-
Jaan Elkeni kureeritud näitus lööb esialgu paljalt oma vormiga. Pea poolsada kunstnikku on kätte saanud 30 x 20 cm plaadid, täitnud need oma tahtmise järgi värvide ja kujunditega ning need ühes reas seinale pannud. Nimesid-pealkirju lisamata. Piirang on peaaegu alati suurem loovuse motivaator kui selle puudumine. Juba vaid piirang maalida väikesele pinnale on andnud suurepärase tulemuse. Samuti on autoritele loomingulist julgust andnud autorivastutusest priiks saamine, anonüümsuse…
-
Kai-Mai Olbri on kuraatorirollis koondanud näitusele kolm kodumaist tunnustatud akvarellidaami ja kolm vesivärvimist põhitööks pidavat välismaa härrasmeest. Olbri kunstnikuna asetab ennast selle näituse kontekstis oma ?Armastuse aiaga? täiesti uuele rajale ja värskele jääle, koordinaatideks banaalsus, manerism, dekadents. Näitus ise on huvitav, kuid piisavalt eklektiline ja tihe: tundub, et Olbri soovis näidata võimalikult laia spektrit ja tuua välja meie autorite positsioneeringu rahvusvahelisel foonil.
Muidugi ei saa mahult…
-
Veneetsia arhitektuuribiennaali kõrval jääb 2004. aastat arhitektuuriannaalides tähistama ka Euroopa esimene arhitektuurifestival. On maailmas arhitektuuripäevi ja -kuid varemgi korraldatud, kuid niisuguses ulatuses üle-euroopaline festival toimus esmakordselt. Võimalikuks sai see tänu Brüsseli ?Culture 2000? rahale, millega Euroopa arhitektuuriinstitutsioonid ehitasid üles GAUDI projekti. Tegemist ei ole kuulsa hispaania arhitektiga, vaid tähekombinatsiooniga: Governance, Architecture and Urbanism as Democratic Interaction.Projekt algatati 2000. aastal Pariisis toimunud Euroopa arhitektuuripoliitika foorumil ning selle…
-
Kohalik grafitikunstnik Anton ütleb viimases kunst.ee-s (ilmselt noortest rääkides), et grafiti on paljude jaoks üks väheseid kunstiliike, millega üldse kokku puututakse, ja samas (ilmselt kunstimaailmale viidates), et grafitit vaadeldakse ühekülgselt vaid sotsiaalse fenomenina ja jäetakse kõrvale vormianalüüs. Nende juba algallikas kontekstist välja rebitud mõtetega tahaksin viidata üldisemale kommunikatsioonihäirele: ühelt poolt soovib kunstimaailm, õigemini ühiskond laiemalt, näha tänavakultuuri selgelt määratletava ja stiiliraamatu järgi paikapandava alternatiivse nähtusena, teiselt…
-
Mari Sobolev on passionaarne inimene. Ihu ja hingega kaasaegse kunsti juures. See ei ole metafoor ? ta ongi nii ihu kui hingega kaasaegses kunstis. Ta ei ole enam ka tühipaljas kunstikriitik; tundub, et kunstist kirjutamine ja kunstitegemine on tema tarvis sulandumas kokku: ?/—/ kuigi olen õppinud kunstiteadust, identifitseerin end aina enam mitte kunstiteadlasena, vaid kunstnikuna?. Nii juhtub. Mõnikord tahavad kriitikud (pro kunstiteadlased) hakata tegutsema kunstnikuna. Enamasti…
-
Kwangju biennaal Lõuna-Koreas on kahtlemata üks suuremaid sündmusi Aasia kunstielus. Biennaal sai alguse 1995. aastal ja väidetavasti oli selle kuluka ja suurejoonelise ürituse initsieerimine kuidagiviisi nagu ligemale 2000 kwangjulase 1980. aastal sõjaväere?iimi vastu toimunud meeleavaldusel hukkumise kompensatsioon. Esialgu püstitati kontseptuaalne eesmärk võidelda keskuse ja äärealade erinevuste ning diskrimineerimise vastu. 1997. aastal võeti vastu Kwangju deklaratsioon, mis tunneb südamevalu kunsti ja ühiskonna lõhe pärast ning paneb ette…
-
Tiit Pääsukese näitus ?figūra? G-galeriis kuni 16. X.
Figūra. Kujund. Keha kujund. Kehasid on palju ja eripäraseid. On oma keha, on võõras keha. On objektkeha, on afektkeha, on tühi keha. On keha kujundid ja kujutised jne.
Jäin mõtlema kehade üle, kui viibisin Tiit Pääsukese näitusel ?figūra?. Pääsukese maalidel on alati olnud figuurid. Kes ei mäletaks juba ammustest aegadest tema ?Punase kleidiga naist? (1974), ?Vaiket? (1978) või siis…
-
Ede Kurreli 95. sünniaastapäevale pühendatud Eesti Metallikunstnike Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala ühisnäitus ?Laegas? tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 17. X.
?Laeka? erapooletum teema võimaldas avaramat tõlgendusvabadust. Piiritledes end nii objekti kui aastatega kogutud vaimse pagasina, ei välistanud pealkiri ka kunstnike varasema loomingu esitamist. Kuid ometi on tagasihoidlikumalt kui kunagi varem esindatud just liidu liikmed ja kooli hiljuti lõpetanud noored. Põhjus võib olla näituse varasügisene…
-
Alati töökorras tõlgendamismasin
Leo Lapini seekordne avangardkunst on silmipimestav.
Jaan Paavle
Leonhard Lapin on avangardist. See on üldiselt teadaolev tõsiasi. Et tema, aga ka laiemalt tema põlvkonna kunstnikele on ikka omane olnud ka irooniline hoiak, siis selleski teadmises pole midagi uut. Selged ja igati vettpidavad näited on kunstniku noorpõlve töö ?Jänku suudlus? või 1970ndate suurseeriad ?Naine-masin? ja ?Mees-masin?. Isatapmise kõrval on Lapin näidanud respekti vanaisade novaatorluse vastu ning sellest…
-
Tänavune Veneetsia IX arhitektuuribiennaal on tõsisem kui varasemad (olen käinud varem kahel), seda vaatamata hajusamale pealkirjale ?Metamorph?, sõnast metamorphosis ?muundumised?. Eelmiste biennaalide pealkirjad ? ?Arhitekt kui seismograaf?, ?Vähem esteetikat, rohkem eetikat? olid tugevamalt fokuseeritud, kuid tänavused Kurt W. Fosteri kureeritud peanäitused suhestuvad kaasaegse arhitektuuriga süvitsi.
Suhtumine arhitektuuribiennaali sõltub suurel määral sellest, mida näha tahetakse: kas Eurovisiooni show?d, millel muusikaga enam midagi ühist pole, või rostrumilaadset tõelist…
