-
Amsterdami Rietveldi akadeemia ehtekunsti osakonna õppejõud eesotsas tunnustatud ehtekunstnik Hilde De Deckeriga ja 15 tudengit on toonud Tallinna rakenduskunsti triennaalile oma väljapaneku. Näitus kasvas välja semestritööst “Two Close Ones, Close to the Everyday” (“Kaks lähedast, argipäeva lähedal”). Nagu Rietveldis kombeks, haarati projektiga kaasa kõik õppekavas ettenähtud ained. Joonistati, uuriti materjale, otsiti tehnilisi võimalusi eneseväljenduseks, ideede viimiseks ehtekunsti formaati. Nagu Rietveldis samuti kombeks, oli tegu õppejõu ette…
-
Kas praegune triennaal õnnestus?
Triennaali eesmärk on luua laiapõhjaline foorum, geograafiliste piiranguteta lava, millel iga kolme aasta tagant võiks välja tuua tarbekunsti ideede potentsiaali. Kui arvestada, et ühtekokku laekus üle 300 avalduse ja näitusele valiti kolmandik, võib triennaali kindlasti õnnestunuks pidada. Vana ja uut kõrvutava teema “Kaks lähedast” ja 3+1 arhitektide lakooniline, koostamisprintsiipi rõhutava kujunduse tõttu on näitus vaatajale hästi jälgitav. Rohkem kui 20 väljastpoolt Eestit kohale…
-
Kristi Paap. Kellele sa järgned II. Puit, pleksiklaas, lehtkuld, hõbe, kuld. 2005.
Tallinna IV rakenduskunsti triennaal “Kaks lähedast” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 21. V.
See pealkiri on laenatud näituselt. Nii on pealkirjastanud oma väikese, kuid tähendusrikka töö Kristi Paap, seletuseks juures järgmine lause: “Ülestähendatud tsitaadid, mida juba peaaegu pean omaenda mõteteks, voolavad läbi käe ja kujunevad uuteks asjadeks.”
Tunnistan ausalt, nimelt muljelised mõtted on need, mida oskan avaldada äsja…
-
Põhjus, miks Wendy Ramshaw kutsuti tänavuse rakenduskunsti triennaali aukülaliseks, peitub tema ehtesarjas “Picasso naised”. 1989. aastaks, kui algas töö selle sarjaga, oli Wendy Ramshaw tuntust kogunud eduka disainerina, kes tegev mitmes valdkonnas. Nime tõi talle juba esimene kaasaegsete stuudioehete näitus Londonis Pace’i galeriis 1970. aastal. De Beers Diamond International Award anti talle 1975. aastal, sama auhinna on muide pälvinud Eestist pärit ehtekunstnik Ivar Kaasik (1996). 1960.…
-
Raul Keller. Raadio – see on imelihtne. Elektroonikakomponendid, installatsioonimaterjal. 2002.
Anneli Porri ja Pille-Triin Männiku kuraatorinäitus “Teadus ja tänapäev” Hobusepeas, A-galeriis ning Draakonis kuni 3. IV.
Tallinna IV rakenduskunsti triennaali raames on väljas satelliitnäitused ühise raamnimetusega “Teadus ja tänapäev. Kuraatorid Anneli Porri ja Pille-Triin Männik kaalusid alternatiivvariandina teemaks valida ka prototüüpe, kuid selle mõiste liigagi mitmetahuline ja seega ka kergesti valestimõistmist tekitav tõlgendamisvõimalus suunas valiku taas teaduse…
-
Koopianäitus on küll üks Kadrioru kunstimuuseumi suurematest ja tõsisematest töödest, kuigi kindlasti mitte nii särav ja emotsionaalne kui näiteks Angelika Kauffmanni näitus “Šveitsi muusa” või nii publikurohke kui Albert Düreri graafika näitus. On neid, kes on näituse tunnistanud lihtsalt igavaks, kui neid, kes on vaimustunud näitusest ja selle juhtideest: tuua üldtunnustatud meistritööde (või nagu mõnel pool kombeks öelda hittide) sada aastat varjusurmas olnud koopiad muuseumi saalidesse…
-
Jaanus Heinla
Mullast oled sa võetud. . . .
Kirke Kangro näitusel jalutasidMari-Liis Tammi ja Reet Varblane.
Kirke Kangro näitus “Mullamehed” Tallinna Linnagaleriis kuni 26. III.
Kirke Kangrot on ikka huvitanud kummalised materjalid, mitte materjali erakorralisuse, vaid skulptuuri mõttes. Teda on köitnud liiv, jää, klaas. Seekord on Kirke Kangro tulnud välja mullaga: voolinud mullast kolm üleelusuurust meest, eraldanud nad muust ruumist (ja ka üksteisest, nii et otsest dialoogi ei tekiks) muuseumlikult punasest sametist nöörist…
-
Indrek Köster ja Taavi Talve on kokku korjanud rea jaburaid pealkirju SL/Õhtulehe ammendamatust reservuaarist. jaanus heinla
Näitus “Probleemid” on kunstiakadeemias eelmise poolaasta jooksul läbi viidud kursuseprogrammis “Kaasaegse kunsti probleemid” tehtud tööde valik. Esimesel kohtumisel magistrantidega muutsime kursuse nimetuse küll “Kaasaegse kunsti küsimusteks ehk KKK”, kuna (vaevaliste) probleemide eeldamine tundus depressiivne. Kursustel osalesid vabade kunstide esimese aasta magistrandid ehk siis 15 noort kunstnikku. Plokk koosnes targu kolmest…
-
Kumu pidulik avamine tähendas, et kunst on võitnud. Valgus on läidetud vildaka raja kohale. Saab sellest tee kunstitõe juurde? Tänapäevane uus kunstimuuseum Kumu on alustanud eesti kunsti vääristamist. Väljas on kaks püsiekspositsiooni: XVIII sajandi algusest 1944. aastani ja 1945. aastast 1990. aastani. Oma elu jooksul olen peaaegu kõiki neid teoseid näinud, nendega kohtumine ei valmistanud üllatusi, selletõttu jõudsin juba avapäeva pidulikus miljöös saada ülevaate kuraatorite valikust…
-
Zbynek Havlín. Autoportree. Päevalilleseemned, loomarasv. 2006.
Täna kell 18 avatakse tarbekunsti- ja
disainimuuseumis neljandat korda Tallinna rakenduskunsti triennaal,
seekord pealkirjaga “Kaks lähedast”.
Huvi keskmes on kunstniku suhe valmis objektiga. Väljas on 15 riigi 90 kunstniku 113 tööd.
Triennaali erikülaline on inglise ehtekunstnik Wendy Ramshaw, kelle inspiratsiooniallikaks on Picasso maalid.
Tund aega varem avatakse Hobusepea, Draakoni ja A-galeriis Anneli Porri ja
Pille-Triin Männiku kureeritud triennaali satelliitnäitus “Teadus ja tänapäev”.
Eile…
