-
Pole saladus, et muusikas võib olla poeesiat ja luules muusikat, ent on kindlasti veel üks võimalus: ühendada plaat kui selline luuleraamatuga (või vastupidi) tervikusse. Ja tulemuseks ongi noorluuletajast-muusikust Jürgen Rooste album selle sõna otseses tähenduses, kus lisaks CD-le on samade paksude kaante vahel ka luulevalik (mida plaadil, tõsi, laulutekstidena enamuses ei kuule) ning hulk kunstipäraseid fotosid, mis lõpptulemusena moodustavad tänu Piia Ruberi kunstnikupilgule kokku ühe eriskummalise…
-
Nõukogudeaja nostalgia on iseenesest tänaseks ammendunud teema. Selle esimene, rehabiliteeriv (mõneti revisionistlik) suund pareeriti kiiresti süüdistustega “vana korra” järele ihalemises; argumentatsiooniga, mis tugines ilmselgele – tegemist oli ennekõike ebainimliku režiimiga, kus ei saanudki olla midagi takkajärele ihaldusväärset. Ent inimesed siiski elasid ja lõid sääl (siin!); lisaks jäi tolle hämaraja lõppu üks väheseid kordi lähiajaloos, mil eestlased rahvusena enesele positiivse ühisidentiteedi loonud.
Teine laine, mis kiiresti järgnes, väljendus…
-
Ühel pimedal pühapäevaõhtul viibisid kuulajad teises maailmas, ümbritsetuna legendidest, mineviku varjudest ning tulevikuideaalidest. Ettekandele tulid ballaadid klaverile Brahmsilt, Chopinilt ja Tubinalt Vardo Rumesseni väärikas tõlgitsuses.
Ka kõlavärvidest prevaleerisid tol õhtul süngemad ja tumedamad. Ent kas ongi meil midagi helgemat loota, kui kujutada ette Brahmsi, Tubina või Chopini ballaadide muusikalist atmosfääri? Põhisõnum jääb ikkagi kõrguma meie ette tõsisena – nii ka oodatult sel kontserdil. Juba ülesanne iseenesest, mängida…
-
RENÉ EESPERE autoriõhtu “Concertatus celatus”: Tallinna Kammerorkester ja solistid Risto Joosti dirigeerimisel Metodisti kirikus 26. XI.
“Ikka tahame teada, mida toob tulevik? Kuigi teadmatus sünnitab ebakindlust ja hirmu, ei too teadmine samuti lohutust.” Nii seletab helilooja René Eespere oma Klarnetikontserdi algset pealkirja “In dies”, lisades: “Eks me siis peta ise ennast päevast päeva.” 26. XI toimus Metodisti kirikus René Eespere autoriõhtu “Concertatus celatus” – varjatud või(s)tlus, millist pealkirja kannab…
-
Kuna Hortus Musicuse äsja ilmunud CD “Ave. . . .” on pühendatud suvel meie seast lahkunud Helle Mustoneni (1950 – 2005) mälestusele, siis on mõistetav, et kuulda saab siin Hortuse varasemaid salvestisi ajast (1998), mil selle ansambli kõlapaletti kaunistas veel Helle Mustoneni sopran. Plaadil heliseb minevik ju edasi. . . .
Hortus Musicus esitab vaadeldaval albumil valiku palasid Euroopa kunstmuusika üsnagi varajasest perioodist: kõlavad XII – XV sajandi anonüümsete autorite tantsud, pastoraalid ja…
-
Miks ma toonitan, et tõepoolest võitis nimetatud konkursi – seepärast, et mulle meeldib ajalooline tõde. Paljudel juhtudel eksitakse selle vastu. Sageli hägustuvad mõisted “võitja” ja “laureaat”: kuigi sõnal “laureaat” on algtähenduses võitja sisu, teame, et konkurssidel on mitmeid ja mõnel puhul lausa hulgi laureaate – Tšaikovski konkursil kuni kaheksa ühel erialal. Seega peaks kokku leppima, et konkursi võitja on ikkagi esimene preemia. Võib ka leppida variandiga,…
-
Luis Carro Barquero ja Miguel Rivera. Kristel Kuslap
Neljas “Fiesta de la guitarra” peeti Tartus ja mujal novembri keskel Eesti Kitarriseltsi ja Eesti Kontserdi koostööna. Soliste kuulis seekord põgusalt, ilma tegid pigem kitarriduod.
10. XI õhtul avas festivali Jaani kirikus itaalia tandem LaPoLi (Ester Poli ja Leopoldo Saracino), festivali päikselisim duo, esitades vanemat ja kaasaegset itaalia muusikat (Scarlatti, Giuliani, Castelnuovo-Tedesco jt). Ainsa erandina kõlas leedu helilooja Jonas Tamulionise…
-
RAMi õhtu näol oli tegemist ebatraditsioonilise kontserdiga. Esiteks sellepärast, et kava koosnes uudisteostest (erandiks kontserti raamiv Tormise looming). Teiseks seetõttu, et need uudisteosed olid kirjutatud meeskoorile. Kolmandaks sel põhjusel, et nii esituskoosseisud kui teoste aluseks võetud tekstid olid ebatavalised. Neljandaks seepärast, et tegu polnud tellitud teoste, vaid heliloojate enda initsiatiivil ja inspiratsioonil kirjutatud muusikaga. Viiendast põhjusest lõpupoole.
Robert Jürjendali “Meie aja paradoks” on kirjutatud meeskoorile, vokaalkvartetile ja…
-
11. XI võis kontserdil “Võluv klassika” kuulda kahe orkestrimuusika suurkuju Wolfgang Amadeus Mozarti ja Gustav Mahleri teoseid ERSO esituses Jüri Alperteni juhatusel. Õhtu juhatas sisse Mozarti avamäng ooperile “Võluflööt” KV 620 (1791). Isegi kui avamängu aeglases sissejuhatuses oli esimese viiuli puhul pisut tunda mõningat ebakindlust, siis hajus see üsna ruttu pärast tempoka fuuga algust.
Pärast “Võluflöödi” hoogsat sissejuhatust tuli järgmise teosena ettekandele Mozarti “Sinfonia concertante” viiulile, vioolale…
-
Marko Matvere “Georgi” nimiosas. pressifoto
Need mitmetähenduslikud värsiread hakkasid kumisema peas pärast etendust “Georg”. Meeled olid üles köetud saadud muljetest, mälupiltidest ja nende kokkusobitamisest. Lugenud kavaraamatust läbi Anne Veesaare lustakas vormis pihtimuse muusikali saamisloost, pidin järjekordselt tõdema, kuivõrd oleme saatuse mängukannid ja kuivõrd oluline on sõpruskond, kelle keskele satume.
Kui Andrus Vaarikul poleks tekkinud idee teha Georg Otsast muusikal ja leidunud sellist hulljulget toetajaskonda Anne Veesaarega eesotsas;…
