
„Sissejuhatus Eesti disaini“ köidab vaatajat isiklikul tasandil: sel püsinäitusel ei domineeri hea maitse ega tippdisain luksuskauba mõttes, neid asju leidus igas kodus.

Sarah Nõmm: „Meie minevikus on tavasid, mida nüüd peame naise õigusi piiravaks, aga (naise)keha reglementeeritakse ja stigmatiseeritakse ka tänapäeval.“

Andra Orn: „Pikaajaline kogemus žüriis näitab, et pahatihti tahetakse teha väga turvalisi ja tavapäraseid valikuid. Selle vältimiseks üritame žüriisse kaasata eri taustaga inimesi.“

Pilvi Ojamaa, Ivo Lille ja Tiina Sarapu näitus moodustavad eesti klaasikunsti ajaloo kontsentreeritud peatüki, näitlikustavad meie klaasikunsti viimase poolsajandi arenguliine.

Sigrid Viir: „Kui lõpetada usk lõputusse kasvu, jääks meil rohkem aega olla aktiivsemad kodanikud ja empaatilisemad inimesed ning asjade üle järele mõelda.“

Holger Loodus on väljapanekus „Taasluues neid vanu nõlvakuid“ puudutanud piiritletud probleeme, kuid pakub sealjuures filosoofilise üldistusega universaaltasandit.

Raul Kelleri mõte tuua oma tööd vaatajani ka eriolukorra tingimustes näitab hästi ära, kuidas töötab kunstniku aju siis, kui kuidagi ei saa, aga kuidagi ikka peab saama.

Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.