-
Kaktus. 1982.
Justkui sügise tervituseks on Tartu kunstimuuseumi viltuses majas välja pandud Alfred Kongo tumedad natüürmordid ja eranditult, kusjuures olenemata autori pealkirjast, sügisena mõjuvad maastikud.
Näitusesaali sisenedes torkab kõigepealt silma, et Kongo töödes ei ole inimest. Väljas on vaid üks töö, kus võib aimata inimest seismas (“Sild”, 1986). Need vähesed figuurid, mis Kongo oma loomeperioodi jooksul tegi, on nii erandlikud, et meistri loomingut iseloomustab tõepoolest paremini nende näituselt…
-
Agur Kruusingu näitus “Uskumatult ilus” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 5. XII.
Vähetähtis vahejuhtum Betaanias. Õli, lõuend, 2006.
Agur Kruusingu näitus “Uskumatult ilus” laenab modelle Interneti-aadressilt www.paljadtydrukud.komm, taustamaastikke lennusimulatsiooni arvutimängust “Lock On”, sündsaid pildikilde perversselt mangakunstnikult Kiyoshirou Inouelt. Motiiv suurt asja käes hoidvast mehest pärineb sõjaväes nähtud plakatilt, mis kujutas madrust, sõjalaev süles. Pildid vahelduvad tegelaste ja autori jutumullidega nagu koomiksis. Näeb välja kui Merike Estna maailm liiga noorte…
-
Ühest sajandist teise kulges kaksikvendade Kristjan ja Paul Raua kujunemine tuntud ja armastatud kodumaiseks kunstnikepaariks ja sajand hiljem, jälle ühest sajandist teise oli üles ehitatud Mai Levini korraldatud üks suuremaid vendade tagasivaatelisi näitusi ja ka näitust lõpetav rahvusvaheline konverents. Esimene muuseumi teaduskonverents Kumus suutis täita temale pandud lootused, esitada küsimusi läbimängitud teemaderingile ja tõepoolest ka vastata neile nüüd juba uue sajandi vaatepunktidest. Kumu direktori Sirje Helme…
-
Näitusel “Akvarell muutuvas ajas” heidab Tiiu Pallo-Vaik tagasivaatava pilgu oma neli aastakümmet kestnud loometeele. 1960. aastate keskpaigast pealt eesti kunstielus sümpaatselt esil olnud Tiiu Pallo-Vaik on kunstnik, kelle loomingus on nii maal kui akvarell pidevalt teineteist täiendanud.
Kuid tundub, et olulisemad käändekohad, uuenduslikud ideed, otsingud ja teisenemised on Tiiu Pallo-Vaik esmalt just akvarellis läbi mänginud. Seetõttu on igati loogiline, et kunstnik toob oma loomingut retrospektiivselt üle vaadates…
-
Saare juures on olulisim vahest ta sakraalne mõõde. Kaali kraater on ju sakraliseeritud objekt, mille juures kökitav muinasjutumajakese ilmega muuseum näeb esimesel pilgul pigem välja ehk turismiinfopunktina ja poekesena, kuigi sisuliselt on geoloogilise loomuga väljapanek täitsa põnev.
Ei tea, kaua Kaali kraater pärast Lennart Mere surma me mütoloogias püsib, eks saanud see lugu, mis Kaali ümber keerdus, ju suuresti hoogu tänu temale. teaduslikust vaatepunktist on asjad…
-
Pealkirja pooled on võetud kahe kunstiteaduse magistrandi Ellu Maari ja Maarin Ektermanni tekstidest, mis valmisid EKAs minu juhendatud kunstikriitika-seminari raames. Selle loovkirjutamise tööpajale sarnaneva seminari üks eesmärk oli vaadata 1990ndate kunsti näitust “Kogutud kriisid” Kumus ning sellega suhestuda (meie ajalehtedes-ajakirjades tavalise) kunstikriitika žanri abil, mis tingis nii tekstide lühiduse kui ka kasutatud võtted ja mõisteaparaadi. Siinne valik peegeldab samapalju minu eelistusi kui tudengite lähenemist ning need,…
-
Louis Kahni tütar Alexandra Tyng isa portree avamisel
Kuressaare raekojas. Louis Kahni poeg oma filmi “Minu arhitekt”
linastuse järel Kuressaare Linnateatris. piia ruber
Louis Kahni päevad Kuressaares 6. ja 7. oktoobril.
Eestis tihendatakse linnasüdameid, suuremaid linnu ümbritsevaid põlde ja metsaaluseidki täidab varsti uusehitiste ehmatav võrk. Tänapäeva hollandlaste formaalne mõju eesti arhitektuuri ametlikult tunnustatumatele tegijatele on olnud ilmne. Ehitame ja planeerime rohkem kui kunagi enne, seda näiliselt järjest moodsamaid vahendeid…
-
Kaadrid videost “Ilus”, 2006. jaanus heinla
Ene-Liis Semperi video- ja installatsiooninäitus Tallinna Kunstihoones kuni 22. X.
Ene-Liis Semper ei armasta oma väljapanekutele pealkirju panna, enamgi veel, ta jätab ka suure osa oma töödest pealkirjastamata. Seda võib võtta kui hoolimatust vaataja vastu, kes suunavate niidiotsteta peab ise kunstniku töödega suhestuma ja oma tõlgenduse leidma, kuid seda võib võtta ka kui vaatajale vabaduse jätmist, kunstniku erksat uudishimu, kuidas tema töid…
-
Ülle – Jehe Kapar – Paas
Näitus “40 aastat disainiharidust Eestis” tarbekunsti- ja disainimuuseumis 19. VIII – 17. IX ja Eesti disaini auhinna nominentide näitus arhitektuuri- ja disainigaleriis 18. IX – 1. X.
Disainiaasta üritusena tarbekunsti- ja disainimuuseumis (ETDM) eksponeeritud näitus “40 aastat disainiharidust Eestis” markeeris üsnagi punktiirselt sellealast lominguõpet. Ega teisiti saanukski, sest 40 aastaga on ERKI/TKÜ/EKAs omandanud disainihariduse üle 300 looja. Sellele suurusjärgule muuseumi ruumimaht…
-
Täna kell 16 avatakse arhitektuuri- ja disainigaleriis Eesti noore disaineri auhinna näitus ja kuulutatakse välja tänavune auhinna Säsi võitja. Säsi 2006 nominendid on Pavel Sidorenko, Ingela Viks, Kaspar Torn, Björn Koop, Helico Pipistrello, Kaspar Paas, Ülle Jehe, Igor Volkov ja Monika Järg. Kuna žürii (Signe Kivi, Martin Pärn, Sven Sõrmus, Mare Kelpman, Rain Pikand, Andrus Aaslaid, Hugo Mitt ja Ville Jehe) tegi otsuse alles kolmapäeva õhtul,…
