-
Kumus tegutses 8. – 17. I üheksakümnendate kultuuriklubi, laiendades oma programmiga sama perioodi kunsti väljapanekut “Kogutud kriisid” muuseumi viiendal korrusel. Näitusest, skriiningutest, õhtusest loengusarjast “Murrangukümnend” (koordinaator Hanno Soans), raamatuesitlusest ja peost koosnev pakett tundub popp ja noortepärane, kuid ühtlasi täidab see tervik olulist museoloogilist ja harivat “ainesse sukeldumise” rolli. Ürituse sihtgrupiks olid nii tudengid, kunstiteadlased, kunstnikud kui laiem huviliste ring, lisaks transleeriti loengud otse-eetrisse Tartu kunstimuuseumis…
-
Vaade Helina Loidi ekspositsioonile.
rauno thomas moss
Tartu ülikooli maalimagistrantide näitus “Hoone” Y-galeriis 2. – 15. I.
Kultuuriteoreetik ja urbanist Paul Virilio (1932) on öelnud, et kujutav kunst, erinevalt performatiivsest, on kaotanud ennast tehnoloogilise arengu käigus. Kunst on harjumus, turu müügiartikkel, koletusliku museograafilise inflatsiooni osa, mis otsib üha ägedamalt oma olemasolu õigustust. Keegi ei söanda seda “masinat” välja lülitada. Pigem vastupidi, kõik on õnnelikud kunsti koomalaadse seisundi üle. Otsemini…
-
Olga Terri. Jalgade pesija. 1945, õli, lõuend.
Olga Terri näitused “Melanhoolia ja lõõm” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 28. I ja Hausi galeriis 28. XII 2006 – 12. I 2007.
Olga Terri on inimesekeskse väljenduse kunstnik. Ta pilditegelased asuvad enamasti väga selgelt nende loomise ajas. Kunstnik kuulutab ka loodusnägemustes rõhutatult subjektiivselt looja vaba eneseväljendust.
Kuigi Olga Terri esines juba õpinguajal 1930. aastate lõpul, tuli ta kunsti II maailmasõja traagilistel…
-
Takalo-Eskola maalid “Vahetusväärtuseta”
(1991) ja “Autoportree paranejana” (1984).
Piia Ruber
Ilkka Juhani Takalo-Eskola
näituse külalisteraamatust võib lugeda venekeelset kriitilist sissekannet, kus autor pahandab, et maalide autor ei küüni Gauguini suuruseni ning tema pildimaailm on igav ja vaene. Allkirja asemele on kirjutatud “mitte Rembrandt”. Ilmselt on näitusekülastaja pahameele põhjustanud kasutatud värvide räigus, maalidel kujutatu primitiivsus ja figuuride ebaproportsionaalsus. Sissekande tegijal on õigus selles, et Takalo-Eskola on amatöör, nagu ka endine…
-
Eesti kunstis on Olga Terri erakordne kunstnik. Tema erakordsus väljendub selles, et ta julges sõjajärgsetel rasketel aastatel oma maalides kujutada elu, mida elas suurem osa meie rahvast. Hüüdlausete järgi võib mõelda, et sellist realismi kunstilt oodatigi, ent tegelikult sooviti luua ilusa elu illusiooni, heroiseerida sotsialismi ehitamist. Paljud kunstnikud sellele teele ka läksid, nagu võib näha Kumu sõjajärgsete aastate kunsti väljapanekul. Kontrastina ametlikule kunstile jäädvustab Terri elu…
-
Johannes Saal. Peletis. 1969. Joonistus
Ennistuskoda Kanut
Johannes Saali surmast on möödunud üle 40 aasta, kuid alles nüüd on kätte jõudnud tema loomingulise pärandi täies mahus eksponeerimise ja mõistmise õige aeg. Kunstniku eluajal jäi suurem osa tema loomingust avalikustamata, pärast surma on seda näidatud personaalnäitustel valikuliselt, vastavalt ajastu tõekspidamistele. 1968. aasta esimesel isikunäitusel, mis on seni olnud suurim ja avastusterikkaim, ei peetud sobilikuks rõhutada kõiki kunstniku isikuga seotud…
-
Reet Varblane: Tarbekunsti- ja disainimuuseumis on 14. jaanuarini vaadata Eesti Rahva Muuseumiga kahasse tehtud näitus “Ise sõime, ise jõime. . . . Toidukultuur Nõukogude Eestis”. Kõigepealt oli see näitus väljas Tartus.
Merike Alber: Meie muuseumis on see natuke muudetud kujul: pisut täiendatud, just ühiskondlike toitlustusasutuste teemaga, lisatud on restoranid ja kohvikud, Tartus oli esitatud ainult söökla variant. Pikk peolaud oli Tartus olemas, kuid meil on see uuesti kaetud ning pikem…
-
Pan Yuchuan.
Cartoon’i ajastu portree.
002. Digitrükk, 2006.
Pressifoto
Hiina nüüdiskunsti näitus “Linnailmed”/“City Expressions” Tallinna Kunstihoones kuni 28. I ja aafrika nüüdiskunsti näitus “Africa. Remix” Stockhomi Moderna Museet’is kuni 14. I.
Euroopas ollakse rohkem kui kunagi varem huvitatud Euroopa-välisest kultuurist. Selle põhjus võib peituda eksootikaihas, mis esmatasandil väljendub kitšilikus turismibuumis, kus oluline on vaid uues paigas viibimine kirja saada, ilma et väljutakski euroopalikest turismikompleksidest, kuid samavõrd ka taas õhtumaade…
-
Olev Subbi maalid. Tekstid Eero Epner, kujundaja Tiit Jürna. OÜ Sperare, 2006. 295 lk.
See kõik on nagu muinasjutus. On kangelane, on hea haldjas, kes teda toetab, on kadedad pürjelid, kes kõigest jõust teevad näo, et nad on rõõmsad. Mida peaksime õigupoolest arvama Eesti ühiskonnast, et sellise raamatu ilmumine tundub uskumatuna? Laias maailmas on taoline raha ja vaimu seos tavaline. Kultuur toetub suures osas metseenlusele, see on…
-
“Armastuskiri iseendale” on ühe Kai Kaljo 1999. aastal loodud video nimi, ent ka kunstniku mahukam tagasivaateline kataloog on meie reeglina kasinate publikatsioonidega kunstielus vaadeldav armastuskirjana kunstnikule endale. Kataloog nii nimetatakse seda vahel olulisi teoreetilisi arutlusi sisaldavat trükist kokkuleppeliselt, ka siis, kui see ei sisaldagi kunstniku loomingu kogu loetelu. Kataloog võib olla tulevikus kõige olulisem infoallikas kunstnikku puudutavate väärtushinnangute kujundajana. See võib olla vägagi oma kunstniku nägu,…
