-
“Continental Breakfast Tallinn: Nu Performance” Kanuti Gildi saalis 2. – 24. XI.
“Continental Breakfast: Nu Performance Festival” tuleb kindlasti kirjutada tänavuse kunstielu aktiva poolele. See aitas paljuski täita auku, mis oli tekkinud samalaadsete suviste ettevõtmiste nagu Saaremaa biennaalid või “KanaNahk” või Viinistu video- ja tegevuskunstifestival ärajäämise tõttu. Performance’ite jada seisis kindlalt paigas ning Liina Siibi näituse ja elavate skulptuuride päeva raamis.
Kuraatorite Anders Härmi ja Priit Raua väide,…
-
Liina Siibi näitus “Marlowe”. Videokaader.Tiit Rammuli
Liina Siibi näitus “Marlowe” Tallinna Linnagaleriis 2. – 20. XI; näitus “Elavad skulptuurid” Tallinna Kunstihoones 24. XI.
Liina Siibi “Marlowe” ja “Elavad skulpuurid” piiritlesid “Continental Breakfast
Tallinn: Nu performance’i” festivali alguse ja lõpu.
Liina Siib sobis festivali sissejuhatuseks hästi: ainuüksi juba sellepärast, et temast peame rääkima, kasutades üldmõistet “kunstnik” ja mitte paigutama teda kuhugi spetsiifilisse alaliiki. Linnagaleriis näha olnud “Marlowe” video puhul võime…
-
“Tehnobia” Tallinna Kunstihoones 26. V – 16. VII 2006
Viimaseil kümnendeil domineerinud süvaökoloogia idealiseerib vabu metsikuid ökosüsteeme, justkui püüdes evolutsiooni tagurpidi pöörata. Selline biotsentrism on kujunenud vastandiks antropotsentrismile, mis peab evolutsiooni tipuks inimest.
Evolutsioon aga ei jõua iialgi tippu ega pöördu ka tagasi. Loodus ei hooli ei mineviku ega tuleviku olenditest. Uus tehnoloogia toetub inimestele, nagu nemad toetuvad taimedele ja loomadele. Meile on avanenud uus evolutsioonietapp, milles info…
-
Bernd ja Hilla Becheri monumentaalne “Industriaalehitiste tüpoloogiad” on väljas kuni 8. I 2006. Repro
Kilomeetreid pikkade galeriidega on Hamburger Bahnhof küllap Berliini võimsaim moodsa kunsti muuseum. Päris kindlalt seda väita ei saa, sest Berliin on suur linn, mille kõiki muuseume ei näe ka kohalik külastaja, turistist rääkimata. Igatahes see Bahnhof on, nagu nimi ja ruumikujunduski ütleb, kunagine raudteejaam. Püsiekspositsioon on vanas jaamahoones, kus on juugendlikku avarust ja…
-
Anna Rikkineni hõbeloorid. julia maria pihlak
Sageli kipuvad Euroopa ehtekunsti suurüritused, mis end algul kõlavalt rahvusvahelisteks triennaalideks või biennaalideks nimetavad, pärast paari toimumiskorda hääbuma või elama varjusurmas. Tänavu kevadel peeti Belgias Seneffe’i hõbedamuuseumis alles teine Euroopa kaasaegse ehte triennaal, rändav suurüritus “Ars Ornata Europeana“ leidis aset juulikuus Lissabonis, seekord kümnendat korda.
Nîmes’i biennaal on Prantsusmaal üks praegu vist ainuke rahvusvaheline ehtealane sündmus. Õigemini oli, sest kohalik…
-
Evar Riitsaar. Kuumiis. Akrüül, lõuend. 2005.
hausi galerii
Näitus “S.O.S.” Hausi galeriis kuni 9. XII.
Tallinna linna piirist väljapoole jäävad kohad on tallinlase jaoks ikka vaid “romantilised piknikupaigad”, nagu üks kunstiajaloolane kord tabavalt märkis, ning seal viljeletav kunstki on peavoolu suhtes automaatselt “teine”. On ju üldlevinud (eel)arvamus, et väljaspool keskusi loodud kunstiproduktsioon on kui mingi pooleksootiline-pooletnograafiline nähtus, millega unustatud maanurkades tegelevad ekstsentrikud ja külahullud hobi korras päevatööst vabal…
-
Virge ja Loit Jõekalda näitus galeriis Kunst & Disain kuni 27. XI.
Vahel ilmuvad meile unes piinavad nägemused katastroofidest. Teinekord jälle teeb alateadvus ootamatult kingituse ja manab esile ülevaid visioone, valgusest ülekallatud maastikke ja dekoreeritud ehitisi, mis pärineksid nagu idamaisest muinasjutust. Unenägude analüüsimine aitab meil iseeneses selgusele jõuda ja mõista, kes me sügavamas psühholoogilises plaanis tegelikult oleme: hädaliste aitajad katastroofides, võitlejad, kes astuvad välja kurjade jõudude vastu,…
-
Rulameestele on ideaalne muuseum see, kus saab rulaga sõita. Seda laenatud mõtet kuulsime viimati Marco Laimre suust Kumu seminaril, kus võeti jutuks kaasaegse muuseumi olemus.
Efektne postulaat jäi paraku avamata ning lükkus nii paljude reibaste lendlausete ritta, millega muuseumid on kord kirikuks, kord surnuaiaks kuulutatud. Muuseumide töötajad on olnud sunnitud harjuma, et nad töötavad asutustes, millele harva langeb osaks ühiskonna tõsine tunnustus, sest filisterliku kultuurimentaliteediga ühiskonnas,…
-
Näitus “Arhiiv. Tarbekunstimuuseumi näitused 1982 – 2004” disaini- ja tarbekunstimuuseumis kuni 15. I 2006. Näituse on koostanud Merike Alber, Kai Lobjakas, Airi Ligi, Anne Tiivel, kujundanud Ketli Tiitsar.
Kui tarbekunstimuuseum Moskva olümpiamängude kultuuriobjektina 1980. aasta suvel avati, olin mina lõpetanud I klassi. Minu esimesed mälestused muuseumist on hilisemad. Praegu ei suuda ma meenutada, millist näitust esimesena vaatamas käisin, rohkem kui mõnda kunstiteost mäletan hoopis ulmelisi kuppelklaasiga vitriine…
-
Karin Laansoo. 22+ NOORED EESTI KUNSTNIKUD. Kujundanud Indrek Sirkel. EKA, 2005, 408 lk.
Karin Laansoo on näib olevat sisse seadnud uue kunstikorraldussuuna. Ta on kureerinud raamatu “22+. Noored Eesti kunstnikud”. Just nimelt kureerinud, mitte koostanud ega toimetanud. See tunne, mille pinnalt ta on valinud noored kunstnikud raamatus osalema, on sarnane impulsiga, mis peaks eelnema näitusekomplekti kokkupanemisele. Ka see, et ühelgi leheküljel ei saa sõna kõrvalpilguga…
