-
Mida tähendavad muuseumikogud? Kas tuleb aja jooksul kujunenud kogud tervikuna säilitada või on õigem vastavalt aja nõuetele teha korrektuure?
Korrektiive vastavalt aja nõuetele on ajaloos tehtud (nõukogudeaegsed) ja sellest pole sündinud midagi head. Seega ei pea seda õigeks. Kogud ja nende juurde kuuluvad legendid iseloomustavad ju ka aega, millal need koguti. Kes on see tark, kes suudaks teha korrektiive olemasolevates kogudes? Kogude terviklikkus on väärt printsiip ja…
-
Walter Martin (Ameerika Ühendriigid) ja Paloma Muños (Hispaania/Ameerika Ühendriigid). Matkaja 152. Segatehnika. 2004. Mari Kartau
Näitus “Ars 06” 21. I – 28. VIII Helsingis Kiasmas. Programm www.kiasma.fi.
“Ars 06” läks lahti suure pauguga. Avamiskõnedest jäi mulje, nagu oleks tegemist millegi ekstraordinaarsega, mida soome publik pole varem näinud. Tegelikult sai näha tüüpilist kaasaegse kunsti “greatest hits”-laadset esindusülevaadet, mis ei hõlma oma pretensioonikas kõikehõlmavuses midagi, milles puudub keskne probleem, ning…
-
Tülitekitaja. 1997. repro
Tony Oursleri retrospektiiv Helsingi Tennispalatsis on avatud kuni 19. II.
Helsingi linna kunstimuuseum on juba aastaid paistnud silma ühtlaselt põnevate näituste poolest. Tennispalatsi lisandumisega muuseumi näitusesaalide hulka tundub, et heade väljapanekute arv on üha suurenenud.
Ka praegu avatud soomlaste endi koostatud uurimuslik meeste aluspesu teemaline kunstiprojekt ning iseäranis koostöös Pariisi Jeu De Paume’i ja Salamanca DAZiga valminud Tony Oursleri näitus on kindlalt taas aktiva poolel.
Ilmselt…
-
“Suomen trikoo” tehase soome meeste aluspesu reklaamplakat. 1970ndad. Repro
Näitus “Tabu – meeste aluspesu kultuur” (“Nimettömät – kalsarikulttuuria!”) Helsingi Tennispalatsis on avatud 12. II.
Avalikkuse ette on hakatud viimastel aastakümnetel tooma mitte ainult marginaalsusi, vaid ka tabusid. Seda trendi järgib ka Helsingi linna kunstimuuseumi Tennispalatsi näitus. Väljapaneku koostamist nõustas filosoof ja politoloogia doktor Petri Sipilä.
Faktidel põhinev intiimne teema on saanud kunstilise ja teadusliku mõttearenduse nii esemete, maalide, fotode…
-
Möödunud aastal oli mul au kujundada raamatukunstikonkursi diplomid ning kuidagi iseenesest sattus nende peale konkursi pealkirjaks “25 paremat”. “Meie konkurss on “25 kaunimat”,” tuletati mulle selle peale meelde. Tõepoolest, Eesti raamatud on kaunid. Endisaegsed mured nagu vilets paber, lagunev köide, halvasti kattev värv, vanad trükimasinad ning vintis trükkalid on jäänud minevikku. Meie trükikodade tehnoloogia on sageli moodsam kui naabermaadel, paber on ostetud maailma tipptootjatelt ja konkursisõela…
-
Tartu Kunstimuuseumi tarbekunstikogu tekkis nagu muuseum ise, sõltumata pealinnast. Kunstimuuseumi alusvara panid 1940. aastal kokku Tartu kunstnikud. Tarbekunstikogu sai alguse sõja-aastatel, kui tolleaegne direktor Voldemar Erm hakkas muretsema välismaale põgenenute ja küüditatute korteritesse jäänud kunstivarade, sealhulgas mööbli pärast. Tal õnnestus, vist ainsa direktorina Eestis, sõlmida kokkulepe rahandusosakonnaga, et tühjaksjäänud korterites tehakse inventuur ja kunstiväärtused tuuakse muuseumi varjule. Mõni päästeoperatsioon oli tuberkuloosihaige Ermi jaoks lausa kangelastegu. Tundub,…
-
Mida tähendavad muuseumikogud? Kas tuleb aja jooksul kujunenud kogud tervikuna säilitada?
Muuseumide üks tähtsam ülesanne ongi muuseumikogu säilitamine tuleviku jaoks. Muuseumikogu on muuseumi süda ja sellel rajaneb muuseumi tegevus. Ilma koguta muuseum ei ole muuseum, vastasel juhul on tegemist mõne teise institutsiooniga. Kogu kujunemine on pikaajaline ja keeruline protsess, millest on osa võtnud mitmete põlvkondade muuseumitöötajad.
Tahan uskuda, et nii jätkub see ka tulevikus. Mitte mingil…
-
Mida tähendavad muuseumikogud? Kas tuleb iga hinna eest säilitada nende terviklikkus või on õigem spetsialiseeruda?
Loomulikult spetsialiseeruda. Eesti Kunstimuuseumist eraldus ka tarbekunstikogu ja selle põhjal loodi uus muuseum, tarbekunsti- ja disainimuuseum. Miks ei või see toimuda tunduvalt tagasihoidlikumalt rahastatud Tartu Kunstimuuseumi puhul? Oma võimalusi tuleb hinnata emotsioonivabalt ja realistlikult. Emotsionaalselt küsiksin vastu: kas hoida iga hinna eest võrdselt halvasti nii Konrad Mäe maale, jaapani käsitöökastikesi, Eduard Wiiralti…
-
Eino Mäelt. Suvised õhtupoolikud Meleskis. 1974. Repro
Eino Mäelti isikunäitus “Klassikute” sarjas tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 29. I.
Eino Mäelt on oma loominguga eesti klaasikunstis erilisel kohal, sest tegemist on kunstniku ja meisterliku klaasipuhujaga ühes isikus. See lubab tal oma ideed soovikohaselt teostada, klaasipuhumise käigus improviseerida ning materjali ja tehnikat hästi tundes nende iseärasusi loovalt kasutada, nagu hea joonistusoskus annab ükskõik millisele kunstnikule võime oma ideid veenvalt esitada.…
-
Avo Keerend. Muutuv ring II. Värviline kõrgtrükk. 2004. Jaanus Heinla
Avo Keerendi graafika Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 29. I.
Avo Keerendist on kerge ja samas ka raske kirjutada. Kerge, sest vaatamata tema ligi kuuekümnele kunstis osalemise aastale ning 85 eluaastale, on ta endiselt kõrgvormis. Isegi niisuguses vormis, et iga tema uus töö sisaldab nii vaimset, ideelist kui ka vormilist probleemi.
Suhteliselt kerge on Avo Keerendist kirjutada ka retrospektiivses…
