-
TANEL JOAMETS (klaver) Tallinna raekojas 25. III, kavas Skrjabini sonaadid nr 1 – 4.
Küllap on paljud mõelnud mõne oma lemmikraamatu järgi tehtud filmi vaadates: pole üldse selline, nagu mina seda ette kujutan või just selline, nagu lugedes ette kujutasin. Veelgi harvem tuleb mõnd muusikateost kuulates pähe: just nii esitatud, nagu ma seda ette kujutan! Aga nii ma mõtlesin Tanel Joametsa kontserdil raekojas 25. III Skrjabini esimest nelja sonaati kuulates. Aleksandr…
-
Musta ja valge noodipaberi, mustade ja valgete klahvide abil võib luua imelise atmosfääri: kontserdisaali õhku tõuseb puutetundlikke akordide pilvi, möödavihisevaid kuueteistkümnendik-liblikaid, lehvivaid, ranguseta rütmiimpulsse. Külluslik kõlavärvikujutlus, mänguaparaadi paindlikkus, vastupidavus, pingevabadus ja ökonoomsus iseloomustavad Alexandre Tharaud’ klaverimängu. Lisaks leidub hinnalist väärismaterjali, faktuuri hierarhilist selgust, mis paneb peensusteni läbitöötatuna klaveri tõeliselt helisema.
Tharaud kui pianist-looja on ehk olemuselt lähedasem esimeses kontserdipooles esitusele tulnud heliloojatega. Alustuseks tuli ettekandele Domenico Scarlatti…
-
Pealkirjas toodud sõnadega juhatas laupäeva õhtul II rahvusvahelise Lepo Sumera nimelise loomingukonkursi finaalkontserdi sisse helilooja Erkki-Sven Tüür. Tüür manitses noori finaliste nautima esiettekandeid ja tõesti, võidust tükk maad olulisem on heliloojale oma teost reaalselt kuulata. Sel aastal oli konkurss ka erakordselt tugev. Kõik finalistid võisid ette näidata suhteliselt arvestatava pagasi ja konkurssidel osalemine ning pärjatud saamine oli nii mõnelegi tuttav kogemus. Õhtu tõotas pakkuda muusikaliselt mitmekülgset…
-
Ei ole just igapäevane asi, et etendus on osa EMTA kaitstavast doktoritööst, pealegi mitte instrumendikäsitluse vallas, vaid multimeedia lavastuse erialal. Selletõttu istus saalis lisaks tavakülastajatele ja kolleegidele ka kõrge komisjon akadeemiast.
Miks riskikunstnik? Nagu riskikapitalist investeerib oma kapitali ettevõtmisse, mis talle väljakutseid pakub, nii “investeerib” Monika Mattiesen kogu oma teadmiste, oskuste, annete ja huvide kapitali uudsesse kontserdi või lavastuse vormi, mis on loomingulisele inimesele erutav ja seetõttu…
-
“Klassika koos Klasiga”: TALLINNA KAMMERORKESTER ja solistid ERI KLASI dirigeerimisel Mustpeade majas 25. III.
Eri Klasi isiksus võlub alati oma energia ja vitaalsusega, andes elurõõmu ja loomingulisi impulsse paljudele inimestele enda ümber. Kõige olulisemaks, nagu näha, peab maestro aga noorte eesti muusikute tõhusamat kaasamist meie kontserdiellu. Kontserdisari “Klassika koos Klasiga” on kujunenud tänuväärseks poodiumiks just Eesti noorema põlvkonna interpreetidele.
On laupäeva õhtu. Rohkearvuline kontserdipublik on kogunenud Mustpeade majja kuulama…
-
“MAMMUTKONTSERT” EMTA kammersaalis 27. III, kavas Kõrvits, Rannap, Kõrver, Maltis, Tally, Põldmäe, Lill.
Helilooja astub publiku ette alasti. Interpreet rüütab end rüüde ja maskidega, ajastute ja stiilidega. Mõni sobib rohkem, mõni vähem. Selle järgi öeldakse, et interpreedi ampluaa on see või teine. Helilooja aga näitab end nii, nagu ta on loodud. Võib küll püüda rüütada end erinevate laenatud rüüdega, aga need paistavad kentsakad ja võõrad ta peal. Siis…
-
Andres Mustonen Pressifoto
EESTI MUUSIKA PÄEVAD: HORTUS MUSICUS & ZUGA ühendatud tantsijad Katariina kirikus 24. III.
Ja siis tulid vanad eestlased takustes seelikutes keskpõrandale kokku ja hakkasid tantsu vihtuma, oleks humoorikas nägemus reede hilisõhtusest kontserdist, kui ei oleks samal kontserdil kõlanud Andres Mustoneni esituses ja juhatusel Tüüri ja Grigorjeva selgelt vaimulik muusika.
Kontserdi kontseptsioonis oli seega algusest peale olemas vastuolu. Ei teagi, kas kontseptsiooni autoril oli idee tulla välja Raveli…
-
“Kuue-seitsmekümnendatel aastatel oli Tallinnas viis-kuus korralikku kontsertkoori, kes andsid igal aastal Estonias täiemõõdulisi kontserte. Oli väga kehv juhus, kui selle kohta ajalehes retsensiooni ei ilmunud” (kõnealuse kontserdi kunstiline juht Kuno Areng Arvo Ratassepa aja kohta).
19. III oli Estonias kontsert nagu Ratassepa ajal: laulsid Teaduste Akadeemia Naiskoor, Teaduste Akadeemia Meeskoor ja Tallinna Kammerkoor, saal oli täis ja dirigendid juhatasid pea eranditult peast. Ainult et kooride ees seisid…
-
“Võluflöödi” tegevustik on viidud soome muinasaega.
WOLFGANG AMADEUS MOZARTI ooper “VÕLUFLÖÖT” (“Taikahuilu”). Lavastaja Jussi Tapola, dirigent Leif Segerstam, esietendus SOOME RAHVUSOOPERIS 3. III.
W. A. Mozarti 250. sünniaastapäevaks toodi Helsingis Soome Rahvusooperis lavale Mozarti ooper “Võluflööt” (“Taikahuilu”). Üllatava kontseptsiooniga ooperietenduse lavastaja on Jussi Tapola, kunstnik Anna Kontek. Esietendust märtsi alguses dirigeeris Leif Segerstam, Sarastrot laulis Ilkka Vihavainen, Öökuningannat Anna-Kristiina Kaappola.
1993. aasta suvel käisin Leo Normetiga “Võluflööti” vaatamas Savonlinna ooperifestivalil.…
-
Nagu pealkirjaks pandud, nii seletab ladina keele sõnaraamat Kreekast pärit mõistet. Seega kõik, mis toimub teatris, on nii vaadatav kui kuulatav. Siia peaksid ära mahtuma seega nii näitlejad, lauljad kui tantsijad, ükskõik siis millises üksteisega läbipõimunud kombinatsioonis. Seos on kõigil ühine nii intellekti kui tunnetega. Meie vaatajale hästi tuntud lavastaja Adolf Šapiro on oma raamatus “Nii sulgus eesriie” muu hulgas välja öelnud ühe lihtsa, kuid väga…
