-Eik Tulve ja ansambli Vox Clamantis kohta vaid niipalju, et nad on eesti kultuurielus ühed kõige suurema intellektuaalse õnne pakkujad ja uue loomingu inspireerijad. Viimati mainitud virgutav jõud sisaldub (vist järjest rohkem)…
-
Kadrioru loss on paik, kus kohtuvad head tuttavad nii laval kui saalis. 23. I kohtusid laval ?Akadeemilise kammermuusika? sarjas viiulikunstnik Liliana Tamm-Maaten pianist Ia Remmeli ning abikaasaga, klarnetist Ott Maateniga. Tugeva prantsuse kallakuga kava ei ole üllatus, sest nii Liliana kui Ott Maaten on õppinud ja töötanud mõnda aega Prantsusmaal. Huvitavat oli viiulirepertuaarist terve õhtu jagu. Kui Hillar Kareva ?Zephyros-Läänetuul? tsüklist ?Aiolose paun? oleks esitatud ilma…
