-
Linna kaunistamise tava ulatub tagasi renessanssi ning seda illustreerivad ilmekalt Giorgio Vasari Rooma kirjeldused. Praeguses maailmas on laialt levinud renessansist üle võetud põhimõtted, sealhulgas ka ühe protsendi seadus. Sellise proportsiooni põhimõtte võttis 1936. aastal kasutusele Jean Zay, et tagada ametlikult avalike hoonete kaunistamine.
Pariisi esimesed täielikult riigi rahastatud nüüdiskunsti tellimused on kunstniku Daniel Bureni ja arhitekti Patrick Bouchaini koostööna valminud teos “Kaks platood” Palais Royalis, François Morellet’…
-
Hea, et kunstil kui institutsioonil jätkub siiski niipalju võimu, et anda kunstnikule vabadus oma ideid teostada ja näidata. Loodetavasti olime, s.o mina ja kaks teist kuraatorit Elin Kard ja Mari-Liis Tammi, piisavalt paindlik võimuinstants, et teokssaanud ideid vahendada ja kunstnike vabadusetundele kaasa aidata.
-
V-võlur. Kes on salapärane autor (või mitmuses) Hudnoi, kusjuures kahe tööga esindatud? Mingi maag-skulptor? Kui ma kunstihoonesse 17. septembril “Võimu ja vabaduse” näitusele sisse astusin, oli vastas kohe moondes Hudnoi skulptuur “Poiss vigastatud jalaga”. Ilget ja pahaloomulist multifilmi tegelinskit meenutav poiss. Lugesin, et autor on Hudnoi. Peas võttis tuurid üles, naksaki, etümoloogiamasin: hudoi – vene keeles ‘kõhn’, Hund – saksa keeles ‘koer’, hunt – eesti keeles…
-
Suvel esines klaasikunstnik Meeli Kõiva järjekordselt Tamperes maailma esinduslikemal klaasifoorumil “Glass Performance Days”. Ettekandes tutvustas kunstnik oma viimaseid uudse tehnoloogiaga valmistatud objekte: Brüsselisse Euroopa parlamendi peahoonesse tehtud 15meetrist klaasvalgusskulptuuri “Reactive River” ja maailmas hästi tuntud klaasifirmale Glaston valmivat klaasvalgusskulptuuri. Ettekanne valmis koostöös tunnustatud Soome klaasiinseneri Aulis Bertiniga. Konverentsil oli ligi 900 osalejat, neist 200 ettekannetega. Seal oli arhitekte, insenere, disainereid, suurte klaasifirmade esindajaid, klaasikunstnikke. Meeli Kõiva…
-
Müts maha gaasijuhtmele “ei” ütlemise eest, ka ühe tülika hauatähise teisaldamise eest loomupärasesse tsooni, aga müts uuesti pähe teise hiiglasliku hauatähise püstitamise plaani ees. Rahvaesindajailt ootaks minakesksuse asemel rohkem neutraalsust ning kaasaegsust.
Mis puudutab aktuaalset Vabadussõja samba teemat, siis kõlasid kõige huvitavamad kommentaarid konkursi ekspertkomisjoni valituks osutunud lahenduse plusside ja miinuste kohta teleuudiste vahendusel järgmiselt: “Mmm. . . . minu arust on see liiga suur, võiks väiksem olla”, “Mmm (meelalt). . . .…
-
Kuna lindistamisseansid olid spontaansed, võib siinkohal loogilise ülesehitusliku järjestuse puudumise üle viriseda, ent mingi korrastuse poole ma siiski püüdlesin. Kuna portreteeritavatest on palju juttu ja kuna neid on üsna vähe, siis toon ära näitusel esindatud persoonide tulmeaktile vastava valmimiskronoloogiliselt järjestatud nimekirja.
“Tuhandete lemmik” (Sven Kivisildniku portree), 1997
“Vend Albert” (Gulk), 1999/2000
“. . . .ja Peetri-onu” (Allik), 2000
“Pan G. Sepp”, 2000
“Matti” (Milius), 1999
“Vanamees” (Andrus Kasemaa portree), 2000/2001
“Kunstnik Marko Mäetamme peegelpilt”, 2001/2002
“Imat” (Suuman),…
-
Kleenuke ja suurte säravate silmadega Hilda Kamdron hakkab silma mõnelt Pallase kooli rühmapildilt. Kunstikooli tuli ta 1922. aastal Pärnu maakonnavalitsuse stipendiumiga ja õppis esimese hooga 1930. aastani. Pöördus Pallasesse tagasi ilmselt 1938. aastal ja lõpetas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna 1946. aastal. Tema olulisemate õppejõudude seas olid Rudolf Paris, Ado Vabbe ja Aleksander Vardi. 1946. aastal võeti Kamdron Eesti NSV Kunstnike Liitu ja visati säält jäädavalt välja…
-
Hanno Soans on kommenteerinud August Künnapu pilte: kõik, mida kunstnik puudutab, muutub autoportreeks. Tõepoolest, August Künnapu kubistlikult stiliseeritud inimestel on marionettide anatoomia, nende lõualuu on kinnitatud šarniirselt suujoonte vahelisse sälku. Hambamuster on võetud Tšaikovski pähklipurejalt, tinasõdurite kaptenilt. Pähe on maalitud Ulfsakite ilmekad kaarjad kulmud ning tumedad silmaterad, mille peal valgustähnid eriti kontrastsed välja näevad. Nuku psühholoogia avaldub vastupidiselt inimestele: olemus on alati pinnapealne, kõigile kaugelt näha.…
-
Tõepoolest, veidi lihtsakoeline, kui mõelda, et Lauritsa väljapanekud on kandnud uhkeid pealkirju nagu “Mullatoidu restoran”, “Veeuputus”, “Voolav labürint”. . . . “Minu kodu” kõlab pigem nagu põhikooli lõpukirjandi teema. See polegi ehk väga ekslikult arvatud, sest tänapäeva kirjand koostatakse suures osas meetodil copy-paste. “Minu kodu” on ka eelmistel näitustel eksponeeritud fotode taaseksponeerimine: kolm fotot, nüüd küll palju suuremas formaadis, olid väljas ka Võru Linnagaleriis 2006. aasta märtsis näitusel “Juuskva…
-
Näitusele sisenejat võtab vastu Tellervo Kalleineni ja Oliver Kochta Kalleineni “Kaeblejate koor” (2005-2006): kolmel ekraanil kaebavad laulvad koorid, et Internet on liiga aeglane ja pealagi hakkab kiilaks jääma. Kuigi Soome, Suurbritannia, Vene- ja Saksamaa kaeblejad pisut erinevad tooni, esituslaadi ja kaebuste sisu poolest, mõjub kooris kaeblemine tervendava, üldinimliku ning hoomatava psühhoteraapiana. Alexander Vaindorfi videoinstallatsioon “Kasutu/Avalik kiri valitsusele #2. (On sust kasu, mu väike sõber?)” (2006) koosneb…
