-
Näitus “25 kauneimat Eesti raamatut 2006” rahvusraamatukogus kuni 22. II.
Igal aastal toimusid Raamatumaal missivalimised. Kui range žürii oli 25 kaunitari välja valinud, sai raamatumiss minna Frankfurdi raamatumessile üleilmalisele missikonkursile. Proua miss käitus nagu mullu ja muistegi: enne võistlusi keeras juba hommikul rullid pähe ja triikis ära ilusa roosidega kleidi, mille allosas oli kena volang ja varrukate otsas pits. Kaela pani suurtest pärlitest kee, huuled värvis kenasti…
-
Kolmapäeval, 7. veebruaril avati tänavuse kaunite raamatute võistluse žürii esimehe Tiina Tammetalu maalinäitus riigikogu galeriis. Kuni 27. I sai arhitektuuri- ja disainigaleriis vaadata tema graafilise disaineri töö ühele tahule, kaaneillustratsioonile keskendatud väljapanekut “Laste maailm. Laulupidu”.
Disaini- ja arhitektuurigalerii näituse üldpildi võis kätte saada juba galeriist möödudes. Kuidas vaataja oleks sinu suurte abstraktsete maalide, ühtlasi ju ka illustratsioonikavanditega pidanud suhtlema?
Selles galeriis näitust tehes olin korraga kahes rollis: maalikunstniku…
-
Salome Trei. Poolakt. Puugravüür, 1933.
Eduard Wiiralt. Tüdruku pea. Linoollõige, 1919. (Tõmmis kahevärvilise linoollõike toonplaadilt, mille mitmed detailid, kaasa arvatud kunstniku allkiri, jäävad värvide kokkutrükis varjatuks.
Näitus “Sajand eesti puugravüüri klotsidel Eesti Rahvusraamatukogu kollektsioonist” rahvusraamatukogus 15. I – 3. II.
Näitusel “Sajand eesti puugravüüri klotsidel Eesti Rahvusraamatukogu kollektsioonist” on vanim klots aastast 1842, noorim 1941. aastast. Seda klotsikogumit pole kunagi varem tutvustatud.
Puugravüüriklotsidel on kõige otsesemalt ühendatud meistri mõtte-…
-
“Kalevite poega kargas / Sõjaratsu sadulasse / Tõttas tuuletuhinalla / Virgult Viru radadella / Sõjakära kustutama” (XVII lugu).
Sama juhtus ka 1941. aastal: “/—/ Kalevipoja vaim, Lembitu vaim, vanade vaprate eestlaste vaim tiivustagu meie noori Nõukogude patrioote Tallinna kangelaslikul kaitsel!” (Noorte Hääl 25. VIII 1941). 28. VIII 1941. aastal vallutasid sakslased Tallinna ja Kalevipoeg “pääses” hädavaevalt.
Möödusid aastad ja korraga on poliitikutel jälle Kalevipoega vaja. Poliitikud on otsustanud…
-
Ma ei saa kõigi eest kosta, aga meie viimasele pöördumisele pole küll midagi vastatud. Pöördumisi on vaja, sest teisiti ei saa: kui riigikogus rünnatakse otseste valedega meie liidu juhatuse nimel rääkivat inimest, siis peame küll sellele tähelepanu juhtima. Kui nüüd ajaloos natuke tagasi minna, siis see on süsteemne käitumine, mida on võimalik jälgida Sakala keskuse ümberehitamise plaani algusest saadik.
Tollal kuulus Krista Kodres linnavalitsuse komisjoni ja…
-
Tallinnas 5. II 2007
Lugupeetud valitsuse ja riigikogu liikmed!
Viimasel ajal on sagenenud kõrgetasemelised isikuvastased ründamised erialaspetsialistide vastu avalikkuses välja öeldud seisukohtade pärast.
Professionaalide otsustusprotsessidest väljatõrjumisest on saamas Eesti ühiskonnas käitumisnorm!
Tõsised probleemid suunatakse üksikisikute tasandile, luuakse vaenlase kuju, kellega siis edukalt võideldakse, probleeme sisuliselt arutamata.
Välja kujunev uus meetod – arutamise asemel on rünnakud – ei vasta demokraatliku avalikkuse põhimõtetele ja on pärit totalitaarsüsteemist.
Kõnealuse protsessi ilmekamateks näideteks on…
-
Kunstnik rüütliristiga. 2006. Õli, lõuend. Repro
Estonia teatri uue balletilavastuse “Sülfiid” kunstnik Mikael Melbye on mitmekülgne inimene, olnud teatrimaailmas tegev üle kolmekümne aasta ja sugugi mitte ainult kunstnikuna. Ta on laulnud maailma kõikidel tähtsatel teatrilavadel, kaasa arvatud La Scalas ja Metropolitanis, viimased kümme aastat on ta juhtinud Kopenhaageni kuninglikku ooperiteatrit. Ja kogu aeg on ta maalinud portreid ja kompositsioone, järgides klassikalise kunsti kaanoneid ja hoiakuid. 1996. aastal tõstis…
-
Endel Kõks (1912 – 1983). Türgi talupojad. 1978/79, õli, lõuend.
.
Meil on võlg nende loojate ees, kes pidid 1944. aastal Eestist võõrsile põgenema: lähiaastatel tuleks Kumus korraldada väliseesti kunsti suurnäitus.
Kirjutan sellepärast, et viimasest Akadeemiast (2007, nr 1) Alur Reinansi artiklist “Endel Kõksist ja eesti kunstist paguluses” võisin lugeda: “Nüüd Kumu külastades peab tõdema, et Kõksi-nimelist kunstnikku eesti kunstis pärast 1944. aastat ei ole olemas, Haamerit ja Lutsu…
-
Just arhitektuurivõistlus, mitte arhitektuurikonkurss. Konkurss on jäänud käibesse otsetõlkena nõukogude ajastust. Konkureerida võivad hinnapakkumised, aga võistlevad ideed. Milleks võistelda? Arhitektuurivõistlusi on korraldatud sajandeid ja korraldatakse ka edaspidi, ikka usus, et õigeid ideid on mitmeid, kuid üks on tugevam.
Eestis on korraldatud kümneid arhitektuurivõistlusi ja valdavalt õnnestunult. Ainult mõned üksikud on kiiva kiskunud, mida muidugi kajastatakse seetõttu just meedias. Huvitav on see, et võistlusi korraldavad lisaks avalikule sektorile…
-
Neljandat aastat toimub Tartus kunstikuu. Kui eelmisel aastal koondati üritused ühise kunstikuu nimetaja alla Tartu kui Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriva linna kultuuri- ja kunstielu elavdamise eesmärgiga, siis sellel aastal on motivatsioon jäänud kantseliitlikust keelekasutusest ja poliitikast puutumata. Tänavu on ürituse eestvedaja Tartu kunstimuuseum ning see on tinginud, et paljud üritused on varasemast muuseumikesksemad. Kuid seda ei tohiks võtta üldistusena.
Kunstikuu kavas loovad peamise üldpildi loengud ja töötoad.…
