Kunst
-
Lapsepõlves pühapäevakoolis käies kujutasin seda paika … hmm … kuidagi lopsakamana ette. Sislej Xhafa installatsioon „Paradiso“, 2003.Urmas LüüsOlulised asjad. Patused asjad
Tõnu Õnnepalu on osutanud, et lisaks „hästi“ elamisele, tahab inimene ka „õigesti“ elada.1 Hetk kui Aadam ja Eeva sõid hea ja kurja tundmise puust, polnud esimene pärispatt, vaid murdepunkt, kus Jumal õppis inimest usaldama. Kuis nii? Aadam ja Eeva adusid teo…4 minutit -
Boriss Uvarovi ekspositsiooni keskne teos on „Valge joone vaatlus“, 2000. Teos kuulub Narva muuseumile.Roman-Sten TõnisooValge joonega karma
Boriss Uvarov on Narva kunstnik, sest tema kunsti tõlgendusobjekt on Narva ka siis, kui teose pealkirjas ega aineses ole osutatud Narvale.
4 minutit -
Näitusel „Värv kui idee“ domineerivad jälle tahvelmaal ja värviprobleem ning pigem küsitakse seal, mis saab maalikunstist ja värvikultuurist kontseptuaalse järgsel ajal.Stanislav StepaškoMaaliga on kõik hästi
Arsi projektiruumi näitus „Värv kui idee“ on märkideks tihendatud kokkuvõte viimaste aastate silmapaistvamatest maalinäitustest.
5 minutit -
Robin Nõgisto värviküllasesse siseruumi astumiseks ei pea kannatlikult ukseluku kallal nokitsema, abitult sõnadega seina kraapima või kartlikult uksematil jalgu pühkima. Ta ootab, aken avali.Mari Volens / Tallinna KunstihooneRobin Nõgisto igavesed maasikavälud
Robin Nõgisto on jäänud suuresti omapäi sammujaks: ta ei küsi kuigivõrd hetkesuundumustest ega püüa praeguse ajaga dialoogi astuda, vaid vaatab pigem tagasi.
4 minutit -
Peeter Lauritsa fotoinstallatsioon lõi Tünnigaleriis ürglooduse tunnetuse ja vaimsuse.Morrow ShootsElus ja äge värk
„Biotoopial“ on eeldusi, et seal realiseeruks nii konverentsinduse kui ka kunstinäituse utoopia.„Biotoopia“ päevakajalisus saab ajas ainult kasvada.
6 minutit -
Kuraator Zane Onckule ja kunstnik Sophie Thun poseerivad ruumis, mis on näituse „Ma ei mäleta mitte midagi: sisenemine ZDZi hoomamatusse valdusesse“ ajaks muudetud pimikuks.Marge MonkoRadikaalne ja tundlik
Sophie Thun: „Zenta Dzividzinska kuulus naiskunstnike põlvkonda, tänu kellele minu põlvkonnal on kõik võimalused teha kunsti, ja fotograafiat käsitletakse kunstina.“
9 minutit -
Annika Haasi visioonist lähtunud Elo Liivi ja Uko-Aija Heintalu ehitatud kasvuhoone ühildub igati näitusega.PressifotoOleme siin selleks, et elada
Annika Haas on andnud sõna portreteeritavaile ja nood on saanud ennast näidata. Portree pole vaid ilupilt, selles peab olema natukene rohkem kui killuke portreteeritavat.
4 minutit -
Tohisoo mõisaparki jääb pikemaks ajaks Sander Raudsepa mitme meetri kõrgune skulptuur „Ahjukratt“.Annika HaasTulest sündinud
Vastutustundlik elu- ja loomelaad ei olnud kõne all ainult keraamikasümpoosionil, vaid oli keskne teema ka TAKKKi keskkonnakunsti sümpoosioniga kahasse korraldatud arutelupäeval.
4 minutit -
Sirje Runge maali autodafee imperatiiv on armastus – ja see on midagi, mis ei ole kunagi niisama.Eda TuulbergMaali autodafee. Segadusseajavalt ilmselge
Sirje Runge maali autodafee ei ole düstoopiline stsenaarium. See ei suubu kuhtumisse ja tundmatute jõudude meelevalda, vaid ületab eraldatuse, astub suhetesse, intensiivsesse kohalolusse.
4 minutit -
Annika HaasPealelend – Lumi Kristin Vihterpal ja Jekaterina Kultajeva, tänavuse Kohila keraamikasümpoosioni korraldajad
Mille poolest erines tänavune sümpoosion varasematest?
Austades kahekümne aastaga välja kujunenud traditsioone, oleme säilitanud sümpoosioni idee ja väärtused. Erinevalt varasematest sümpoosionidest oleme soovinud siduda eri valdkondi ning leida ühenduskohti, mis aitaksid puupõletuskeraamikat publikule tutvustada.
Tänavuse sümpoosioni keskmes oli valgus. Seetõttu lõi kaasa…2 minutit
