Jõulukuu muusikaelu pakkus võimalusi nii meelte koondamiseks kui ka meelelahutuseks selle sõna parimas tähenduses.
Detsembrikuu oli küll suuremas osas lumeta, ent ütlemata tuisune siiski. Pööristena sõõrlesid pea ümber ostumüra ja kaubakära, annetajate anumised ja Messia peatset sündi kuulutavad kirikukellad, kõikjalt kuuldus kokkuvõtteid seljataha jäävast aastast. Mõni elutark erudiit soovitaks seepeale rahuneda ja vaadata enese sisse, keskenduda vaid tähtsale. Aga tähtis näis olevat…
Muusikateadlane Ivalo Randalu (7. II 1936 – 19. XII 2019) oli hea, õigupoolest väga hea sõnaseadja, arvustajana heatahtlik, ja üldse hea inimene.
Tänu Eesti esimesele rahvakirjanikule Oskar Lutsule on kellamehe amet ka tänapäeva eestlastele teada. Uuemal ajal on sellesarnast (aga mitte sama) ametit pidanud üks tähelepanuväärne mees ja tema nimetas ennast hoopiski kellalööjaks. Ta „kellas“ (asjaosalise enda sõna!) eesti muusikast, muusikutest ja eelkõige kontsertidest. See mees oli Ivalo Randalu,…
Corelli Musicu aastalõpukontsertide kava tõestas taas, kui palju on maailmas head muusikat, millest me veel midagi ei tea ja mis ootab avastamist.
Jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“ 30. XI 2019 – 6. I 2020 Raplas, Tallinnas, Kernus, Tartus ja Keila-Joal. Kunstiline juht Mail Sildos.
Kuidas lahendada jõulukontserdi korraldamise valem, et meelitada jõulumuusikast üleküllastunud publikut kuulama? Võtta kavva ainult tuntud teosed või üllatada millegi uuega? Esimese puhul…
Sel kontserdil ei olnud õnneks eri koosseise üksteise otsa kuhjatud, vaid kõigile, kes laval käisid, oli jäetud ruumi, et esile tulla ja mõjuda.
Põhja Konna albumi „Hetk. InSpereeritud Tüürist“ esitlus 27. XII Alexela kontserdimajas. Laval Põhja Konn, vokaalansambel Vox Clamantis (dirigent Jaan-Eik Tulve), Estonian Cello Ensemble, solistid Erkki-Sven Tüür (vokaal), Mikk Dede (vokaal), Lauri Metsvahi (löökpillid). Plaadil teevad kaasa Vanemuise Sümfooniaorkestri orkestrandid.
Kas Põhja…
Meie seast on lahkunud rahvapillimees Heino Sõna, kes sündis 1937. aastal Võrumaal. Ta mängis diatoonilist rahvakannelt traditsioonilisel moel, lühemad keeled enda poole. Virtuoosse mängutehnika omandas ta omaaegsete populaarsete kandlemängijate mängust inspiratsiooni ammutades. Peale rahvakandle mängis ta teisigi pille: karmoškat, akordioni ja kontrabassi. Oma elutee lõpuaastatel võttis ta ette veel ka Teppo tüüpi lõõtspilli õppimise.
Heino Sõna panus eesti muusikasse ja pärimusmuusikasse on üüratult oluline. Peale lugematutel tantsuõhtutel…
Sari „Heli ja keel“ eristub kammermuusika žanris oma eksperimentaalse vormiga: muusikas järeleandmisi tegemata lisatakse kunste ühendav ja ülendav lähenemisnurk.
Kontsert „Põhjatuul, lõunatuul. Mõtisklusi sufismist“ sarjas „Heli ja keel“ 4. XII Eesti Raadio 1. stuudios. Jaanika Kuusik (sopran), Iris Oja (metsosopran), Tarmo Johannes (flööt, altflööt), Helena Tuuling (bassklarnet), Olga Voronova (viiul), Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver), Kristi Mühling (kannel), Vambola Krigul (löökpillid). Kavas Helena Tulve,…
Muusikahariduse teoreetikud räägivad aina rohkem praksiaalsest teooriaõpetusest – muusikateooria omandamisest praktilise musitseerimise kaudu. See ei ole aga midagi uut.
Kui EMTA muusikateadlased said ülesande korraldada akadeemia 100. aastapäeva juubelikonverents, leppisime kokku, et ei keskendu ajaloole, vaid olevikule ja tulevikule. Nende mõistmiseks on aga ajaloost mõtlemine teadagi parim vahend. Seepärast alustan siiski väikese ekskursiga ühe esteetilise kategooria ajalukku, mille lõksus – nagu mulle tundub – me…
Festivalil kõlanud heliteosed küündisid Prantsuse varabarokist Viini klassikuteni, klavessiinipaladest orkestrimuusikani ning soolokantaatidest instrumentaalkontserdini.
Pärast äkitselt ilmnenud rasket haigust lahkus Klassikaraadio pikaaegne kaastöötaja Hedvig Lätt.
Hedvig Lätt, kõrgharidusega muusikapedagoog, alustas Eesti Raadio Tartu stuudios tööd 1997. aasta juulis – nii on lugeda tema ERRi tänukirjalt, mille ta sai 20 tööaasta täitumise puhul 2017. aastal.
Tartus armastatud ja tuntud raadiopersooni tänas Tartu linnavalitsus mitmel korral järjepideva ja professionaalse töö eest Tartu kultuurielu kajastamisel ning tunnustas teda 2013. aastal Tartu kultuurikandja aunimetusega.
2009. aastani oli…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Muusikanõukogu heliloomingupreemia sai Timo Steiner piire laiendava heliloomingu eest. Tema ja Sander Möldri muusikast kasvas välja ka ISCMi maailma muusika päevade avaüritus „Läbi laulude metsa“ Hobujaama ristmikul. Meeldejääva linnasekkumise koreograaf oli Teet Kask.Rene Jakobson
Kontserdi „Sulnis kaaslane“ peategelased olid Šveitsis tegutsevad Plamena Nikitassova (barokkviiul), Jörg-Andreas Bötticher (klavessiin) ja Conrad Steinmann (plokkflööt, flageolet).Matthias Bolliger