-
Tartu-suuruses linnas on oluline, et aasta 2008 ei märgi vaid TÜ maaliosakonna 20. sünnipäeva. Sama eakaks on saanud Kursi koolkond (kelle näitus on kuni 2. III vaadata Tigutornis) ja Konrad Mäe nimeline maalistuudio (mis loodi kunstiühingu Pallas juurde). Maaliosakonna ja teiste arengulugu ning -keerdkäike arvestades on nende koos vaatamine omamoodi põnev ning peegeldab hästi ajastut ja selle vaimu. Tähenduste ja seotuse võrgustik, mis on oluliselt mõjutanud…
-
Aleksander Tassa (1882–1955) nimi on Eesti kultuuriloos väga tuntud: kui pöördutakse kirjanduse, juugendi perioodi kunsti või kunsti kõrghariduse poole, jõutakse ikka Tassa juurde. Kuid tema elutööst puudub seni terviklik ülevaade. Seda ülesannet ei täida ka minu artikkel, mille eesmärk on vaid kinnitada, et Tassa veetlevat isikut, kelle sünnist möödus 7. VI 2007 125 aastat, ei ole unustatud. Õnneks on kirjandusmuuseumis säilinud Aleksander Tassa mahukas arhiiv (EKLA,…
-
1920. aastate esimesel poolel valitses Eesti külamaastikul pilt, mis oli vähem või rohkem tormilistes arengutes välja kujunenud umbes viimase 150 aasta jooksul. Vanades talukohtades (neid oli vabariigi algul ca 75 000) andis ilmet peamiselt rehemaja selle ümber koondunud taluhoonestusega, kui välja jätta mõningad piirkonnad, kus seda hooneliiki polnud kunagi kasutuses olnudki (Setumaa, paljud Peipsi-äärsed külad, rannarootslaste asualad jne). Rehemaja kõrvale oli aga viimastel aastakümnetel jõukamates piirkondades…
-
Meeli Truu: Nõukogude ajal oli tegemist jagatud vastutusega: ei ole omanikku, ei ole vastutust. Kolhoosi puhul tekkis omanik ja tekkis ka vastutus. Omand oli küll kollektiivne, aga siiski omand. Tekkis omanik, vastutus ja ka edevus. EKE süsteemi tellijad olid samas positsioonis nagu praegused tellijad: neil oli raha, teadmine, mida nad tahavad. Ja meie, kes me arhitektidena seal töötasime, olime nagu väljavalitud. Tellija tuli looja mõtetega kaasa.…
-
Kanged naised ja nende unenäod
Kui teada Billeneeve ühte varasemat maalikomplekti, hiigelformaadis jõulisi kehafragmente (eksponeeritud sügisel 2007 Kultuurikatlas ja hiljem Pärnu Linnagaleriis), lubaks ka seekordse näituse pealkiri „Myrin” justkui samasugust elamust. Kuid vastupidi: maalikomplektis domineerib ühtlaselt helesinine-valge-läbipaistev koloriit, millest tõusevad esile juba kergelt hajuvad naised, ning näituse teemaks on unenägude maagiline realism.
Vahel ongi nii, et ärgates on kohe kuidagi rahutu, kurb, või vastupidi, helge olla ja…
-
Termin „uus meedia” on tinglik: millal uus saab omaseks ning siis juba vanaks, on omaette arutlusteema. See on küll kindel, et uus meedia ei ole veel vanaks saanud. Kuid ka terminoloogiat tuleb vaadata ajalis-ruumilises kulgemises, seda eriti kultuuri sees.
Me ei saa enam kultuuridest kõnelda, kui jätame audiovisuaalse ja interaktiivse meedia kõrvale. Isegi gümnaasiumi õppeprogrammides on ette nähtud Interneti kasutamine, mis osutab sellele, et meediakultuuril on…
-
Laureaat lähetatakse preemiaks juunis Šveitsi „Art Basel’i” messile, ühele rahvusvaheliselt hinnatumale kunstisündmusele. 2008. aasta kevadel kureerib Kiwa Vaalas iga-aastast noore kunsti näitust.”
Kiwa tegutseb eesti kunstiväljal 1990ndate algusest, ning on pälvinud tähelepanu oma kunsti mitmekesisusega: ta on kasutanud oma loomingus skulptuuri, maali, grafitit, videot, performance’it, installatsiooni. Liikudes teksti, heli ja visuaalse kunsti vahemaal, defineerib Kiwa ennast metameediakunstnikuna: tema kunstiproduktsioon moodustab terviku, interdistsiplinaarse hüperteksti, kus kõik märksõnad on…
-
Mina õppisin ju ka kunstiinstituudis (nüüdne kunstiakadeemia) nagu kõik keskmise põlve arhitektid. Kuigi nimetus on muutunud, siis sisu on ju sama. Tallinna tehnikakõrgkool oli varem tehnikum, kuid 1992. aastast hakati seal õpetama arhitektuuri. Olen tehnilise kõrgkooli arengut jälginud kümme aastat: olen olnud diplomitööde komisjoni esimees, lugenud mõnda kursust, arhitektuuriõppetooli juhataja olen olnud viimased poolteist aastat. Tallinna tehnikakõrgkoolis õpetavad Vilen Künnapu, Rein Murula, Andres Põime, Toivo Tammik,…
-
Ja aeg hakkas ketrama tagurpidi. Meenub mullusuvine augusti lõpp Käsmus. Korraldasin seal oma sõpradega teadus.ee suvekooli. Selle mõte oli vaadata eri teadusvaldkondade silme läbi üht looduse elementi – õhku. Kutsusin sinna esinema ka Tiit Kaljundi. Muidugi ta punnis vastu, et oh, mis nüüd mina, nagu tal ju ikka oli kombeks, kuid lõpuks soostus.
Tiit – ei saa lihtsalt teisiti, mulle on ta ju ikka Tiit, mu nimekaim…
-
Graafikal on head ajad. Nii võiks järeldada, kui vaadata viimastel aegadel kunstielus toimuvat: möödunud aasta suursündmuseks oli Tallinna XIV graafikatriennaal ja sellega paralleelne rahvusvaheline konverents „Slices of Time”, praegusele andis tõhusa stardi korraline Pärnu „In graafika”.
„In graafikast” ei saa rääkida väljaspool seda vedava jõu Non Grata konteksti, Non Grata aga näib olevat pidevas muutumises ja transformeerumises, seega muutub ka „In graafika”. Kui mullune üritus oli…
