-
Shula Keshet. Shivat Tzon / Tagasipöördumine Zioni. 2004.
Intervjuu Iisraeli naisliikumise ühe juhi kunstnik Shula Keshetiga
Shula Kesheti hiiglasuur foto “Shivat Tzon” on Tallinna Kunstihoone “Kehaturu” näituse kõige valusam töö. Ükskõik kuidas prostitutsiooni ka suhtutakse, inimkaubandus on tänapäeva maailmas vastunäidustatud. Vähemalt demokraatlikus lääne maailmas. Vähemalt ametlikult ja avalikult. Või just nimelt ainult ametlikult ja avalikult, sest vastasel juhul ei tuleks ikka ja jälle päevavalgele vägivalla juhtumeid…
-
Usutunnistus uuel hommikul. (Illustratsioon Uku Masingu luulekogule “Neemed Vihmade lahte”.) 1959, monotüüpia, EKMi kogu.
Valu teel. (Sarjast “Reekviem”.) 1983, kuivnõel, EKMi kogu.
Herman Talviku näitus Adamson-Ericu muuseumis kuni 11. III.
Kuidas teha suhteliselt kitsais ruumes võimalikult mahukat näitust võimalikult hästi? Paigutada kahe ruumi seintele 63 Herman Talviku teost, nii maale kui graafikat? On üks võimalus. Nimelt kutsuda näitust kujundama Tiit Jürna. Seda võimalust ongi näituse koostaja Kersti Koll…
-
1970date alguse feministlikud mõtteavaldused ja kunstiteaduslikud kirjutised ei viinud mitte ainult avalike väljaastumisteni nii kunsti- kui ka laiemalt kogu sootsiumis, vaid ka hoiakute muutumiseni.
Naiskunstnike ja -kriitikute performance “Me ei taha olla enam ainult kenad tüdrukud!” Whitney muuseumi ees 1970ndate algul. repro
Siinse kirjatüki eesmärk on küsida, milline on kunstiteaduse seis ja võimalik koht meie kultuurimaastikul. Kas kunstiajalookirjutus peab ennast tõestama eelkõige nn teadustekstina või on selle…
-
Kunstiteaduse üliõpilased tutvuvad Stourheadis inglise pargikunsti saladustega.
Kunstiteadlasi valmistab 1992. aastast ette Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut (KTI). See pole ainulaadne, kuid mõneti ebaharilik, Eesti spetsiifilistest oludest tingitud lahendus.
Tavaliselt õpivad kunstiajaloolased ülikoolides ja nii on see Eestis olnud 1920. aastate algusest. Enamik KTI õppejõududest on samuti Tartu ülikooli taustaga. Ometi oli toonase kunstiülikooli rektori Jaak Kangilaski mõttel avada Tallinnas kunstiteaduse eriala iva sees. Ühtepidi oli eesti kunstiavalikkus…
-
Soov mitte sulguda kunstiteadlaste kitsasse ringi tõi kaasa rõhutatult demokraatliku formaadi – foorumi, mida igal aastal haarab katusteema: 2004. aastal oli selleks “Kunst ja ühiskond”, 2005. aastal “Kunstimaailm ja Teine”, 2006. aastal “Avalik ruum-aktivism-uuskontseptualism-interdistsiplinaarsus”. Keskne mõiste harutatakse koost lahti ning pannakse jälle kokku eri vaatenurkadest ja distsipliinidest lähtuvalt, kusjuures püütakse vältida stereotüüpseid lähenemisi.
KTI talvefoorum on eskapistlik üritus: igal aastal sõidetakse suurest linnast mõnda väikesesse paika,…
-
Kunstiteaduslik ajakiri jääb tahes-tahtmatult mingile vahealale, märgistamata territooriumile, nii oma tegevuselt, sihtidelt kui ka reaaleluliselt. Kui iga kunstiajalooga kehtestatakse midagi piiritletut ja lõplikku vähemalt teatud ajaks, siis ajakirja siht on lõplikkust murendada ja selle aluseid õõnestada, et oleks põhjust uusi ajalugusid kirjutada. Kuid samas püüab ajakiri, vähemalt teadusajakiri, ka seda, et seal esitatud tõed püsiksid kauem kui aasta, et oleks põhjust otsida üles ka vanu numbreid;…
-
Laiema publiku meelest on see kahtlemata õigustatud küsimus, kuid tegijatele mitte. Kui väike seltskond arutas Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis 1998. aasta paiku Juhan Maiste ideevälgatust, olime kohe hakkamas. Põhjusi leiti palju: oluline oli kaasaegsete õppematerjalide puudus, selle kõrval aga ka juba mõnda aega hinges kripeldanud arusaam, et senised “Eesti kunsti ajaloo” väljaanded (viimane ilmus 1975) ei vasta enam täna kunstiajalugu huvitavatele küsimustele.
Rahulolematus
See äratundmine vajab ehk…
-
Andres Lõo maal “A”, 2002. Indrek Grigor
Taavi Piibemanni “Kasutatud kirjandus”.
Kiwa kureeritud näitus “Tekstist Masinani” Rael Arteli galeriis Tartus kuni 3. III.
Kui tavaliselt on Rael Arteli galerii näituse parim osa Minimal Magazine, siis seekord on läinud vastupidi: MM tundub kuidagi õhuke, aga Tartu linnaraamatukogu keldri kapriissed ruumid on Kiwa kureeritud näitusega “Tekstist Masinani” lõpuks väärilise vastase leidnud.
Nagu osutab pealkiri, on näituse sisuline taotlus eksponeerida teksti kui meediumi…
-
Osalusdemokraatia üks eesmärke on tagada peenemate nähtamatute võrgustike kaitstus, pakkuda seejuures inimestele keskkonna parandamiseks oma hääle kaudu mõjutusvõimalust.
Linnakeskkonnas ei saa küsitleda ainult neid inimesi, kes elavad selles piirkonnas. Samuti ei piisa, kui lisada need, kes seal töötavad. Space Syntaxi uuringute järgi on enamik Londoni linnatänavaid alla 5 protsendi nende kasutada, kes sellel tänaval elavad või töötavad ehk kasutavad selle tänava piirkonnas paiknevat privaatset osa. Kui…
-
1930. aastatel tsiviliseerunud Tallinna
kesklinna kaks postkaarti autori kogust.
Eesti arhitektidel on ikka kombeks olnud kõike välismaalt laenata. Viimati toodi Hollandist riigiarhitekt, et pajatada, kuidas riiklikul tasemel arhitektuuri juhtida saab. Muidugi on välismaalased toredad, kuid mõnes asjas võib ka oma ajaloo meenutamine kasuks tulla. Meil on olnud kaks jõulist perioodi, kui riik arhitektuurijuhtimises otsustavalt ohjad haaras: Konstantin Pätsi riigikapitalismi aeg 1930. aastate teisel poolel ning Ehituskomitee aeg…
