-
Kumus tegutses 8. – 17. I üheksakümnendate kultuuriklubi, laiendades oma programmiga sama perioodi kunsti väljapanekut “Kogutud kriisid” muuseumi viiendal korrusel. Näitusest, skriiningutest, õhtusest loengusarjast “Murrangukümnend” (koordinaator Hanno Soans), raamatuesitlusest ja peost koosnev pakett tundub popp ja noortepärane, kuid ühtlasi täidab see tervik olulist museoloogilist ja harivat “ainesse sukeldumise” rolli. Ürituse sihtgrupiks olid nii tudengid, kunstiteadlased, kunstnikud kui laiem huviliste ring, lisaks transleeriti loengud otse-eetrisse Tartu kunstimuuseumis…
-
Vaade Helina Loidi ekspositsioonile.
rauno thomas moss
Tartu ülikooli maalimagistrantide näitus “Hoone” Y-galeriis 2. – 15. I.
Kultuuriteoreetik ja urbanist Paul Virilio (1932) on öelnud, et kujutav kunst, erinevalt performatiivsest, on kaotanud ennast tehnoloogilise arengu käigus. Kunst on harjumus, turu müügiartikkel, koletusliku museograafilise inflatsiooni osa, mis otsib üha ägedamalt oma olemasolu õigustust. Keegi ei söanda seda “masinat” välja lülitada. Pigem vastupidi, kõik on õnnelikud kunsti koomalaadse seisundi üle. Otsemini…
-
Reet Varblane: Tarbekunsti- ja disainimuuseumis on 14. jaanuarini vaadata Eesti Rahva Muuseumiga kahasse tehtud näitus “Ise sõime, ise jõime. . . . Toidukultuur Nõukogude Eestis”. Kõigepealt oli see näitus väljas Tartus.
Merike Alber: Meie muuseumis on see natuke muudetud kujul: pisut täiendatud, just ühiskondlike toitlustusasutuste teemaga, lisatud on restoranid ja kohvikud, Tartus oli esitatud ainult söökla variant. Pikk peolaud oli Tartus olemas, kuid meil on see uuesti kaetud ning pikem…
-
Pan Yuchuan.
Cartoon’i ajastu portree.
002. Digitrükk, 2006.
Pressifoto
Hiina nüüdiskunsti näitus “Linnailmed”/“City Expressions” Tallinna Kunstihoones kuni 28. I ja aafrika nüüdiskunsti näitus “Africa. Remix” Stockhomi Moderna Museet’is kuni 14. I.
Euroopas ollakse rohkem kui kunagi varem huvitatud Euroopa-välisest kultuurist. Selle põhjus võib peituda eksootikaihas, mis esmatasandil väljendub kitšilikus turismibuumis, kus oluline on vaid uues paigas viibimine kirja saada, ilma et väljutakski euroopalikest turismikompleksidest, kuid samavõrd ka taas õhtumaade…
-
Mind on ikka aeg-ajalt huvitanud suurtes kunstiajalookäsitlustes vähem kajastamist leidnud või sealt täiesti välja jäänud kunstnikud, kel on olnud ka mõni teine oluline missioon kultuuris. Võib-olla on see kiindumus kultuurantropoloogilistesse nähtustesse, millega minu õpingute ajal üldse ei tegeletud või ei peetud oluliseks neid märgata. Ent kunstiga kaasnevad isiksuslikud ja sotsioloogilised probleemid on olulised, eriti nii väikeste rahvuskultuuride puhul nagu meie oma. Peeter Sink ongi üks mitmekülgsete…
-
Digitaalajastu paradoksaalne olukord tundub olevat jõudnud meilegi: üha enam antakse välja üha paksemaid ja aina atraktiivsemalt kujundatud raamatuid. Igaüks, kellel on midagi öelda või kes peab mainekaks verbaalset eneseväljendust, raiub ennast raamatusse. Raamatupoed täituvad aina uute trükistega. See käib ka kunstiväljaannete kohta: kunstiraamatuid tõstetakse esinduslikes raamatupoodides ringi järjest pikematele ja kõrgematele riiulitele. Apollo raamatupoe koduleheküljelt müügil olevate viimastel aastatel välja antud kunstiraamatute nimekirja koostamine (need olid…
-
Reio Aare näitus “Untitled” Artdepoos kuni 13. I.
Reio Aare on Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonnas õppinud kunstnik, kes esinenud 1998. aastast peale mitmetel grupinäitustel. Seekord jutustab Aare mitme üksteisele järgneva foto abil väikesi lugusid, mille tegevustik puudutab mingil moel igaüht.
Näitlejad esitavad tühjal laval hääletuid etüüde igapäevast. Nende lavalises käitumises on kirge, soojust, vahetust, siirust. Hilisemates lavastustes etendavad näitlejad lugusid kangelt, ise oma tegevusse mitte eriti uskudes. Nii…
-
Olev Subbi maalid. Tekstid Eero Epner, kujundaja Tiit Jürna. OÜ Sperare, 2006. 295 lk.
See kõik on nagu muinasjutus. On kangelane, on hea haldjas, kes teda toetab, on kadedad pürjelid, kes kõigest jõust teevad näo, et nad on rõõmsad. Mida peaksime õigupoolest arvama Eesti ühiskonnast, et sellise raamatu ilmumine tundub uskumatuna? Laias maailmas on taoline raha ja vaimu seos tavaline. Kultuur toetub suures osas metseenlusele, see on…
-
“Armastuskiri iseendale” on ühe Kai Kaljo 1999. aastal loodud video nimi, ent ka kunstniku mahukam tagasivaateline kataloog on meie reeglina kasinate publikatsioonidega kunstielus vaadeldav armastuskirjana kunstnikule endale. Kataloog nii nimetatakse seda vahel olulisi teoreetilisi arutlusi sisaldavat trükist kokkuleppeliselt, ka siis, kui see ei sisaldagi kunstniku loomingu kogu loetelu. Kataloog võib olla tulevikus kõige olulisem infoallikas kunstnikku puudutavate väärtushinnangute kujundajana. See võib olla vägagi oma kunstniku nägu,…
-
Mind on ikka aeg-ajalt huvitanud suurtes kunstiajalookäsitlustes vähem kajastamist leidnud või sealt täiesti välja jäänud kunstnikud, kel on olnud ka mõni teine oluline missioon kultuuris. Võib-olla on see kiindumus kultuurantropoloogilistesse nähtustesse, millega minu õpingute ajal üldse ei tegeletud või ei peetud oluliseks neid märgata. Ent kunstiga kaasnevad isiksuslikud ja sotsioloogilised probleemid on olulised, eriti nii väikeste rahvuskultuuride puhul nagu meie oma. Peeter Sink ongi üks mitmekülgsete…
