-
Olen väga õnnelik, et mulle on usaldatud see ametipost. See on avanud maailma hoopis teisest vaatenurgast: maailm on avaram presidentide, ministrite, suurte ülemuste, väiklaste ülemuste, heade, mõnikord võib-olla ka pisut halbade inimeste poolest. Avardunud poliitikute ja poliitika mõttes. Ainus asi, mis on mind sealjuures närvišokist hoidnud, on tõdemus, et maailm on nagu avar loomaaed. Ega siis uss ja kährik ei ole sellepärast pahad, et nad on…
-
Andrei Liankevitš. Seeriast “Piirilapsed”. 2006.
Valgevene nüüdiskunsti näitus “The BELARUSIAN IDENTITY cART” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 22. IV. Kunstnikud Artur Klinau, Ihar Sautšanka ja Andrei Liankevitš. “Sotsia” festivalil lisandusid 10. IV performance’itega Ruslan Vaskevitš ja Aliaksei Fiodarau. Kuraator Reet Varblane koostöös Minski Podzemka galeristide Valiantsina Kisialiova ja Hanna Tšistoserdovaga.
Ku galerii valgevene nüüdiskunsti näituse nimetuses “The BELARUSIAN IDENTITY cART” on sõna “kunst” ees väike mõistetamatu c-täht: kui “ART”…
-
“Shoot or Shout – No Escape” Vilniuse Art’s Printing House’is 19. X – 3. XI 2006 ja “Fresh Paint” Vaala galeriis 29. III – 17. IV.
Kaheosalise maaliprojekti proloog on kahe riikliku kunstiakadeemia sõbralikud suhted ja 2004/2005 toimunud analoogne näitusepaarik. Alustades uue seeria ettevalmistamist 2006. aasta kevadel, tundus aeg olevat küps, et nihestada traditsioonilist ülevaatenäituse formaati. Triksterdamisega tehti algust oktoobris 2006 Vilniuse näitusel, kus eestlased eksponeerisid lisaks…
-
Lainevänt, kuusekepp
Jüri Ojaveri näitus “Liputajad metsas”
Hobusepea galeriis kuni 23. IV.
Kui tavaliselt mainitakse kunstiteoste üldistusjõudu, siis Jüri Ojaveri töödel on ka modelleeriv mõju. Kunstikommunikatsioonis räägitakse kunstniku ja vaataja ühel lainel olemisest. Katsume analüüsida seda väljendit järgmise mudeli abil: kaks inimest A ja B lähevad kumbki oma paadiga vette. Nad valivad vees asukoha, kus nende paat saab segamatult hõljuda. A kõigutab oma keha, pannes paadi loksuma nii,…
-
Eesti kunstimaailm tb sind Eesti Kunstiakadeemia e-meedia keskuse juhataja ning e-meedia kunstnike ühingu aktiivse liikmena, loomulikult ka intrigeeriva feministlikult mõtleva meediakunstnikuna. Nüüd oled oma elu ja töö sidunud Graziga. Millist sorti institutsioon on Grazi meediakunsti labor, galerii või midagi muud? Kuidas see toimib?
Medienkunstlabor (www.medienkunstlabor.at) on loodud suurprojekti “Graz – kultuuripeallinn 2003” raames. Sajaruutmeetrine labor asub Grazi kuulsa kunstimaja Friendly Alien tänavakorrusel arhitektuuriajalooliselt säilitamist väärivas osas. Publiku…
-
Tihti on juttu riigi juhtrollist ehituskultuuri edendamisel. Kas ka Brüsselis? tõnu laigu
Arhitektuur tähendab kitsamalt maja, milles elatakse, ja laiemalt ümbruskonda, kus elatakse. Vähestel on ükskõik, kui asi puudutab oma maja. Ükskõik on aga paljudel, kui on tegemist koha, linna või asulaga. Ükskõiksus võib tuleneda teadmatusest. Kõik ei pea ju teadma, mida tähendab “asumi sotsiaalne infrastruktuur”. Samuti ei pea teadma, et ehitatav ruum on piiratud ressurss,…
-
Rakvere staadioni tribüüni katus.
Arhitekt Andres Kask, konstruktor
Randväli & Karema AS,
ehitaja FKSM AS. Foto: Arne Maasik.
Näitus “Teras arhitektuuris” disaini- ja arhitektuurigaleriis 21. III – 5. IV. Näituse on korraldanud Eesti Teraskonstruktsiooniühing, fotode autor ja kujundaja Arne Maasik.
Fotonäitust analüüsida on tähenduste mitmekihilisuse tõttu huvitav, aga ka keeruline. Konnotatsioonidest tulvil meedium meelitab kasutama eri koolkondade tõlgendusviise. Meenuvad Baudrillard’i simulatsioonid jaBarthes’i läbipaistvus, Derrida dekonstruktivism ja Mulvey visuaalne…
-
Tanja Muravskaja näitusel “Positsioonid” on käsitluse all rahvustunde ja patriotismi küsimused, sümbolina on kasutatud Eesti lippu. Teemapüstitus on tõeliselt üllatav. Kui tänased noored kunstnikud käsitlevadki rahvuslikkuse probleeme, siis peamiselt negatiivselt positsioonilt ning Eesti lippu kasutati kunstis aktiivsemalt viimati 1990ndatel, kui kõik rähklesime iseseisvumisjärgse trauma identiteedikriisis. Meedias käib rahvusliku diskursuse pendel tänaseni päris hoogsa amplituudiga, kuid Muravskajal ei ole Eesti lipp kaugeltki mitte negatiivne sümbol (vähemalt näituse…
-
Kaader filmist “Armulaud”.
Jaan Toomiku näitus Kumus 7. III – 20. V.
Toomiku videoväljapaneku esmatunnus on, et Toomik seekord tegelasena ei osale. Toomik on teatavasti kunstnik, kes saavutas rahvusvahelise edu psühhiaatrilise diskursuse strateegilise ärakasutajana. Seega pole uudis, et Toomiku näitusel kohtume valdavalt vastutusvõimetute tegelastega, kes on häälestunud ettenägematuks käitumiseks ja kelle provokatiivseid samme seome ligipääsuga meile kättesaamatuks jäävale alternatiivsusele.
Toomiku video-performance’ite üleminek dokumentaal- ja mängufilmi formaadile kõneleb performance’ile…
-
Mõlemat dokumentaalvideot võib käsitleda kui omamoodi leidobjekte. Ei sekkumist, ei lavastuslikkust, ei mingit põhjust kahtlustada kunstilisi ambitsioone, mis argielu teatri performatiivset kulgu häiriksid – lühiühendus teistmoodi tegelikkusega põhineb kaamera vaikival kohalolul. Eriti selge on see “Jutlustaja” puhul. Dokumentaalne formaat on juba iseenesest ühene kinnitus, et selle näituse teemapüstitusi ei saa taandada Toomiku enese eksirännakuile metafüüsilise ballastiga koormatud fantaasiamaailmas. Kuid et Toomik erinevalt paljudest teistest videokunstnikest ei…
