-
Võib-olla ei peaks inimene, kelle noorus sattus eelmise sajandi kuue-seitsmekümnendatesse sellist lavastust arvustama. Tollalgi tegid nii kunsti- kui muusikatudengid küll koos, küll eraldi igasuguseid põnevaid lavastatud kontserte, nimetades neid eksperimentaalseteks. Nüüd on need nn multimeediaprogrammid, häppeningid jms. Noorusele on ikka olnud loomuomane anda vanadele asjadele uus nägu ja uus nimi, aga välja mõelda ka sootuks omi ja sisuliselt uusi asju.
Jätsin teadlikult lugemata, mida kolleegid on etenduse…
-
Kõik need viiendad sümfooniad (Beethovenil ametlikult, Dvořáki “Uuest maailmast” mitteametlikult) kanti ette kolmel järjestikusel kontserdil. Sisuliselt pole neid teoseid mõtet järjestada, esituselt võrrelda aga küll. Eriti kui esitajaks ERSO ja ettekanded lühikeses ajavahemikus, s.t ühe kuu piires. Beethoven ja Mahler peadirigent Nikolai Aleksejevi käe all ning Dvořák põhjanaabri Leif Segerstami interpretatsioonis. Need nimetatud sümfooniad olid möödunud kontsertidel loomulikult põhiteosed ja seega mäletatakse lõpptulemust just nende ettekannete…
-
6CD MILES DAVIS, “The Cellar Door Sessions 1970”, 2005.
Miles Davis (1926 – 1991) oli silmapaistev trompetist, helilooja ja ansamblijuht, kuid tema tähendus XX sajandi jazzis on eriti suur, kui vaadata tema rolli niigi tormiliselt areneva jazzmuusika uuendajana. Jahe stiil, vabajazz, varajane fusion ja hilisem elektriline jazz, uudne sordiinide ja elektroonika kasutamine, rock-muusika vahendite kaasamine, elu lõpus katsetused hip-hop’iga on vaid mõned tema revolutsioonilised uuendused, milleta jazzil…
-
Bill Haley ei mõelnud välja rock’n’roll’i terminit. Seda sõnaühendit (“I’m gonna rock and roll you all night long”) kasutasid ameerika mustanahalised oma igapäevakeeles armastuse väljendusena kaua enne Haley sündi. Bill Haley ei teinud ka mõnd maailma esimestest rock’n’roll’i-singlitest. See au on osaks langenud mitmele artistile: Roy Brown “Good Rockin’ Tonight” (1947), Fats Domino “The Fat Man” (1949), Jackie Brenston “Rocket 88” (1951).
Bill Haley ei olnud sama…
-
On mitmesuguse suunitlusega kontserte, alates interpreedi eneseimetlus-show’dest kultuurilooliselt harivateni. Neid justkui eri žanris muusikasündmusi ei saa mõõta ühe ja sama mõõdupuuga. Siiski! Kontsert kui esinemisvorm taotleb alati publiku kaasaelamist või vähemalt mõistmist.
“Ajaloo ilu” on ansambli Corelli Consort äsja lõppenud sari. Viimane ja menukas kontsert anti 19. II Kadrioru lossis, esinejaks ansambel barokiajastu pillidel, täpsemalt Lasma Meldere (Läti) I viiul, Mail Sildos II viiul, Martti Mägi vioola, Tõnu…
-
Mida elus elatakse, saab isiksuseks.
Isiksus ongi elu kokkuvõtt – ajaks muutunud ruum,
Mis tahab olla suuremas ruumis, selles,
Mille nimi on kevad või taevas või armastus.
Jaan Kaplinski
Kuulanud Estonia renoveeritud ooperisaalis Mozarti ooperi “La clemenza di Tito” (“Tituse halastus”, 1791) kontsertettekannet, oli tagantjärele veel mitu päeva selline tunne, nagu oleks viibinud kuskil väga kauges ja uskumatult puhtas maailmas. Maailmas, kus peetakse lugu ustavusest, aususest, sõprusest, omakasupüüdmatusest ja kus…
-
Tõnu Kõrvitsa muusika on ühtaegu pastelselt pehme ja romantiline ning impressionistlik. Ja sellisena haruldane nii Eesti kui muu maailma uue heliloomingu hulgas. Ka on tema muusika tugevalt ning tavatult programmiline, ikka seotud mingi kirjandusliku aluse või meeleolu, looduspildiga. Ja need meeleolud on Kõrvits ise ka paberile pannud. Nii et sel kontserdil sai kavast lugeda iga loo juurde kuuluvat.
“Kui päike on loojunud, on mõne aja horisondil näha…
-
Kui pisut mõelda, siis saaks pika nimekirja neist eesti tegevpianistidest, noorematest ja täiskasvanumatest, kelle isiksuslikud väärtused, rahvusvahelisel tasemel meisterlikkus ja suutlikkus ennast realiseerida peaksid meie kuulajatele huvi pakkuma. Kontserdisaale meil jätkub, kontserdikorraldajaid samuti, meil on klaverivabrik, EMTA klaveriosakond toodab suurepäraseid interpreete, aga soliidne Klavierabend eesti pianisti esituses on haruldane nähtus, mille slogan’iks sobiks ühe vana anekdoodi puänt: “. . . .harva küll, harva küll – peaaegu üldse mitte”.
Ma…
-
Leif Segerstam netifoto
ERSO LEIF SEGERSTAMI (Soome) dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 25. II, kavas Sibelius, Segerstam ja Dvořák.
Leif Segerstam on pianist, viiuldaja, helilooja, dirigent ja ka filminäitleja ning ainuüksi sümfooniaid on ta loonud 150 (!!!). Aga see on ainult osa tema heliloomingust – Segerstami orkestriteoste nimekirjas on lisaks sümfooniatele veel terve sari “Lillekimpe” (“Flowerbouquette”), millest nr 43E aastast 1993 on pealkirjastatud nii: “Peetr Lilje, Aleksandr Skrjabin & Ernest Chausson in Memoriam”.…
-
CD TÕNIS MÄGI. VESTLUS HERMANNIGA. © Tõnis Mägi 2005
Kunagi oli just riigi esimesel kommertskanalil Kuku raadios üks vahva muusikasaade, kus mängiti palju vanu ja/või eriskummalisi asju. Mis veel kummalisem, seda saadet tegi üks põnevamaid eesti lauljaid. Ehk selle saate tõttu, aga ka nende laulude tõttu, mis ta tollal sisse laulis (nt plaadil “Hüüdja hääl”, 1994), jäi Tõnis Mägi mulle, tollal teismelisele, meelde kui valgustaja, inimene, kellele…
