Juulikuu. Põllumehe ja aiapidaja tööviljad küpsevad, marjad küpsevad. Suvisel kultuuripõllulgi on kenakesti vaeva nähtud, et hõrgud viljad rahva ette tuua. XXIII Haapsalu vanamuusikafestival (6.–10. VII) päädis suurejooneliselt, selle lausa baroklik küllusesarv oli isuäratavaid muusikavilju täis. Festival, korraldajaks muusikaühing Studio Vocale ja Toomas Siitan, pakkus kuurortlinna õdusasse miljöösse väärtuslikke muusikaõhtuid, viidates taas tippkunsti elujõule ka väljaspool pealinna.
Kontserti on võimalik nii kuulda kui kuulata, kujutavat kunsti nii näha…
Ameerika Talentide Sümfooniaorkestri YOA kontsert XXIV Rapla Kirikumuusika festivalil 15. VII Tallinna Jaani kirikus.
Vähe on valdkondi, kus eal põhinevad stereotüübid on nii tüütult elujõulised nagu klassikalises muusikas. Mis veelgi hullem, mõnel neist on tõepõhi all. Paarkümmend aastat tagasi märgati, et sümfooniakontsertidel on publiku koosseis nihkumas ebaproportsionaalselt eakama kontingendi kasuks. Mõned tunnistasid probleemi, teised püüdsid teha halva mängu juures head nägu. Hädavalena seletatakse, kuidas klassikaline muusika…
„Klaaspärlimängu“ kontsert „Eesti asi“ 10. VII Tartu Jaani kirikus.
Festival „Klaaspärlimäng“ sai tänavu Emajõe kallastel teoks üheksandat korda, kunstiliseks juhiks ikka Peeter Vähi. See suvine traditsioon tärkas juba aastal 1995 Pärnu raemuusika festivalina. Kuivõrd Sirbi eelmises numbris juba käsitleti mõnd „Klaaspärlimängu“ kontserti, peatun vaid klaveriõhtul „Eesti asi“, kus Kalle Randalu esitas eesti klaverimuusika pärleid ning Indrek Hirv luges oma kaunist, sügavuti minevat ja hinge pugevat luulet. Niisiis…
Viimasel ajal on olnud palju kurtmist muusikakriitika olukorra üle: miski oleks justkui mäda, aga mis nimelt? Vahetevahel peetakse muusikateemalisi vestlusringe, et suu puhtaks rääkida. Mõte on hea, aga välja kukub nagu alati: eksperdid, interpreedid ja komponistid kogunevad ümarlaua taha vaid selleks, et rituaalse mõnuga valdkonnast lahti öelda. Nii üks kui teine kinnitab, et lehte ei loe (või kui, siis mõnikord New York Timesi), kontsertidel käib harva…
I koht (1000 eurot)
Erkki Tero, „Eesti elektrooniline pärimusmuusika: värske vint või vältimatu küborg“
II koht (800 eurot)
Einike Leppik, „Härra Gywni ateljee ja perspektiivid nüüdismuusikas“
III koht ( à 600 eurot)
Christian Fischer, „Hommikueine Los Angeleses: muutustest popmuusika tarbimises“
Kaur Garšnek, „Queeni soojendamine“ Reet Ristmägi, „Leiutamine või leidmine?“
„Klaaspärlimängu“ kontsert „Händel ja tema Londoni kolleegid“ 12. VII Tartu Jaani kirikus.
Tartu Jaani kirikus mängis Euroopa Liidu barokkorkester Lars Ulrik Mortenseni juhatusel ja soleeris plokkflöödivirtuoos Jan van Hoecke.
Kõigepealt sellest, mis sundis mind Murastest Tartusse kontserdile sõitma. Esmalt ehk hea inerts. Äsja oli lõppenud Haapsalu vanamuusikafestival, mis kulmineerus kohalikest muusikutest barokkorkestri kontserdiga. Publik on pakutavaga tihti rahul, kuid sedakorda olid seletatud nägudega ka esitajad. Süües kasvab isu…
Alles paaril viimasel aastal käibele tulnud termin „elektrooniline pärimusmuusika“ ei ole kindlasti uudisnähtus maailmamuusikas ega ka enneolematult uudne sümbioos Eesti muusikatraditsioonis. Nagu ikka, saab suundade esile tõusmisel määravaks hetkenõudmise kokkulangevus loovhingede täpse tajuga katmata alade äratundmisel. Lihtvormiline trendiharjamine on aga märkimisväärselt…
Patu temaatika on oma peensustes ilmatult tähendustiine ja varjundiküllane, vast konfliktnegi. Ei saa siis kahetsemine kahvatumaks kogemuseks jääda, iseäranis keerukustest tulvil vaimu ja elulooga helilooja Alfred Schnittke (1934–1998) pilgu läbi, monumentaalse kooritsükli „Kaksteist patukahetsuse psalmi“ näitel.
Värskeim plaadistus Berliinis tegutseva RIAS Kammerchori esituses, peadirigent Hans-Christoph Rademanni juhtimisel annab küllaldase tõuke väikeseks sissevaateks. Selmet võtta eesmärgiks helikandjat laul laulu haaval arvustada, tahan jagada rõõmu kuuldu üle ja harutada…
Mure muusikaajakirjanduse pärast on Eestis olnud pidev. Muusikakriitika olukord oli erutav teema nii enne sõda kui nõukogude ajal, tänasest rääkimata.
Järelkasvu innustamiseks viidi aastal 1973 ajalehes Sirp ja Vasar läbi muusikateemaliste kirjutiste konkurss, mille esikoha pälvis Urve Lippus. Hiljem pole Sirbis taolist mõõduvõtmist enam tehtud. Praegune olukord on murettekitav: toimetused otsivad kirjutajaid/rääkijaid tikutulega taga. Hiljutisest kultuuriaja-kirjanduse uuringust selgus, et väljaannete muusikaküljed paeluvad kultuuripublikut vähe, muusika pole igapäevameedias…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Eesti Festivaliorkestris mängivad kodu- ja välismaal töötavad eesti interpreedid, samuti silmapaistvad muusikud mujalt maailmast. Paavo Järvi radarile jäävad entusiastid, kelle pillimängust on tunda armastust muusika vastu.Kaupo Kikkas
Erkki Tero
