-
Maris Palgi (1974) ja Kaie Luige (1976) väike ühisnäitus Deco galeriis oli haruldaselt sümpaatne. Vaatamata sellele, et väljas oli suhteliselt vähe maale, olid need igati omal kohal ning andsid päris tervikliku pildi kunstnike praegustest tegemistest. Ulatuslikumalt tutvustasid Palgi ja Luik oma töid Tallinna publikule enam-vähem aasta tagasi Kastellaanimaja galerii näitusel “Kõik me armastame armastust ja vihkame sõda”. Ka see oli hea näitus. Hea on praegunegi; kui…
-
Mark Raidpere. Voiceover. 2005. Videostill.
Mark Raidpere “Videod” Tallinna Linnagaleriis 13. – 30. X.
Mark Raidpere teoseid vaadates tuleb miskipärast meelde Läti kunstniku Kristaps Gelzise töö eelmise aasta Kiasma näituselt “Faster than History”. Gelzis oli filminud kiiresti kõndivat meest, kelle riided põlevad seljas, ning pannud need kaadrid loop’ima. Videos pole meest ennast pimeduses peaaegu nähagi, ainult tema leekidest moodustuv liikuv siluett. Ta käib, aga ei jõua sammugi…
-
Maret Olvet. Valge orjana punasel maal. Minu isa lugu Siberi vangilaagris. 2005.Margus koppel
Maret Olveti näitus koosneb kahest osast: abstraktsetest kompositsioonidest, mida kunstnik on teinud 1990. aastatest, ja kontseptuaalsest seeriast, mis on pühendatud ta isa traagilisele elukäigule. Omapärane tundlikkus ajalugu teinud sündmuste suhtes on iseloomulik ka Olveti varasemale loomingule; graafilises seerias “Minu isa lugu” on ta juba täielikult pühendunud sündmuste dokumenteerimisele rikkaliku fotomaterjali kaudu ja kaasaegsete…
-
Antonio Claudio Carvalho. La Femme d’artaud. Akrüül. 2005.
Kimbatus, mis Carvalho väljapaneku puhul tekib, on ennekõike küsimus sellest, kas kunstniku käitumine võib teatud juhtudel automatiseeruda? Kas kunstispetsiifilise maailmataju estetiseerimine võib osutuda mitte just kahjulikuks, aga pidurdavaks, filtreerivaks, sõeluvaks? Kas kunstnik on jätnud endale alles teadmise kunsti piiratusest? See tähendab: kas Carvalho näitus, mille põhiseisukohtadega olen ma päri, mille viitevõrgustikku ma naudin, mille kunstnikukäekirja oluliseks pean, ei…
-
Inimkonna ajalugu on säilinud tänu kunstile ja kunstnikele. Koopamaalist kuni renessansini ja sealt edasi tarbimisühiskonnani, just kunsti kaudu teame midagi nendest aegadest. Kunstnik ei ole tähtis, tema looming on oluline.
Kuid XIX sajandi algul tekkinud arusaam kunstnikust kui Jumalast, erilisest isiksusest kestab siiani.
Mina seda küll ei arva. Pagar, kes hommikul saiu küpsetab, on oluline. Teie, kes te mind praegu intervjueerite, olete oluline. Inimesed, kes minu…
-
Iga valitseja on väärt oma linna nagu iga linn oma valitsejat. autori foto
Arhitektuuri esitlusvõimest
Dalibor Vesely kirjutas juba 1987. aastal arhitektuuri ja poeetilise representatsiooni kohta: “Tänane arusaam arhitektuursest representatsioonist on vormitu ja hägune. Ei ole selge, mida arhitektuur peaks esindama või kas ta tegelikult peakski esindama midagi muud kui iseennast. Kuid siiski on ka sügav usk, et arhitektuur ei saa täielikult rahulduda oma sisemise eksistentsiga või absoluutse…
-
Bob Squadi perfomance “Super Night Shot”.
Eestis on viimasel aastakümnel ja varemgi olnud mitmeid regulaarseid ja erakorralisi performance’i-festivale: “Aeg. Ruum. Liikumine” Paides, “KanaNahk” Rakveres ja Viinistus, “Diverse Universe” hiljuti mitmel pool üle Eesti. Ka teatri- ja tantsufestivale on Eestis üsna mitmeid: “Baltoscandal” Rakveres, “Draama” Tartus, “Talveöö unenägu” ja Augusti tantsufestival Tallinnas jne. Milleks teha ühte veel, mis ei ole õieti mitte ükski neist? Aga just sellepärast! Sest…
-
Jaan Toomik. Koos-olek. Akrüül, lõuend. 2005. Ellu Maar
Kas on üldse võimalik kirjutada näitusest, millest on juba ette eeldatud, et seal esitatud töödest ei saa õigupoolest rääkida, ilma et “ei libastuks õõnsatesse sõnakõlksudesse või eufemistlikku eneserahustusse, kaitses end sõnadega valusalt ausate tööde vastu, mida kunstnik esitab”? Kui nii, siis piisaks rahulikult vaid Toomiku tööde vaatamisest, ilma et üritakski neid kuidagi verbaliseerida. Ometi sõnastame endi tarvis iga…
-
Jaan Elken, miks viisid Münchenisse just sellise eesti kunsti valiku? Kas see on seotud ka suvel Tallinnas eksponeeritud Müncheni kunsti valikuga?
2003. aasta sügistalvel korraldas vastvalitud Eesti Vabariigi kultuuriatašee Saksamaal Reet Weidebaum minu 11 maalist koosneva näituse Berliini Eesti saatkonnas. Avamisõhtul esinesin tunnise illustreeritud loenguga eesti kunstist, rõhuasetusega maalikunstil. Publikuks olid eesti kultuuri sõprade kõrval teiste maade diplomaatiliste isikute seas ka Eesti aukonsul Münchenis hr Klaus Luft.…
-
Chartres’i katedraali labürint. repro
Arhitekti süüst
4000 aastat tagasi hakati Kreetal esimesi paleesid ehitama. Pärimused on meieni kandnud ka Knossose legendaarse arhitekti Daidalose nime. Tõeline tegija on see, kes mõistab asjade olemust ja toimib vastavalt oskustele, kreeklased nimetasid oskust techne ’ks.
Homerose-aegne techne on säilitanud mälestuse veel millestki vanemast. Techne, eriti sepakunst ja metallide käsitlemine, ka tuli ise, puusepakunst ja kudumine on demiurgos ’e kogemusega sarnane teadmine. Seda on…
