-
Eesti kunstimaailm tb sind Eesti Kunstiakadeemia e-meedia keskuse juhataja ning e-meedia kunstnike ühingu aktiivse liikmena, loomulikult ka intrigeeriva feministlikult mõtleva meediakunstnikuna. Nüüd oled oma elu ja töö sidunud Graziga. Millist sorti institutsioon on Grazi meediakunsti labor, galerii või midagi muud? Kuidas see toimib?
Medienkunstlabor (www.medienkunstlabor.at) on loodud suurprojekti “Graz – kultuuripeallinn 2003” raames. Sajaruutmeetrine labor asub Grazi kuulsa kunstimaja Friendly Alien tänavakorrusel arhitektuuriajalooliselt säilitamist väärivas osas. Publiku…
-
Tihti on juttu riigi juhtrollist ehituskultuuri edendamisel. Kas ka Brüsselis? tõnu laigu
Arhitektuur tähendab kitsamalt maja, milles elatakse, ja laiemalt ümbruskonda, kus elatakse. Vähestel on ükskõik, kui asi puudutab oma maja. Ükskõik on aga paljudel, kui on tegemist koha, linna või asulaga. Ükskõiksus võib tuleneda teadmatusest. Kõik ei pea ju teadma, mida tähendab “asumi sotsiaalne infrastruktuur”. Samuti ei pea teadma, et ehitatav ruum on piiratud ressurss,…
-
Rakvere staadioni tribüüni katus.
Arhitekt Andres Kask, konstruktor
Randväli & Karema AS,
ehitaja FKSM AS. Foto: Arne Maasik.
Näitus “Teras arhitektuuris” disaini- ja arhitektuurigaleriis 21. III – 5. IV. Näituse on korraldanud Eesti Teraskonstruktsiooniühing, fotode autor ja kujundaja Arne Maasik.
Fotonäitust analüüsida on tähenduste mitmekihilisuse tõttu huvitav, aga ka keeruline. Konnotatsioonidest tulvil meedium meelitab kasutama eri koolkondade tõlgendusviise. Meenuvad Baudrillard’i simulatsioonid jaBarthes’i läbipaistvus, Derrida dekonstruktivism ja Mulvey visuaalne…
-
Tanja Muravskaja näitusel “Positsioonid” on käsitluse all rahvustunde ja patriotismi küsimused, sümbolina on kasutatud Eesti lippu. Teemapüstitus on tõeliselt üllatav. Kui tänased noored kunstnikud käsitlevadki rahvuslikkuse probleeme, siis peamiselt negatiivselt positsioonilt ning Eesti lippu kasutati kunstis aktiivsemalt viimati 1990ndatel, kui kõik rähklesime iseseisvumisjärgse trauma identiteedikriisis. Meedias käib rahvusliku diskursuse pendel tänaseni päris hoogsa amplituudiga, kuid Muravskajal ei ole Eesti lipp kaugeltki mitte negatiivne sümbol (vähemalt näituse…
-
Kaader filmist “Armulaud”.
Jaan Toomiku näitus Kumus 7. III – 20. V.
Toomiku videoväljapaneku esmatunnus on, et Toomik seekord tegelasena ei osale. Toomik on teatavasti kunstnik, kes saavutas rahvusvahelise edu psühhiaatrilise diskursuse strateegilise ärakasutajana. Seega pole uudis, et Toomiku näitusel kohtume valdavalt vastutusvõimetute tegelastega, kes on häälestunud ettenägematuks käitumiseks ja kelle provokatiivseid samme seome ligipääsuga meile kättesaamatuks jäävale alternatiivsusele.
Toomiku video-performance’ite üleminek dokumentaal- ja mängufilmi formaadile kõneleb performance’ile…
-
Mõlemat dokumentaalvideot võib käsitleda kui omamoodi leidobjekte. Ei sekkumist, ei lavastuslikkust, ei mingit põhjust kahtlustada kunstilisi ambitsioone, mis argielu teatri performatiivset kulgu häiriksid – lühiühendus teistmoodi tegelikkusega põhineb kaamera vaikival kohalolul. Eriti selge on see “Jutlustaja” puhul. Dokumentaalne formaat on juba iseenesest ühene kinnitus, et selle näituse teemapüstitusi ei saa taandada Toomiku enese eksirännakuile metafüüsilise ballastiga koormatud fantaasiamaailmas. Kuid et Toomik erinevalt paljudest teistest videokunstnikest ei…
-
Noorte kunstnike biennaali esimene “Portfolio Café” toimus veebruarikuisel pealelõunal Eesti Kunstiakadeemia aulas, sellega püüti natukenegi korvata kunstnike-kuraatorite professionaalse suhtlemise auku. Tagasiside on nii osalejate kui EKA poolt olnud väga hea. Kardan, et oleks ülim lollus jätta selline üritus regulaarseks muutmata, regulaarsena peaks ka plussid selgemalt välja tulema.
“Portfolio Café” korraldamiseks valisin kõige delikaatsema viisi, kuidas panna noor kunstnik ja professionaal omavahel kõige vabamalt suhtlema. Nimelt ei toimunud…
-
Airi Triisberg Rael Artel
Noorte kunstnike biennaali kuraator Rael Artel ja vabakutseline kunstiteadlane Airi Triisberg istuvad ühe Tallinna kesklinna kõrghoone katusekorrusel tugitoolis ning vaatavad horisondile. Just on lõppenud esimene üritus sarjast “Public Preparation”, lokaalsusele, kultuurilisele koostööle ja transnatsionaalsele praktikale keskendatud seminar “Translocal Express”. Nad räägivad “Public Preparation’i” projektist, selle ideelisest vundamendist ja sisulistest valikutest.
Airi Triisberg: Enne kui üldse saame hakata tutvustama “Public Preparation’i” projekti, peaks natuke rääkima…
-
Ilmar Kruusamäe. Hea Eha. Õli, lõuend. 2007. Fragment.
Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus “Elamise kunst” Tallinna Kunstihoones kuni 22. IV. Kuraator Katrin Pere, kujundajad Terje Kallast ja Urmas Luure.
Kunstnike liidu ja Kunstihoone sümbioos, mis annab tulemuseks aastanäituse, paneb iga kirjutaja delikaatsesse olukorda. Õhk on institutsionalismist nii paks, et teeb relvituks igaühe, kes kritiseerida julgeb. Kuid paar märkust siiski.
Esiteks, kas Eestis on ametlikku kunsti? Mingi piirini kindlasti, mispuhul tuleb…
-
Suure näituse puhul ongi niisugune asi, et vanemad kriitikud kipuvad asja vaatama nostalgilise prisma läbi, nagu on teinud seda Ants Juske 22. III Päevalehe ülevaates, nooremad aga ei tahaks nagu üldse näitusega suhestuda. Kuraatorinäitustega harjunud publik näeks meelsasti vaatamist suunavaid kindlaid skeeme, mis hõlbustavad publiku ja kriitiku teed näitusel, varustavad vaataja kindlasuunalise retoorikaga, ühtlasi aga jätavad ilma iseseisvate avastusteta. Ülevaatenäitus on ühtaegu demokraatlik, ent ka elitaarne.…
