-
Disainikogu eesmärgiks on seatud süstemaatiline tegelemine eesti tootekujundust ja tööstuskunsti puudutavate materjalidega ajaloolisest aspektist: koguda valikuliselt esemelist pärandit, tegeleda ettevõtete tootekogudega, arhiivimaterjalide, teemat, tausta ja kunstnikke puudutava perioodika jm väljaannete, kataloogide jne kogumise ja läbitöötamisega. Suureks abiks selgema pildi loomisel tootekujunduse arengust Eestis on endised tööstuskunstnikud, kellest nii mõnedki olid edukate kunstnikena tegevad ka meie tarbekunsti arengu üldpildis. Teiselt poolt peab muuseum loomulikult oma ülesandeks koguda…
-
Filmi ja arhitektuuri seost pole raske leida: iga linateos leiab aset mingis ruumis, mis tihtipeale on ehitatud, inimese loodud keskkond. Metafoorselt on sarnane ka filmi ja arhitektuuri ülesehitus. Dziga Vertov ehk inimene filmikaameraga on sõnanud ühes 1924. aastal peetud ettekandes: ““Kinopravda” [Vertovi poolt 1922–1925 filmitud ringvaadete sari, n-ö ajaleht ekraanil, millele viitab ka pealkiri – M. V.] on tehtud salvestatud filmimaterjalist, just nagu maja on tehtud…
-
Ei, ma ei pea silmas ainult seda, mis toimub tänavatel, valitsuses ja televisioonis, kuigi sümptomid on näha ka seal. Uue ajastu saabumisele viitab päris kurjakuulutavalt ka “kaasaegse kunsti mänguväli” Eestis. Ma ei kavatse siinkohal rääkida kevad-, sügis-, ja aastanäitustest, kunstnike ametiühingu segastest ambitsioonidest, kinnisvarast või muudest halbadest naljadest, mida ma ei loe sellele mänguväljale kuuluvaks a priori, selles mitte veel päris surnud kohalikus kunstielus, mida ma…
-
Väikesed Muuseumirotid jaotati järgmiselt: Eesti Ajaloomuuseumi “Võsaklaasist kristallini. Johannes Lorup – Eesti rahvusliku klaasitööstuse rajaja” kui suurepäraselt näituseks, raamatuks ja teaduskonverentsiks vormitud teaduslik uurimus, Eesti Rahva Muuseumi “Valge pluus ja must seelik. Käsitööleht 1907–1914” kui silmapaistva tasemega konservaatorite ja kuraatorite koostöö ning säilitusnõuete eeskujulik realiseerimine väljapanekul, A. H. Tammsaare muuseumi “Tõde on inimeses” kui julgelt uuenduslike
ideedega interaktiivne väljapanek, mis täiendab kaasaegsete vahenditega kirjaniku autentse interjööriga…
-
Viimasel ajal kunstisaalides leviva vähem või rohkem subjektiivse sotsiaalse dokumentalistika kõrval, mis on põhiteema näiteks Tallinna Kunstihoone “Uue laine” näitusel, mõjub sotsioloog Eve Kiileri pea tõsiteaduslik fotouurimus muuseumi funktsioonist ühiskonnas ühtlasi nii kaasaegse kui oma esteetilise, dokumentaalsust hülgava panuse tõttu ka hetke kunstikeskkonda tervendavana. Otsitult veidrate situatsioonide ja tänavafotograafia-esteetikaga hoolikalt valitud kaadrid põrkuvad tõsiduse vastu, millega Kiiler uurijapositsioonilt objekti suhtub, luues nii näitusel väga ambivalentse olukorra,…
-
Briti Nõukogu palkas teid kureerima briti kaasaegse kunsti näitust “Breaking Step”. Tavaliselt upuvad sellised ettevõtmised rahvuslikku retoorikasse ja ühise nimetaja otsinguisse. Millised oli Briti Nõukogu, institutsiooni, mis seisab eksklusiivselt britilikkuse eest, ametlikud ootused selle näitusega seoses?
Jelena Vesić: Ametlikke ootusi polnud, peale selle, et tuleb teha hea briti kunsti näitus. See võib tulla pettumusena, kui me puudutame selliseid teemasid nagu Briti kultuuriline imperialism ja selle representatsiooni viisid,…
-
mainstream
diskurpants
kreatiivsus
positsioneerimine
refleksiivsus
diskursus
relatiivne relaps
diskretsionaarne
intellektuaalne ektsess käes olevat indiviidi
reseach
Sõnum on selgemast selgem.
Nõrganärvilisele ja huumorisooneta külastajale on näituse sissepääsu kõrvale üles seatud venekeelne evakuatsiooniplaan (näitus ongi venekeelne, ent etiketaaž eestikeelne), mis annab teada, et tulekahju, gaasi- , tuumarünnaku, maavärina ning toidumürgituse korral lahkuvad hoonest esimestena riigikogu liikmed, loomeliitude juhid, rasedad, kuni 12aastased lapsed, hädateenistuste madrused ja sõdurid. Järgnevalt kõik ülejäänud. Aknaid purustavat haamrit tuleb nõuda Andrus Kasemaa käest.
Valeri…
-
Tartu kõrgema kunstikooli duo on salonglikus hämaruses kokku miksinud vabakutselise tekstiili- ja moekunstniku Pungitsa skulpturaalsed figuurid fotograaf Proosa komplekteeritud slaidiprojektsioonide ja helimaastikega. Selle koostöö tulemusel sündinud kummalised tegelased pärinevad otsekui mõnest kadunud maailmast, kus dekadentlik maskiball ja muinasjutt “pühitsevad elu, ilu ja armastust” (“Mutato nomine” pressitekst). Pungitsa ülipeen näputöö on loonud oma tegelastele baroksed kostüümid, niplispitsi ja lainetavad seelikusabad, seda veidi õõvastavalt vanaemalikku romantikat kroonivad trükitud-täistopitud…
-
Olen Võru Linnagalerii galerist olnud aprillist 2006. Näituste valiku olen seni teinud valdavalt lähtuvalt oma eelistustest, sümpaatiatest, mingit kunstinõukogu kui sellist ei ole. Kuna kunstiga hakkasin ise kokku puutuma tihedamalt mõned aastad tagasi, kui töötasin enne Võrru tulekut Tartu kõrgemas kunstikoolis täienduskoolituse koordinaatorina, siis on ka näituste valik palju sõltunud kunstikoolis tekkinud kontaktidest. Samuti on suureks abiks olnud “tARTu kunstikuu” korraldamine aastatel 2005 ja 2006. Võrus…
-
Traditsiooniliselt on kunsti eesmärk olnud üksiku kaudu üldistuseni jõudmine, kuid praegu ei paista see enam aktuaalne olevat. Noor kunstnik erutub pisiasjadest ja üldjuhul jääb arusaamatuks, kas ta on näiteks kirjavahemärkide ülessuurendamise, foto järgi maali ja maali järgi uue maali tegemise või maketimaailma ülespildistamise kaudu soovinud jõuda ka mingite filosoofiliste üldistusteni, mis võiksid muuta tema enda ja vaataja elu, või mitte. Ilmselt mitte, milleks, kui kuraatorid otsivad…
