-
Siin on neile stiilidele tüüpilised persoonid la prima ja seconda donna, buffo’lik subretipaar, koomiline vanapoiss, il primo uomo ja kastraadiroll (tänases päevas metso „püksiroll”). Aja mõõtkavas võtavad suurema osa enda alla kauneimad ja küllaltki keerukad aariad (kõik da capo vormis). Tulevasele Mozartile nii omaseid suuri ansambleid siin veel pole, küll aga võluvad väga I, II ja III vaatuse finaal, kus kõik eripalgelised karakterid on ühise nimetaja…
-
Ümbritseva visuaalse ekspansiivsuse taustal esindas Iren Lille kontsert just viimati nimetatud suhestumise võimalust. Kaasaja kunst, barokkmuusika, nüüdismuusika klavessiinile – kõik need valdkonnad olid tol õhtul esindatud ja interaktsioonis. Maria-K ristiina Ulase performance seisnes suureformaadilisele paberile maalimises muusikaga sünkroonis. Teame, et loomeprotsess on üks tabamatu fenomen, raskesti lahterdatav ja kergesti sildistatav. Seda põnevam oli olla tunnistajaks nähtamatu heli ja nähtava kunstilise kujundi üheaegsele sünnile. See oli mänguline…
-
Avakontserdi esimene esineja, kaunis pipa-mängija Wu Man Hiinast ületas oma mängumeisterlikkuselt küll kõik ootused. Tõtt-öelda olin selleks ka valmis, kuna olin hästi kujundatud ja informatiivsest festivalibukletist lugenud, et too kena neiu on töötanud koos selliste korüfeedega nagu Juri Bašmet, Yo-Yo Ma ja Esa-Pekka Salonen. Pipa, muuseas, on pirnikujulise korpusega lautolaadne pill, mida erinevalt euroopalikust lautost ei hoita mängides süles rõhtsalt, vaid vertikaalselt, pillikael suunatud üles. Wu…
-
Nüüdismuusika vallas aktiivne pianist oli hooajal 2004/05 Ensemble Moderni stipendiaat Frankfurdis. Nii kodu- kui ka välismaal nõutud aktiivne solist ja kammermuusik tegutseb veel Klassikaraadio saatejuhina ja on kontsertmeister Elleri-nimelises Tartu muusikakoolis. Kadri-Ann Sumeral on erksat esinemisrõõmu, tuntavat tahtejõudu ja artistlikkust veenmaks end hakkamasaamises ja võimes panna kuulaja oma mõtetesse uskuma. Kontsedi kavas oli kaks autorit – Robert Schumann ja Henri Dutilleux. Esitus aitas lahti harutada tavamõtlemise…
-
Lisaks mängijate omavahelisele muusikalisele suhtlemisele on salongiõhtu kui terviku tähtis komponent loomulikult kuulama tulnud seltskond. Väiksemad saalid, kus esineja jõuab silmaga haarata publikust paljusid, on selliseks kommunikatsiooniks nagu loodud. Eksklusiivsuse ja väljavalituse tundele, mis kuulajani kandub, lisandub võimalus lähedalt nautida peent kunsti, kus iga noot ja nüanss on kui kandikul. Kontserdi „Joseph Haydni aasta” andis ansambel Concilium Musicum Wien koosseisus Robert Neumann (viiul), Amarílio Ramalho (viiul),…
-
Tänapäeva ülereklaamitud maailmas ei ütle väide „tipptegija” õigupoolest mitte midagi. Siiski, kui lisada lõputu jada – Norra rahvusliku talendi auhind (2004) II koht Theo Charlier’i konkursil (2005), Yamaha muusikafondi stipendium, Eurovisioni II koht ja Norra parima solisti preemia (kõik 2006), samuti Prints Eugeni kultuuripreemia ja festivali „Kissinger Sommer” parima solisti preemia – ja tema esimene plaat „Trumpet Concertos”, mille kuulajad on olnud vaimustuses noore trompetidaami kunstist…
-
Raamat sisaldab hulgaliselt pildimaterjali, mis teeb selle atraktiivseks ka nende hulgas, kes pole seesuguse temaatikaga varem kokku puutunud. Tuleb tunnistada, et Igor Tõnuristi valimine väljaande toimetajaks oli ainuõige otsus – eesti rahvapillide tundmises pole talle vastast. Kuigi lugema hakates ei selgu, on sissejuhatav artikkel „Mõnda rahvapillimängust” Tõnuristi kirjutatud ning selle osa üle võib iga pärimusmuusika huviline eriti rõõmustada: lihtsalt ja selgelt on antud ülevaade pillide liigitamisest…
-
Kõnealune festival on tegelikult vaid osa Ülle Podekrati mitmekülgsest rahvamuusika-alasest tegevusest. Lisaks rahvalaulude õpetamisele oma lasteaias on ta juba aastast 1988 korraldanud Lõuna-Eesti lasteaedade folkloorifestivale „Pedäjä Pido”, millest on välja kasvanud üle-eestiline laste rahvamängude festival „Kes aias”. Aastast 2007, pärast Rein Villi ootamatut lahkumist, viidi rahvamuusikatöötluste festival Põlva linnast üle Mooste mõisa, kus sai nimeks „Moosekatsi elohelü”. Viimase sõna võiks kirjakeelde tõlkida kui eluheli, eluviis, ning…
-
*
Seekordsed Eesti muusika päevad olid selgelt suunatud noortele tegijatele. Ja see ongi väga hea, kuna noori, oma loomeelu XXI sajandiga seostavaid uusi heliloojaid vajab eesti kultuur väga! Ka juba vanemad ja maailmaski oma sõna öelnud – Tüür, Tulve – said nendel päevadel väärilise koha.
20. aprillil oligi hea võimalus kuulda-näha tänaseid ja tulevasi tegijaid. Päev algas muusikapäevade foorumiga, mida reklaamiti kui avalikku arutelu. Laua taga istusid väitlusjuht …
-
Tõtt-öelda viitabki selle aasta festivali kontseptsioon sama kaugele kui lood lendavatest lohedest: nimelt võttis EM P nõuks lüüa labidas maasse ja kaevata kaugesse minevikku, unustamata ka külvata meeneid tulevikku, sest avaaktsioonina sängitati Vabaduse väljakul tulevastele põlvedele mälupulk kõigi festivalil esiettekandmisele tulevate lugudega. Festivalipäeva esimesel õhtul võis näha kino Sõprus seinal jooksmas lühilinateoseid muusika ja helikunsti sümbioosis. Ainsana tuli muusikalisele live-ettekandele Tatjana Kozlova „Liikumatuse dimensioon”, kus videopildis…
