-
1953. aastal Los Angeleses moodustatud The Platters oli 1950. aastate mustanahaliste lauluansamblite hulgas edukaim, sest lisaks rassikaaslastele nautisid Mills Brothersi ja Ink Spotsi jalajälgedes astunud Plattersi stiili ka väga paljud valged. Milles seisnes siis selle doo-wop-stiiliga alustanud ja peagi üle 53 miljoni eksemplarise plaadimüügiga hiilanud kvarteti edu saladus? Muusikakriitikute arvates oli selleks bändi mänedžer, juristi haridusega ja muusikaelu pulssi hästi tabav Samuel “Buck” Ram (1907 –…
-
Olari Elts reklaamfoto
Möödunud pühapäeval lõppes Pärnus muusikafestival “Klaaspärlimäng”. Festival, kus mängulustist küll puudust ei tunta ning mängu juhib magister ludi Peeter Vähi. Festivale on palju – mõni kasvab ja vahel tekib tunne, et kas juba lõhki ei lähegi, teine kahaneb ja kaob vaikselt uttu.
“Klaaspärlimäng” on stabiilselt orienteeritud sisukusele ning lausa loomulikult pakub mänguilu. Tänavuse festivali “mängumärgid” olid vabamüürlus (muusikas), klaasharmoonika (Eestis) ja nii siin, seal kui mujalgi…
-
Kuhmo kammermuusika festival pole lihtsalt üks määramatust hulgast maailma festivalidest, vaid omaette fenomen. Seda võib kordumatuselt võrrelda Bayreuthi festivaliga Wagneri enda rajatud ooperimajas. Kuhmo festival toimub vaid 340 kilomeetri kaugusel polaarjoonest, polaarpäeva alal. Ja sinna pisikesse linnakesse tulevad kokku maailma kammermuusika tipud, et kahe nädala vältel anda neli kontserti päevas täissaalidele, kusjuures Kuhmo peasaal mahutab 637 ja kirik 1000 istekohta!
Siin mängivad ühel õhtul koos samal laval…
-
DANIEL BONILLA-TORRES, olete Birgitta festivalil 11. VIII esietenduva Piazzolla tango-operita “MARIA DE BUENOS AIRES” meespeaosaline ja konsultant. Mis on operita?
Muusikaliselt on see ooper, kuna see on suur oopus. Sellel, miks Piazzolla nimetas teose operita’ks, on mitmeid põhjusi. Kõigepealt on süžees palju lahtist, seda saab erinevalt tõlgendada. Eesti lavastus on mulle kümnes ja kõik need on olnud väga iselaadsed. Tõlgendusvõimaluste paljusus ongi eriliselt põnev. Ning teine põhjus:…
-
Seda, kuidas “Pori Jazz” iga aastaga aina enam popistub, näitas tänavuste peakontsertide ülesehitus. Iga päeva alguses mängis Kirjurinluoto laval bigbänd: neljapäeval Cab Calloway pojapoja show-orkester, reedel Carla Bley bigbänd ning laupäeval esmalt Roosevelt Jazz Band ning selle järel Dizzy Gillespie All Stars Big Band trombonist Slide Hamptoni juhatusel ja saksofonilegendi James Moody osalusel. Pühapäeval oli orkestri asemel turvalise, kuid siiski nauditava kontserdi andnud The New York…
-
Igaüks peab oma kõlakoda endaga kaasas kandma. Seda kõlakoda, mis on antud inimesele, pole antud ühelegi teisele olevusele siin maamunal. See kõlakoda võimaldab meil laulda. Aga vähe sellest – samalaadset kõlakoda meiega jagavad imetajad suudavad ka laulda. Laulab hobu hirnatades, laulu lööb kass nurrudes. Laulab ka koer haukudes ja ulgudeski, laulab meie lähim sugulane šimpans klähvides. Kuid räägime ainult meie. Ja rääkida ei võimalda meil mitte…
-
On tõsiasi, et suvel tekib Pärnus inimestel vajadus muusikat kuulata ja mõnes teises paigas – tee mis tahad – seda soovi ei teki. Võib muidugi öelda, et asi pole mitte kohas, vaid inimestes. Kuid ikkagi, miks just sellest linnast sai eelkõige viiuldajate, aga ka üldse paljude heade muusikute suvine kogunemiskoht? Nad tõid eri paigust enesega kaasa erilise vaimse atmosfääri, mida polnud ju võimalik koju jätta.
Ei usu,…
-
eRAKOGU
Kas need pianistid kõik just kodus on – see on hoopis üks teine jutt. “Akadeemilise kammermuusika” sarjas Kadrioru lossis esines neist üks, Kadri-Ann Sumera. Hästi huvitav noor inimene väga hea akadeemilise haridusega, mille rida järgmine: TMKK (Bürger, Sisa, Pakri), EMA diplom cum laude (professor Lassmann), Kölni Muusikakõrgkooli magistridiplom (professor Valdma). Aastatel 2000-2001 oli Kadri-Ann Sumera Deutsche Akademische Austauschdienst’i stipendiaat ja käesoleval aastal Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat,…
-
“Carmen” on kirgede draama. ERAKOGU
Luule on keele tants
Tants on keha luule
Keha on keel,
Mida kõneleb kõiksus.
Kuule, tunneta ja näe.
Doris Kareva “Deo et Die”
Lahkunud 15. juuli hilisõhtul Toomemäel nähtud-kuuldud Bizet’ “Carmeni” etenduselt, jäid kõrvu “Arleeslanna” tantsule ahvatlev läbipaistev meloodia, silme ette meeleolukad valgusemängud arhailistel müüridel ning skulpturaalsed inimrühmade liikumised kolmel tasandil.
Me kõik, kellel tundemeeled avatud, kanname kaasas mälupilte. Lavastuse kavabukletis mainib lavastaja Ago-Endrik Kerge: “Esmakordselt puutusin selle teosega…
-
Ma olen vist üks paljudest, kellele juuli lõpp seostub lahutamatult Viljandi pärimusmuusikafestivali ootusega. Selle ootuse üheks põhjuseks on üsna korralik järjepidevus: selleaastane “Viljandi folk” toimus juba neljateistkümnendat korda. On aga ka muid ja olulisemaid põhjusi. Ilmselt üheks peamiseks ootusärevuse tekitajaks on see omalaadne hea muusika, omaenese juurte tunnetamise ja lihtsalt mõnusa äraolemise fluidum, mis nakatab, raputab ja haarab vähemalt nendeks neljaks päevaks üha rohkem inimesi jäägitult…
