-
Festivalid
Suured kordaminekud on seotud kõigepealt suurte festivalidega. Tänavu suvel, mil Eduard Tubina sünnist möödus 100 aastat, tõi festival “Tubin ja tema aeg” Eestisse esinema täiesti pretsedenditu arvu maailma kvaliteetorkestreid ja tippdirigente. Kui siia lisada veel Läänemere festival, siis külastas selliseid orkestreid meid kevadel-suvel kokku tervelt 15: nende seas Helsingi Linnaorkester (koguni kaks korda), Rootsi Raadio SO, Stockholmi SO, Peterburi Maria teatri SO, Viini Tonkünstler, Tampere Filharmoonia…
-
Tänavune “Wien Modern” oli mitmekülgselt ühetaoline festival. Millest selline vastuoluline hinnang? Eelmiste aastatega võrreldes oli seekordne WM tõesti esmapilgul ehk ühekülgne. Esmapilgul, seda just sisulise poole pealt. Vormilist mitmekesisust ja eksperimenti pole mõtet ilmselt eraldi rõhutada, see on niikuinii tänapäeva (muusika)kultuuri olemuslik seisund. Vana hea akadeemilise kontserdi vorm tundub nüüdismuusika keskkonnas juba iseenesest vaat et erandlik, kuna kõik piire ületavad vormistused on saanud pigem reegliks.
WMil 2005…
-
Pikapäkk (Laili Jõgiaas). alan proosa
Ajal, mil meie riigikogus on maha hääletatud tasuta töövihikute eelnõu, kus leitakse, et toetust väärib alles seitsmelapseline (sic!) pere, on meeletult südant soojendav, et Vanemuise teatri juhtkond on leidnud ressursid ja toonud lavale nn vana loo uues ja väga värskes ning mis peaasi, väga vaimukas kuues.
Jutt on Eugen Kapi muusika ainetel lasteooperist “Talvemuinasjutt”, mille on adapteerinud Tõnis Kõrvits, lavastanud Taisto Noor, lava-…
-
Euroopa Liidu Barokkorkestris, kes külastas Eestit 14. – 16. XII kolme kontserdiga, need instrumendid leidusid. Vähe sellest, leidus ka kaks suurepäraselt tundlikku oboemängijat: Sarah Humphrys Inglismaalt ja Sophie Rebreyend Prantsusmaalt. Ja küllap lootis seda šoti päritolu saksa helilooja Georg Muffat (1653 – 1704), kui ta kirjutas viiest sonaadist koosneva orkestritsükli “Armonico Tributo”. Ta võis rahule jääda või ehk isegi kadedust tunda, sest ELBO oboemängijad ületasid kindlasti…
-
Kuuldud inglise renessanssmuusika kavas oli kahtlemata alles seda jõuludest aina enam kaduvat sisemist puhtust ja vähenõudlikkust. Parafraseerin siin abipastor Mari Vahermäge, kes nimetab tänapäeva jõulude muutumist X-pühadeks (ingliskeelsest väljendist X-mas), laiatarbekaubaks – lihtsalt rõõmsateks pere- ja talvepühadeks.
Metodisti kirikus kuuldu polnud ebamäärane jõuluaegne X-kava, milliseid ju ka praegu hulgaliselt kuuleb. Kogu õhtust kumas hiliskeskaja Inglismaale iseloomulikku neitsi Maarja kultust. Muusika, mille kuulsaimaks autoriks inglise renessansihelilooja William Byrd,…
-
Üldisemalt – kui juba lüüa, siis täpselt ja hooga. Hetkel tegelen klaverikeeltele suunatud löökide hoolika valimise ja koordineerimisega. Muidu ei saa Klaverikontserdist, mis tuleva aasta novembris Frankfurdis esiettekandele peab tulema, mingit asja. Ja küsimus, millega lüüa, on pidevalt õhus ja aktuaalne. Viimati sai vahetatud Viienda sümfoonia lõpus kõlava kellaheli tekitamiseks tarviliku haamrikese kõvem versioon pehmema vastu. Löögi tulemus muutus tunduvalt leebemaks. Unes olen löönud ka dirigendikepikesega…
-
Ent miks me ei tea? Üks variant oleks, et vist polegi vaja teada. Aga siiski. Miks – pole vaja või?
Ehk parem võimalus oleks siirduda kohe ühe teise vastusevariandi juurde, milleks pakun välja: anonüümne muusik anonüümses keskkonnas anonüümsele tarbijale. Jah, mitte küll anonüümse kaubaga (piraatlus on karistatav), kuid – ka siin-seal raadiojaamades kuuldav jõuab kohale ikka anonüümse kaubana. Nüüd äkki oleks küsimuse tulipunktis hoopis eriline nähtus –…
-
Veel 10 – 20 aastat tagasi oli üsna levinud arvamus, et hea sümfooniaorkester saab tekkida mõnes suuremas linnas muusikute aastakümnete(sadade?) -pikkuse stabiilse töö tulemusena, mille alustaladeks on kohapealsed musitseerimisoskused- ja traditsioonid. Suures osas kehtib see mõtteviis ka praegu, kuigi ei sobitu täies mahus enam hästi tänasesse päeva. Põhjuseks see, et üha rohkem, sarnaselt teistele elualadele, võime täheldada ka muusikute suurt mobiilsust ja paindlikkust töötamise koha ning…
-
“Jõulujazz”: MICHAEL MANRING (basskitarr, USA) Von Krahlis 6. XII.
Milleks on tarvis ansamblit, kui üks mees ongi ansambel? Grammy nominent, bassist ja helilooja Michael Manring on keeli sõrmitsev tõestus, et basskitarr on tegelikult äärmiselt mitmekülgne instrument. Levinud arusaama kohaselt suudab bassist muljet avaldada vaid teisele basskitarristile. Säärase meelestatusega astus Von Krahli ilmselt enamik mittebassiste.
Täissaalile esinenud Manring alustas leebelt ja äratuntavamate lahendustega, näppides jämedatest keeltest välja blues’ipala. Kohe…
-
Duosonaatidega üldse ja Brahmsiga eriti on keeruline lugu, sest neis väljenduvad ju üheaegselt nii sümfonism, kontsertlikkus kui kammerlikkus ning täiuse saavutamiseks on vaja teha valik või leida sünteesivõimalus. Siin on vähemalt seitseteist, kui mitte nelikümmend seitse mõjurit, mis saavad otsustavaks valiku tegemisel, ning ükski neist ei ole eelistatud või ainuõige. Kui sellele buketile lisada veel Brahmsi puhul otsesed vihjed kammerlaulu žanrile, siis saab otsustavaks esitajate kogemus…
