-
„Transmediale 2008” kandis pealkirja „Conspire” („Salanõu”). Festivali peeti juba 20. korda, seega oleks kohane põgusalt meenutada ka festivali alguslugu. 1988. aastal alustas „Transmediale” Berliini filmifestivaliga seotud videokunstifestivalina ning on sellest peale toimunud igal aastal. Esialgne nimi „VideoFest” muudeti „Transmediale’ks” 1998. aastal. Nimevahetus peegeldas muutuvat festivaliprogrammi, mis hõlmas selleks ajaks ka paljusid multimeediaga seotud kunstivorme. Eelmisel aastal määratleti „Transmediale” kunsti ja digitaalse kultuuri festivalina, et peegeldada olukorda,…
-
Kursilasi on antud ajahetkel üheksa: Peeter Allik, Albert Gulk, Ilmar Kruusamäe, Marko Mäetamm, Priit Pajos, Priit Pangsepp, Imat Suumann, Külli Suitso, Reiu Tüür. Koos skulptorist külalisesineja Eero Ijavoineniga on neid sellel 20. sünnipäeva näitusel kümnendsüsteemi rusikana sobivalt kümme.
Aga alustame algusest. 1988. aastal oli oma perestroika-kamuflaažis vabadusihaluses kunsti-Tartu läinud juba ammu eostumisvalmiduselt märkamatult üle rasedusjärgsesse sünnitusstaadiumisse. Minu mäletamist mööda taasasutati sel suvel kunstiühing Pallas (asutajaliikmete hulgas nii…
-
Minna Hindi ja Jaan Jürgen Klausi vastav huvi on leidnud väljundi sotsiaalsetes portreedes. Nende dokumentaalfilmid marginaalsetest ühiskonnaliikmetest on kaasakiskuvad, hästi teostatud (või siis teostatud nauditavalt halvasti, mis samas ei takista filmi sisu kohalejõudmist) ning vääriksid näitamist ka laiemale publikule kui kunstiürituste oma, kas või televisioonis.
Kui IDK osakonna lõpetanud Minna Hint teostab oma dokumentaaliideed vägagi professionaalselt, kasutades leidlikku montaaži ning maitsekaid, kohati animeeritud vahetiitreid, siis Jaan…
-
Kuraator Reet Margi muuseumidest ja erakogudest tööde leidmise oskus on tähelepanu väärt. Hääbunud ja katkenud jälgedest on komponeeritud mõjus üldpilt, mis aitab täpsustada vikerlaste tegutsemisringi ning pakub avastusi ka teadjamatele. Kujunduslikult on näitus traditsiooniline, lastes piltidel endil kõneleda. Lisatekstide ja fotode abil oleks ehk saanud nähtavat kunstilugu liigendada ning täiendada: tahaks ju rohkem teada hakkajatest kunstiõppuritest, kes tundsid sõja-aastail vajadust kunsti uuendamiseks jõud ühendada. Igal juhul…
-
Adamson-Ericu muuseumis on juba mõnda aega avatud imemaise nimetusega näitus „Maakivi eesti ehtekunstis”. Kivi, kas hinnalisem või vähem hinnalisem, on läbi aegade olnud ehtekunsti kunstilise kujunduse peaaegu lahutamatu osa. Ta annab ehtele sära, veetluse, mängulisuse, ka sisulise, sümboolse ning kaitsva tähenduse. On ju igal kivil oma tekkelugu, elu, karakter, vaimsus. Eesti maakivi väljendab eelkõige meie sünnimaa tekkelugu, see on ka meie rahva lugu. Maakivis on eesti…
-
Esmalt on Eesti monoliitne pidulik pühadus. Selle teema vähem või rohkem iroonilise esitusena esinevad pea kõik eksponeeritud tööd. Kõige otsesem on teemapüstitus loomulikult Kristina Normani pronkssõdurit käsitlevas videos „Monoliit”. Formaalse pühadusena käsitleb eestlust ka Flo Kasearu installatsioon „Eesti skulptuur” (aktsiooni dokumentatsioon 2007) ja video „Mulgi reisid” (2007). Normani ja Kasearu videosid lähendab ühine rõivasümboolika. Normani filmis jäävad ära uhutud skulptuurist järele just saapad. Taotluslikult või juhuslikult…
-
Rael Artel: Kogu caucus’e protsessi, kus iga päev toimus paar ettekannet-workshop’i, lisaks veel kõigile avatud nädalavahetuse seminarid, on võimatu ammendavalt vahendada. Seepärast võiksime ehk keskenduda kõige huvitavamatele esinejatele. Mulle isiklikult tundus kõige sisukam türgi kunstiajaloolase, kriitiku ja Goldsmithsi kolledži doktorandi Erden Kosova ettekanne türgi kaasaegsest kunstist, eriti „plahvatusohtlike” teemadega tegelevatest kunstnikest ning nende retseptsioonist 1990ndate keskel ja nn teise lainena viimastel aastatel. Sekulaarsele Euroopale nii edumeelsena…
-
Tartu-suuruses linnas on oluline, et aasta 2008 ei märgi vaid TÜ maaliosakonna 20. sünnipäeva. Sama eakaks on saanud Kursi koolkond (kelle näitus on kuni 2. III vaadata Tigutornis) ja Konrad Mäe nimeline maalistuudio (mis loodi kunstiühingu Pallas juurde). Maaliosakonna ja teiste arengulugu ning -keerdkäike arvestades on nende koos vaatamine omamoodi põnev ning peegeldab hästi ajastut ja selle vaimu. Tähenduste ja seotuse võrgustik, mis on oluliselt mõjutanud…
-
Aleksander Tassa (1882–1955) nimi on Eesti kultuuriloos väga tuntud: kui pöördutakse kirjanduse, juugendi perioodi kunsti või kunsti kõrghariduse poole, jõutakse ikka Tassa juurde. Kuid tema elutööst puudub seni terviklik ülevaade. Seda ülesannet ei täida ka minu artikkel, mille eesmärk on vaid kinnitada, et Tassa veetlevat isikut, kelle sünnist möödus 7. VI 2007 125 aastat, ei ole unustatud. Õnneks on kirjandusmuuseumis säilinud Aleksander Tassa mahukas arhiiv (EKLA,…
-
1920. aastate esimesel poolel valitses Eesti külamaastikul pilt, mis oli vähem või rohkem tormilistes arengutes välja kujunenud umbes viimase 150 aasta jooksul. Vanades talukohtades (neid oli vabariigi algul ca 75 000) andis ilmet peamiselt rehemaja selle ümber koondunud taluhoonestusega, kui välja jätta mõningad piirkonnad, kus seda hooneliiki polnud kunagi kasutuses olnudki (Setumaa, paljud Peipsi-äärsed külad, rannarootslaste asualad jne). Rehemaja kõrvale oli aga viimastel aastakümnetel jõukamates piirkondades…
