-
Jüri Ojaveri nooreestlastele pühendatud
monumendi “Pink” fragment. Mari-Liis Tammi
Noor-Eesti liikumise 100. ja Friedebert Tuglase 120. sünniaastapäeva tähistav näitus Önningeby külamuuseumis avati Ahvenamaa autonoomiapäeval 9. VI ja kestab kuni Eesti iseseisvuse taastamise päevani 20. VIII.
Kunstiajaloolane Kersti Koll on pikemat aega tegelnud Eesti ja Põhjamaade kunstisuhetega. 1995. aastal algatas ta ja viis ellu näituse, kus võttis luubi alla Norra motiivid eesti kunstis, tänavune näitus on keskendunud Ahvenamaa temaatikale…
-
Pea pool aastat kasutusel Kumu annab ehk vahetult avamisjärgsest joovastusest teravamad prillid maja arhitektuuri vaatamiseks.
Kumu projekti erapooletu analüüsimine on üle kümne aasta olnud tabu, sest kogu aeg püsis hirm, et jääb kriitika korral ehitamata. See, et Eesti 1990. aastate poliitiline eliit ei tajunud Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi hoone ehitamist rahvuslike prioriteetidena, oli tõeline pettumus. Euroopa Liitu astudes olime pea ainsad, kel need elementaarsed ja natsioonide…
-
Rolls Rolf Langhans (Saksamaa).ANONYMOUS BOH
Eesti Kunstnike Liidu aastanäituse “Tehnobia” raames toimus ka performance’i-festival “Diverse. Universe II”. Kõrgetasemelise programmi ning rahvusvahelist tunnustust leidnud esinejatega üritus on välja kasvanud meie lokaalsest kontekstist. Kui kaks aastat tagasi toimus viimane Paide tegevuskunstifestival “Aeg. Ruum. Liikumine”, pandi alus hoopis radikaalsema teemakäsitlusega “Diverse Universe’ile”.
“Tehnobia” kontseptsiooni järgides olid ka performance’id üles ehitatud ökoloogia- ja keskkonnakeskseid ideid ja lähenemisnurki silmas pidades. Kohati ökoanarhistlik biotsentrism…
-
Paatose mõttes on tegu lahtisest uksest sissemurdmisega, kuna tehnoloogia ja bioloogia liitumisega tekkinud uued võimalused on nii populaarkultuuris kui teoreetilistes aruteludes päevakorras olnud aktiivselt paarkümmend aastat, kuid viidata võib lausa aastatuhandeid vanadele paralleelidele. Pygmalioni ja Galateia lugu antiikmütoloogias, Mary Shelley “Frankenstein”, naisrobot Maria Fritz Langi “Metropolis’es”, replikandid Ridley Scotti “Blade Runner’is”, Paul Verhoeveni “Robocop”, Terminaatori-filmid, David Cronenbergi “Kärbes” ja “eXistenZ”, kui nimetada mõningaid, mis viivad mõtted…
-
Jay Ruby on Ameerika mainekamaid visuaalkultuuri teoreetikuid, kes paari viimase aastakümne jooksul on keskendunud pildilise kommunikatsiooni etnograafilisele käsitlemisele Ameerika maaühiskonnas. Ta on saanud akadeemilise ettevalmistuse California ülikoolis ning kaitsnud seal ka 1969. aastal antropoloogias doktorikraadi. Ruby oli Ameerika visuaalse kommunikatsiooni antropoloogia ühingu asutajaliige, paljude rahvusvaheliste visuaalkultuuri ühingute nõukogu liige ning on praegu Ameerika visuaalse kommunikatsiooni keskuse president. Ta on pidanud loenguid Pennsylvania, Rutgersi, Princetoni ülikoolis jm.…
-
Joodik perekonnaisa. 1880. aastad,
biskviitportselan, maaling. Gardneri
portselani- ja fajansivabrik.
Narva muuseumi kogu. irina kivimäe
Inimese kujutamine, eelkõige kolmemõõtmelise suurvormina, on üleöö mainekaks saanud. Loodetavasti ei kandu pronksmehega seonduvad emotsioonid üle portselanist vene meestele ja naistele, kes on eksponeeritud Mikkeli muuseumi toredal näitusel “Portselanist rahvas”.
Kiirel ja kiirustaval, funktsionaalsust ja minimalismi ülistaval ajastul võib tunduda portselanist pisiplastika oma peenuse, ebapraktilisuse ja armsusega ehk liigse ja tühisena, kuid usun,…
-
Kuraator Leo Lapin ja tema uued
elusorganismid, triipkoodid.
Meile on avanenud uus evolutsioonietapp, milles info on väljunud aminohappelisest hällist ja hakanud elama oma iseseisvat elu. /—/ Seda uut eluvormi nimetatakse tehnobiaks, mis toetub küll inimesele, ent me ei kontrolli enam seda protsessi, vaid oleme ainult uue terviku üks osa. /—/ Praegune sümbiootiline arengufaas on väga ebastabiilne, riskantne sissetungivale tehnobiale ja ohtlik peremees-organismile – inimkonnale. /—/ Seepärast võiks…
-
Linnaraamatukogu ja linnagalerii ühteheitmine Tartus on nagu hieros gamos, alkeemiline liit, mille jääv ellutulek aina edasi lükkub, kuid mida kummati ajutisema loomuga rituaalides läbi mängitakse. Nii algas 2006. aasta Tartus kunstikuuga, mille keskuseks sai just vana kaubamaja, kuhu linnaraamatukogu plaanib ümber asuda. Nii tuli ka kevad Tartusse rändgalerist Rael Arteliga, kes avas kuuks ajaks oma non-profit projektide paiga Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu keldris.
Kunsti toetamisest ja…
-
Üldiselt on enamik Eesti kultuuriajakirjandusest koondunud Tallinnasse nagu lõviosa professionaalsest kultuuristki. Imekombel on viimastel aastatel tekkinud Tartus paar päris elujõulist kultuuriajakirjanduslikku initsiatiivi, mis on väljenduse leidnud korralikus, hästi välja peetud ja kenasti pakendatud kvartaliajakirja formaadis. Tahaksingi siinkohal rääkida tendentsidest, millest annab märku viimane Cheese, ja ka eurorahadega projektipõhiselt ilmunud Ideeturust.
Iga ajakiri eeldab kollektiivset pingutust, valmidust jagada oma ideid ning visioone, tegutseda perspektiivitundega ja koordineeritult. Kui…
-
Merja Ylitalo oma töö
taustal näituse avamisel.
Loit Jõekalda
Eesti vabagraafikute ühenduse koostööprojekt on jõudnud lõpusirgele. 19. IV – 8. V toimus Turus Joella galeriis 17 eesti graafiku näitus, väljas oli 36 tööd. Seal esinesid Peeter Allik, Sirje Eelma, Inga Heamägi, Loit Jõekalda, Virge Jõekalda, Avo Keerend, Silvi Liiva, Ülle Marks, Jüri Kass, Naima Neidre, Evi Tihemets, Vive Tolli, Maria-Kristiina Ulas, Kelli Valk-Kagovere, Mare Vint, Jaak Visnap ja…
