-
Jaan Koort ja Edgar Viies. 1983. repro
Eelmisel kolmapäeval lahkus vaikselt skulptor Edgar Viies. Vähesed teadsid rängast haigusest ja vaevalt ta olekski soovinud, et teataks. Viies oli aristokraatlik isiksus, suur suverään, kes näitas vaid seda, mida ise vajalikuks pidas, enamasti vaid oma loomingut.
Kui lahkub väga suur kunstnik, tekitab see enamasti tühjustunde, nagu oleks ühes temaga lahkunud ka tükk ajastut, mida ta esindas, ja nii see ju…
-
Dora Gordine 1949. aastal oma isikunäitusel Londonis Leichesteri
galeriis oma kujuga “Carmen”ja poseerinud modelli
Joan Williamsoniga. Repro
25. VIII ilmus Sirbis Juta Kivimäe sulest huvitav kirjutis, mis käsitles selle kunstniku eluloo mõningaid aspekte. Artikli algusega ei saa aga kuidagi päri olla, kuna väidetakse, et tegemist on kunstnikuga, keda “/—/ seni keegi ei ole taibanud kunagise kodumaaga siduda”. Väitega tehakse liiga Julius Genssile, Leo Gensile, Ervin Pütsepale, teistelegi. J. Genssi…
-
Jonathan den Breejeni ja Marenka Deenstra “The PingPongPixel” on kuue halli varjundiga pingpongipallidest pikselekraan. Kujutis koostatakse raamistikul, millesse pallid on jaotatud elektrilis-mehaanilisel viisil.
“Ars Electronica 2006: Simplicity – the art of complexity” Linzis 31. VIII – 5. IX.
Selle aasta “Ars Electronica” oli pühendatud lihtsusele. Festivali pealkiri “Simplicity – the art of complexity” tühistab mõnevõrra oma paradoksaalsusega öeldut – lihtne on ikkagi keeruline.
Pealkiri on sageli tähelepanu juhtimiseks…
-
Tsesler, Sergei Voitšenko (Valgevene). “Pidu Hollywoodi moodi“. Tekstiil. REPRO
XIII rahvusvaheline aktinäitus “Mees ja naine. Savist marmorini” Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 28. IX.
Pärnu uue kunsti muuseumi suvised aktinäitused on saanud nii harjumuspäraseks, lausa enesestmõistetavaks, et neile ei kipu enam vajalikku tähelepanu jaguma, äärmisel juhul kehitatakse ainult õlgu. Vaatamata segastele aegadele, ei saa muuseum siiski kurta publiku vähesuse üle. Ja, mis kõige olulisem, “Mehe ja naise” näitusel…
-
10. septembril Tallinna Linnagaleriis lõppenud Eleonore de Montesquiou’ näitust “Aatomilinnad. Paldiski-Sillamäe” tutvustati 8. septembril Sillamäe muuseumis, 24. augustil esitleti kunstniku projekti Paldiski muuseumis.
Kui kunstnik käsitleb abstraktset teemat või tegeleb vormi- ja värviotsingutega, ei suuda/taha ta tavaliselt oma huviobjektidega verbaalselt suhelda. Kui aga on tegemist dokumentatsiooni või mõne muu kunstiuuringu alaliigiga, tahab looja oma uuringu objekti arvamust teada. Paistab, et kirg uurimismaterjali selle oma territooriumil väisata on…
-
Silja Saarepuu. Heinategu. Installatsioon, 2006 Elin Kard
Meediastunud väike inimene
Villu Plingi ja Silja Saarepuu ühisprojekt “Väikesed inimesed” Draakoni galeriis
14. – 16. IX ja Hobusepea galeriis 14. – 24. IX.
Sugugi mitte eriti sageli ei saa kunstinäitusel südamest ohata: “Pagana hea väljapanek! Tõeline õnnestumine!” Vähemalt Eestis mitte. Villu Plingi ja Silja Saarepuu näitusel “Väikesed inimesed” võib (või võis, sest Draakoni galeriis on juba uus näitus) seda südamerahuga teha.…
-
9. IX “Eclectica” festivali raames Tartu kunstimuuseumis eksponeeritud Eesti kirjandusmanifestide heliekspositsioon kulmineerus Tiit Hennoste loenguga “Sõda ja show. Eesti kirjanikud manifesteerimas Eesti vabariigi loomise ja taasloomise ajal”. Enne loengut vestlesid lektoriga Liisa Kaljula ja Indrek Grigor.
Indrek Grigor: Kaua te kirjandusmanifeste uurinud olete?
Tiit Hennoste: Tegelikult on see vana mõte. Mul tuli 1990ndate lõpul idee, et peaks koostama ühe Eesti kirjandusmanifestide kogumiku. Paraku tulid muud tööd peale ning…
-
Kümme aastat tagasi avati Helsingis nüüdiskunsti muuseum Kiasma, mis oli suursündmus praeguse kunsti areenil, ja mitte ainult Soomes. Nüüd, 13. oktoobril avate taas uue kaasaja kunsti muuseumi. Kuidas see teil küll õnnestub? Kes toetavad uut Espoo kunstimuuseumi – riik, linn, erasponsorid?
Rohkem kui kümme aastat tagasi saadi aru, et Espoo linna kultuuris on puudu üks väga oluline sektor, kunstimuuseum. Suur hulk entusiaste pani kokku oma jõu ja…
-
Foto: Mikk Heinsoo
Disainer Ivar Sakilt kuulsin hiljuti kena mälestuskillu aastast 1985, kui ta veel ise õppis Eesti disainihariduse alusepanija Bruno Tombergi käe all toonases Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Nimelt oli tudengitel kolmandaks õppeaastaks tekkinud raskekujuline identiteedikriis: koolis kujundati lennuka joonega kodumasinaid, sõidukeid ja infosüsteeme, ent kõigile oli selge, et mitte miski kavandatust ei jõua iial tootmisse. Nõukogude rasketööstusfanatismi, üldise vaesuse ja hoolimatuse tingimustes suudeti valmistada üksnes kõige…
-
Meil hakkas nüüd disainiaasta! Naaberriikidel Põhjalas oli selline ka hiljuti, 2005. aastal. Septembri viimasel nädalal on Helsingis disaininädal. Ja Budapestis kah. Tallinnas on disainiöö! Barcelona disaininädal jäi vist oktoobri lõppu. Seal on sügis soojem. Berliin peab viimastel aastatel oma “DesignMai” festivali kevadel. Biennaale ja muid üritusi ei hakka siin loetlema. Disain on popp. Disain on paisumas kiiresti ja kõikjale, märgistades üha suuremaid teemasid materiaalse kultuuri loomise…
