-
Nüüd on meil Tarbekunstimuuseum. Siinkohal tahaksin öelda teie kõigi nimel siirad tänusõnad meie parteile ja valitsusele, et see meie tarbekunstnike kauane soov ja unistus teoks sai. Muuseum ei ole vajalik ainult selleks, et laiad rahvahulgad saaksid alati näha kogu seda ilu, mida meie meistrid on loonud, vaid ka selleks, et loojad ise näeksid selgemini, kus olime eile ja kus oleme täna.
Kuid uusi ilminguid oodates peame igal…
-
Andreas Trosseki koostatud ja toimetatud õbluke brošüür kätkeb endas möödunud aasta novembris peetud ettekannete päeval “Roheline, toores ja lõikamata. Noor Eesti kunst uue sajandi alguses” esitatud ettekandeid. Neidki tasuks vaadata kui lisandusi samas esitletud Karin Laansoo koostatud portreeraamatule “22+. Noored Eesti kunstnikud”, mis, olgu siinkohal öeldud, pole küll kusagilt kandist analüütiline, pigem dokumenteerivalt kunstnikekeskne, ent samas küll hästi kujundatud (Indrek Sirkel).
Ma ei tea, kui tõsiselt peaks…
-
Berliinis on kuraatorid loobunud biennaalide gigantomaaniast.
IV Berliini kaasaegse kunsti biennaal “Of Mice and Men” (kuraatorid Maurizio Cattelan, Massimiliano Gioni ja Ali Subotnick) Berliini südames Auguststrasse ümbruses kuni 28. V. K12 näitusepaigas esineb üle 70 kunstniku.
Berliini biennaali tavatus seisneb toimumiskohas Auguststrassel. Biennaal on pühendatud linna, tänava elavdamisele ja selle kaudu on muudetud ka biennaali formaati. Kuraatorid Maurizio Cattelan, Massimiliano Gioni ja Ali Subotnick otsivad värskeid ideid, biennaalide…
-
Tino Sehgali performance “Kiss”. Rael Artel
Kaasaegses kultuurisituatsioonis ja kitsamalt kunstimaailmas näib üha kindlamalt kujunevat olukord, kus ainus ahtake ruum kunstiilmas on biennaalid, millel võimaldatakse grandioosses mahus eksperimenteerimist. Kõiksugu turundus- ja haridusprogrammide push’itud muuseumid on keskendunud eelkõige masside harimisele ja oma kollektsioonide näitamisele, piiratud võimalustega kunstikeskused kipuvad vaikimisi minema sama teed. Eragaleriide esimene eesmärk on aga loomulikult müük ja turu hoidmine. Nii ongi jäänud biennaal ainsaks formaadiks,…
-
Ján Mančuška installatsioon “The Space behind the Wall”, 2004. pressifoto
Auguststrasse 69, KW, üks Berliini biennaali peaväljapanekutest vana kütteseadmete tehase viiekorruselises majas. Sellele, et tegu on kunagise tehasega, viitavad suured saalid, muidu maja nagu iga teine vana maja.
Muljed
Fotod, mingid linnujalgadel tüübid (linnugripp?), või lihtsalt linnujalakujulistel metalljalgadel kujud.
1. Aïda Ruilova video “The Stun”: noor naine vanema surnud mehega toas. Hallutsinatsioonid, nägemused aiast, rannast, surnuaiast, avaneb uks, uksel…
-
Emmanuelle Rapin (Pariis). Euroopa geopoliitiline vaikus. Näitamiseks nagu märklaud. 2005.
Kristians Brekte (Riia). Rahuvõitleja. Objekt vees. 2006.
2x Piia Ruber
Tšetšeenide vabadusvõitlusel, ja sugugi mitte ainult Venemaa arvates, on ambivalentne tähendus: tšetšeene on ikka peetud nii-öelda metsikuks rahvaks, mägilasteks, kellel on veres oma õiguse maksmapanemine füüsilise vägivalla abil, kelle aumõiste erineb suuresti Euroopas levinud arusaamast. Kuid samas on väiksemad rahvused, kellel on olnud tšetšeenidega sarnane saatus, nende vabadustaotlusi…
-
Marco Laimre. Putini teede kaart.
2006. Piia Ruber
Emergency biennale’i grupinäituse “Vägivald ja propaganda“ raames Tallinna Kunstihoones kuni 7. V.
Kunstnik peaks olema ühiskonna mälu, sanitar ja kaevanduse kanaarilind. Kuidas ta saab seda ülesannet täita? Just nimelt saab, see tähendab, millised võimalused on talle selleks jäetud? Peaks ta vaatajale tasakesi õlale koputama ja delikaatselt näpuga vigadele osutama? Kokkuleppeliste eetikapiiridega kaitstud hämaralt alalt probleemi valguse kätte tirima ja sellele…
-
New York – Tallinn 2003 – 2006” Viviann Napa galeriis kuni 29. V.
New Yorgis elav Martin Saar (1980) on lõpetanud 2002. aastal Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini erialal ning 2003. aastast püüdnud leida oma võimalusi New Yorgis. Tallinnas on eksponeeritud peaaegu kõik tema viimasel kolmel aastal viljeldud meediad: aerograafijoonistused, digikollaažid, siiditrükk ja akvarellid.
Martin Saar on üks neist erialasele karjäärile keskendunud noortest kunstnikest, kes on…
-
“Ulata mulle oma käsi”, kollaažid aastaist 2000 – 2005 (kõrvalehüpetega) kuni 30. IV Hobusepea galeriis.
“Ulata mulle oma käsi” on Haapsalu kunstniku Helju Sarnet Zaurami (1922) esimene näitus Tallinnas. See hõlmab valikut tema hilisloomingust, aastail 2000 – 2005 sündinud kollaaže, sekka virgutavaks ajapidemeks paar varast abstrakti. Kollaažid on valitud umbes seitsmekümnest sel ajavahemikul valminud teosest. Alles nüüd siis on ka pealinna kunstipublikul võimalik näha selle elava kujutlusvõime…
-
XVIII sajandi lõpul, valgustusajastul, ilmusid Eestissegi uute elualade esindajad: antikvaar, kodu-uurija, arheoloog, kunstiteadlane jne. Oli aja märk, et need rollid kehastusid sageli ühes isikus, kelle tegemistele vajutas pitseri kollektsioneerimiskirg. Lääne-Euroopas (Itaalias, Prantsusmaal) olid antikvaarid-paleograafid-arheoloogid tegutsenud juba üle paarisaja aasta. Nende töö tulemused salvestati ajapikku mahukates, vasegravüüridega illustreeritud kogumikes – kompendiumides, millest ühed tuntumad on benediktiini munga Bernard de Montfaucon’ “Kreeka paleograafia” (1708) ja kümneköiteline “Antiikaeg seletustes…
