-
Peeter Allik. Jälle kevad. Segatehnika. 2003.
Peeter Alliku graafikanäitus Estonia kontserdisaalis 19. XI ? 12. XII. Koostanud Vappu Thurlow.
Eesti Kontsert jätkab oma lühiealist, ent tänuväärset näitusetava. Vaheajajalutajal on nüüd muudki teha kui manada ette tõsist nägu, loksutada kohvipaksu või lapata kava. Tõsi, Peeter Alliku linoollõigetel võib olla selline mõju, et mõni kuulaja keset kontserti naerma turtsatab või äkitselt oma kaaslaselt küsib: ?Kas panid tähele, et…
-
Näitus ?John Smith Narvas? Narva kunstaigaleriis 9. XI ? 5. XII.
Kuigi viimasel ajal teevad Marko Mäetamm ja Kaido Ole rohkem isikunäitusi (?Blood Olympic? ja ?The Band?), märgistavad nad oma ühisprojekte endiselt John Smithi fiktiivse autorsusega (avalik installatsioon ?Kohvrid? graafikatriennaalil).
Mütoloogilis-skisofreeniline tegelaskuju on ideaalselt paindlik, sobides mis tahes idee või projekti vormistamiseks ja esitamiseks. Narva eksponeeris John Smith oma ajaloos esimest maaliretrospektiivi. ?yBa?, ?Jumalate maailma? ja…
-
Multikultuurilises ühiskonnas omandab regionaalne identiteet laiema sisu: senine kultuurimurde tähendus saab ühises katlas oma värvingu ja muutub kultuuriruumi terviku koostisosaks. Sama rida ajab Kaljo Põllu oma Hiiumaa raamatus, sidudes kohaliku rahvatraditsiooni maailmakõiksusega, avades eesti kultuuriruumi alglätted Hiiumaa näite varal. Enamgi veel, ta on suutnud kunstipedagoogina terve plejaadi noori kunstnikke ja arhitekte omakultuuri juurde tuua, tasakaaluks globaliseerumisega kaasnevale ühtlustumisele. Eesti Kunstiakadeemia 90. tähtpäeva trükiste hulgas ilmus Kaljo…
-
EMILIA & ILJA KABAKOVI ja RAUL MEELE näitus Tallinna Kunstihoones ja Ku galeriis kuni 2. I 2005.
Tohutult hea on näha üle pika aja ka Tallinnas sellise mõtte-, ajaloo- ja teooriakontsentratsiooniga näitust nagu Emilia ja Ilja Kabakovi ning Raul Meele sõpruskohtumine. Nii näitus kui mõlema kunstniku (nimetades edaspidi Kabakovi, respekteerin kõikide tööde teostumise juures ka Emilia rolli) loengud on andnud võimaluse diskussiooniks seni päriselt läbirääkimata küsimustes,…
-
Raul Meele installatsioon ?Kirjad lindudelt? Emilia & Ilja Kabakovi ja Raul Meele näitusel Tallinna Kunstihoones kuni 2. I 2005.
Raske on arutleda ja aru saada moodsast installatsioonist, mis peidab kunstniku mõtted ja jätab vaatajale oletamiseks tema oma fantaasiast tekkiva. Luuletajana tegid mu olemise algul lihtsamaks dadaistlikud silbid, mida võiks ka linnulauluks nimetada.
Ma isegi lugesin suurema osa nendest läbi, lootuses leida mingit suurt ja üllast tähendust või…
-
Suure huviga jälgisin, kuidas meie venekeelne meedia kajastas lausa hüsteeriliselt ?emjakini näitust. Ajakirjanikest, kes tavaliselt kirjutavad sotsiaalsetest ja poliitilistest probleemidest, said kunstiasjatundjad. Miks just ?emjakin? Miks mitte Ilja Kabakov? Kabakovide ja Meele näituse kohta pole ridagi ilmunud. Kas pole imelik?
Kaasaegset kunsti tundvad kolmanda Eesti esindajad on peaaegu et olematud. Välja arvatud mõned noored, kes õpivad EKAs, Tartu kunstikoolis ja teistes seda laadi õppeasutustes. Ja veel käputäis…
-
?Tühi muuseum?, sakraalne ja mõjuv installatsioon, sümboliseerib minule just seda muuseumi, virtuaalset ideaalset maailma, mille tarvis nõukogude avangard oma tööd tegi. Bachi muusika, helidesse valatud alkeemia, milles muusika ja matemaatika moodustavad võimsa terviku, rõhutab selle muuseumi igavikulisust. Jah, avangard töötas igavikku, ise tulevasele tunnustusele mõtlemata, sest avalikkuse põlatuna kaheldi ju ka oma tööde püsiväärtuses: igavik oli eelkõige loomisprotsessis endas, selles vabastavas hetkes, mil oldi vaba ahistavast…
-
?veitsi uusima arhitektuuri näitus ?A Matter of Art? Rotermanni soolalao arhitektuurimuuseumi saalis kuni 12. XII.
?veitsist on viimastel aastatel saanud üpris mõjukas arhitektuuririik. Sealt on pärit sellised ülemaailmsed staarid nagu Herzog & de Meuron, Diener & Diener ja Peter Zumpthor. ?veitsile mõeldes tuleb esimesena meelde rahu ja rahulikkus, ei ole seal möllanud sõjad ega tekkinud analoogseid ideoloogilisi katkestusi arhitektuuri mõtestamisse nagu mujal Euroopas. Just rahulikkus ja järjepidevus…
-
Sellepärast siis IV. Metsotinto, kuivnõel. 2004. Piia Ruber
Adamson-Ericu muuseumi näitusepoliitikas on kindel koht Eesti kunsti klassikal. XX sajandi I poole kunsti ekspositsioonide kõrval tuuakse retrospektiivnäitustega aeg-ajalt esile ka kaasaegsete autorite loomingu paremikku. Lähiaastatel on menukad olnud nii Kaljo Põllu, Leili Muuga kui ka Andrus Kasemaa tagasivaatelised näitused. Muuseumi missiooni ja kohustuste hulka kuulub kunstnike-isiksuste sügavam tutvustamine.
?Kujundite kasvamise lugu? on legendaarse graafiku, Tallinna Pedagoogikaülikooli emeriitprofessori Peeter Ulase…
-
Renaldo Veeberi näitus ?Kalevite aeg? G-galeriis kuni 27. XI
Renaldo Veeberi Kalevipoja loost tõukuvaid tu?ijoonistused on juba jõutud ka ?Kalevipoja? illustratsioonideks ristida. Selline määratlus on küll eksitav; illustratsioonid peaksid olema tugevamalt seotud kirjasõnas esitatuga ning arvestama raamatu kui füüsilise objekti ja kunstilise tervikuga. Veeber annab töödes vaatajaile teatud pidepunktid, markeerides eepose sü?ee peamised käänukohad, kuid ei enamat. Ta ei lasku detailidesse, tähistab tegevuspaiku minimaalselt ja laseb pildi…
