-
Arhitektuurimuuseumis on viimaseid päevi avatud arhitekt Raine Karbi näitus, kelle loomingust on viimasel ajal erakordselt palju juttu, eeskätt seoses Sakala keskuse ja linnahalliga. 30 aastat aktiivselt tegutsenud Karp on oma suurehitistega määranud Tallinna sõlmpunkte ja osalenud ka planeeringute tegemisel. Näituse puhul kogunenud vestlusringis räägiti peamiselt Raine Karbi suurehitistest Tallinnas, kuid ka suurobjektidele linnas asukoha leidmisest, nõukogude aja ehituskorraldusest, peaarhitektide võimust ja paljust muust.
Arhitektide liit on…
-
Unité peegeldus İstanbulis: Hukukçulari kortermaja (1957-62, arhitektid Haluk Baisal ja Melih Birsel).
Sel sügisel İstanbulis ja Ankaras peetud DoCoMoMo (täispika nimega “Documentation and Conservation of the buildings, sites and neighbourhoods of the Modern Movement”) konverentsi “Other Modernisms” (“Teised modernismid”) võib arhitektuurimaailmas pidada seni üheks mastaapsemaks katseks arutleda modernismi pluraalse olemuse üle ning siduda see moodsa ehituspärandi kaitsega. Teema selline sõnastus näitab ühtlasi, kuidas on modernismi käsitlemine muutunud…
-
Viimasel ajal on palju jutuks olnud Sakala keskuse saatus, uue raekoja asupaik ja teisedki plahvatusohtlikud sõlmpunktid, mis osutavad suurematele puudujääkidele nii linnaplaneerimises kui ka laiemalt linnahaldamises.
Jüri Soolep: Lisaks nimetatud avalikkuse meeli köitnud objektidele on tõesti veel mõned objektid, mis pole avalikkuse tähelepanu ette jõudnud, kuid mis on linnaehituslikult plahvatuskõlblik materjal: Viru poeg, mis seisab oma latentses olekus – süütenöör on süüdatud, kuid me ei tea, kui…
-
Noam Ben-Jacoviga vestlesid Silja Saarepuu ja Villu Plink
Kutsusin Noam Ben-Jacovi kunstiakadeemia üliõpilaste ette, kuna mul oli teada tema põhjalikkus, nõudlikkus ja energeetilisus, tema tööde kvaliteet. Teadsin, et ta on nii mõneski välisülikoolis meistriklassi andes välja marssinud, kuna üliõpilased on loiud ja huvitud. Meie puhul küsis Noam ka minult ette, kas mu üliõpilased on lambad. Väitsin sirge seljaga, et ei ole lambad. Ja tal oli võimalus selles…
-
Tanel Veenre väike, kuid ülimalt kompaktne (õnneks on siiani kõik Hopi galerii näitused olnud kompaktsed tervikud) väljapanek on pälvinud suure tähelepanu: sellest on kirjutatud nädalalehes, päevalehtedes, naistelehtedes. . . . Sageli tingib meie ajakirjanduse tähelepanu pigem looja isik, tema laiem tuntus, kui see, mida ta ühel või teisel juhul eksponeerib. Ekspressi ajakirjanikuna töötav ehtekunstnik on meediapersoon, kelle tegemisi seltskonnapress kipub jälgima ka siis, kui need ei ole ka seotud…
-
Jüri võitlus lohega. 1979, õli, lõuend. repro
Jüri Arraku 70. sünnipäeva näitused: gobeläänide näitus Estonia talveaias 3. X – 5. XI; ühisnäitus PJ Crookiga Draakoni galeriis 17. X – 21. X; “Salastatud tekstid” G-galeriis 9. X– 28. X; “Graafika aastatest 1964 – 1974” Hausi galeriis kuni 24. XI; “Tagasivaatav mees. Jüri Arraku varane looming” Kumus 26. X – 11. III 2007; eksliibriste näitus keskraamatukogu peamaja näitusesaalis 3.…
-
Mark Raidpere.
Kaader videost “10 meest”.
2003.
Ajal, kui Eesti õigustöötajad vaevad vahejuhtumeid vanglaskandaalis, kus kinnipeetavad vangla juhtkonna heakskiidul mitmeid hüvesid nautisid (näiteks Eesti Ekspress 7. IX), toimub Eesti ühel esinduslikumal näitusepinnal kuraatorinäitus, mis räägib risti vastupidisest protsessist, kuidas vanglasüsteem kinnipeetavaid “naudib”. Ajal, kui kunst, ilu ega koloriit ei puutu sageli üldse asja ja asjatundjad heidavad kunstinäituste korraldajale ette tihedamat tööd näituse pressiteate koostamisel kui kunstiteoste komplekteerimisel (vt Postimees…
-
Eesti Vabagraafikute Ühenduse aastanäitus “Ekstaas” Tartu Kunstimajas kuni 12. XI.
Näitus kannab “Ekstaasi” pealkirja Herman Talviku auks, kelle sünnist möödus 31. mail 100 aastat. Herman Talvik (1906 – 1984) ei olnud mitte ainult silmapaistev maalija, vaid ka tugev graafik, kelle loomeparemik on ekstaatilises religioossuses eesti kunsti taustal küllaltki erandlik. Näituse pealkiri ei kohustanud graafikuid Talvikuks ümber kehastuma: ekstaasi annab tõlgendada mitut moodi. Tundub, et võiksime oma tegemiste…
-
Milieu II. Süsi, pastell, paber, 2006. Repro
Gretchen Sagani näitus “Transience/Mööduvus” Artdepoos kuni 4. XI.
Kui Chagall ja Malevitš poleks Vitebski kunstikoolkonda asutanud, siis ei oleks Aleksandr Sagan sinna Magadanist õppima läinud. Juhus viis ta Vitebski suusavõistlustele, kus ta nägi eestlaste seljas T-särke, mis olid kujundatud mujal Nõukogude Liidus tiražeerimistehnikana keelatud siiditrükis. Aleksandr Sagan läks Tallinnasse edasi õppima, kus tema salajasest siiditrükiharrastusest ametlik õppeaine sai. Alaska pealinnas Anchorage’is…
-
Kaktus. 1982.
Justkui sügise tervituseks on Tartu kunstimuuseumi viltuses majas välja pandud Alfred Kongo tumedad natüürmordid ja eranditult, kusjuures olenemata autori pealkirjast, sügisena mõjuvad maastikud.
Näitusesaali sisenedes torkab kõigepealt silma, et Kongo töödes ei ole inimest. Väljas on vaid üks töö, kus võib aimata inimest seismas (“Sild”, 1986). Need vähesed figuurid, mis Kongo oma loomeperioodi jooksul tegi, on nii erandlikud, et meistri loomingut iseloomustab tõepoolest paremini nende näituselt…
