Nargenfestivali Pärdi päevad 2. – 11. IX Tallinnas, Tartus, Paides ja Rakveres.
Kas Arvo Pärdi muusikat esitatakse piisavalt? Ühest küljest peaks vastus olema tingimata jaatav, sest ühe Briti veebilehe palju tsiteeritud andmeil annab temast populaarsemat heliloojat otsida. Teisalt on niisuguste väidete puhul…
Meie hulgast on lahkunud populaarne ja teenekas kultuuritegelane, muusikajuht ja helilooja Uno Veenre.
Uno Veenre sündis 1920. aastal Tartus, poeglaste gümnaasiumis oli ta juba tuntud pillimehena. Sõja heitlikel aegadel ja selle järel jäid ta kontrabassi-, koorijuhtimis- ja kompositsiooniõpingud Tallinnas mobilisatsioonide vahel pooleli. Alles 1958. aastal lõpetas ta heliloojate liidu noorte ja algajate heliloojate seminari, olles nõutud akordionist ja kontrabassimängija restoranides ja kohvikutes, sh John Pori orkestris. Ta…
1. VIII mängib Šveitsis Verbier’ festivalil Paavo Järvi juhatusel akadeemia liikmetest moodustatud orkester. Kavas on Debussy „Iberia“, Brahmsi Kontsert viiulile ja tšellole orkestriga a-moll op. 102 (solistid Leonidas Kavakos ja Aleksandr Buzlov) ning Prokofjevi Sümfoonia nr 5 B-duur op. 100. Kontserdipaigaks toimub Salle des Combins’is.
1. VIII kõlab Verbier’ festivalil Verbier’ kirikus Arvo Pärdi teos „Darf ich. . . .“, mille esitab solisti ja dirigendina Yehudi Menuhini õpilane, viiuldaja Daniel…
Vähemalt minu õpiajal EMTAs tekitas laulu õppimine paljudes tudengites suurt ebakindlust. Suunitlus oli justkui ooper, aga Estonia oli kõrge, kauge ja kättesaamatu ning ükski teine karjääriväljavaade, isegi mitte maailmatasemel Eesti Filharmoonia Kammerkoor, ei olnud kateedri meelest nende vilistlase vääriline. Sellises õhustikus oli väga raske toime tulla just neil, kelle andekus peitus mujal, mitte romantilise ooperi jaoks parajalt suure hääle tekitamises. Endel Kõks. Maskeraad. Õli, lõuend, dateerimata.
Helilooja Elis Vesik pälvis 2014. aastal Austria väikelinnas Mürzzuschlagis Viini muusika- ja etenduskunstide ülikooli rahvusvahelises heliloojate suveakadeemias (International Summer Academy of the mdw – University of Music and Performing Arts Vienna) preemia, mille osa oli kirjutada teos Belgia ansamblile Frectales. 25. augustil toimuski Viinis Arnold Schönbergi keskuses Elis Vesiku uudisteose „To Become a Tree“ ehk „Saada puuks“ esiettekanne.
Kuidas sujus koostöö Belgia ansambliga Frectales?
Olukord oli päris luksuslik, sest sain ansambliga proove teha terve…
Chungin on oma ekstravagantsuses siinsele kultuuriruumile maaväline nähtus. Popmuusika üldisemal taustal on ta justkui valel ajal vales kohas. Ta kannab endas popkultuuris oluliste kümnendite väärtusi – glam-rock’i teatraalsust, punkskeene kustumatut energiat ja nihilismi, grunge tahumatust ja psühhedeelia ohjeldamatut vabadust.
Paides arvamusfestivalil peetud vestlusring „Muusikateatri järelkasv – kelle mure?“ on muusikarahva ärevile ajanud. Sirbis on arutelust juba kirjutanud Auri Jürna (19. VIII), selles lehenumbris lisandub Tui Hirve arvamuslugu ning muusikateatri järelkasvu teemat on käsitletud ka Klassikaraadios. Rahvusooper tervitab diskussiooni jätkumist ja Aivar Mäe esitab meeleldi ka oma nägemuse.
Mida tehakse Estonias süsteemselt selleks, et hoida silm peal kõikidel Eesti ooperivaldkonnas kujunevatel talentidel ja nad järk-järgult rahvusooperi töösse kaasata, teatud erialadel ka…
Eesti muusika- ja teatriakadeemia sümfooniaorkester 31. VIII Berliini kontserdimaja rahvusvahelisel noorteorkestrite festivalil „Young Euro Classic 2016“. Dirigent Paul Mägi, solist Marrit Gerretz-Traksmann. Kavas Liisa Hirschi „Mechanics of Flying“ ehk „Lendamise mehaanika“ (esiettekanne), Arvo Pärdi „Lamentate“ (2002), Eduard Tubina Sümfoonia nr 2 h-moll „Legendaarne“ (1937).
Liisa Hirschi teos pälvis festivalil „Young Euro Classic“ (YEC) esitatud noorte heliloojate esiettekannete seas publikužürii tunnustuse, millega kaasneb Berliini linnavalitsuse rahastatav Euroopa heliloomingu…
Tärkava koorihelilooja programm „Sahtlist saali“ ootab veel 19. septembrini uusi teoseid nais-, mees- ja segakooridele.
Kuidas programm „Sahtlist saali“ koorirepertuaari arendab?
Triinu Arak, programmi „Sahtlist saali“ juht: Väga tahaks, et programm suudaks tekitada juurde elavat koorimuusikat – muusikat, mis on püsirepertuaaris. Ühtlasi tahaks üles leida nn kapiheliloojad ja neid kooridele nende loomingu kaudu tutvustada. Kui keegi kirjutab kodus muusikat ja seda ei kirjasta või raamatukokku ei vii, siis…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Arvo Pärt vokaalansambli Vox Clamantis proovis Niguliste kirikus.Andres Reinart
Vähemalt minu õpiajal EMTAs tekitas laulu õppimine paljudes tudengites suurt ebakindlust. Suunitlus oli justkui ooper, aga Estonia oli kõrge, kauge ja kättesaamatu ning ükski teine karjääriväljavaade, isegi mitte maailmatasemel Eesti Filharmoonia Kammerkoor, ei olnud kateedri meelest nende vilistlase vääriline. Sellises õhustikus oli väga raske toime tulla just neil, kelle andekus peitus mujal, mitte romantilise ooperi jaoks parajalt suure hääle tekitamises. Endel Kõks. Maskeraad. Õli, lõuend, dateerimata.Eesti Kunstimuuseum.
Chungin on oma ekstravagantsuses siinsele kultuuriruumile maaväline nähtus. Popmuusika üldisemal taustal on ta justkui valel ajal vales kohas. Ta kannab endas popkultuuris oluliste kümnendite väärtusi – glam-rock’i teatraalsust, punkskeene kustumatut energiat ja nihilismi, grunge tahumatust ja psühhedeelia ohjeldamatut vabadust.Taavi Arus
Tõnu Kaljuste Eesti Filharmoonia Kammerkoori 35. ehk 50. sünnipäeval. Kõlab Veljo Tormise teos „Tornikell minu külas“.Erlend Arras
