-
„Paikkonna” näitusele (koordinaatoriks ja kujundjaks nahakunstnike liidu esimees Tiia Eikholm) on oma töö toonud enam kui kolmkümmend nahakunstnikku, mis on üle pika aja üks viljakamaid tulemusi. Etteantult on tööde formaadiks 50×50 sentimeetrit, mis võib tunduda isikuvabaduse piiramisena, ent on näituse terviklikkuse seisukohalt ainuõige nõue. Just ühtlane formaat on see, mis ühes pikas rivis eksponeeritud nahatööd parasjagu maha suudab rahustada nende isegi eklektilises tehnika- ja värvikülluslikus mitmekesisuses.…
-
Intrigeeriv märksõna „XXI sajandi vaip” sunnib mõtlema samaaegselt nii traditsioonilisele kui uuenduslikkusele, ajaloole ja tulevikule. Milles on seisnenud vaiba olulisus läbi ajaloo? Kuidas peaks meie pikk vaibaajalugu peegelduma uues valmivas esindusvaibas?
Vaibakunst on eesti tekstiilikunsti kõige säravam osa, milles õnnelikul kombel võib täheldada nii võltshäbita traditsioonile toetuvat kui ka viimseni innovaatilist poolust. ERMi üle 3000 vaibaga kogu kajastab vaiba muutumist ja erinevate tegijate mitmekesist nägemust läbi sajandite.…
-
Tralla kõneleb niisiis ületurvatud ühiskonnast ja turvasõltlusest, lähtudes eelkõige Suurbritannia (kui Euroopa väidetavalt kõige välja arendatuma turvakaamerate võrgustikuga „lastehoidja riigi”) kogemusest, kuid loomulikult osutades probleemi üleilmsele, teiste hulgas ka Eestit haaravale olemusele. Naise kehale on järjestikustel fotodel kirjutatud institutsioonid, seadused ja vahendid, mis seda keha kaitsevad, NATOst kuni niisutava kreemini. Galeriinurgas põrandal lösutava kootud alakeha väändunud jalgade vahelt paistab turvakaamera pilt sellestsamast saalist. Videopannoo keskmisel ekraanil…
-
1.
Esmapilgul – ja tegelikult ka teisel pilgul – võivad Kaido Ole „Küsimuste” nime alla koondatud maalid tekitada tugevaid paralleele tema 2004. aasta näitusel „The Band” eksponeeritud maalitud kõlaritega. Kõlareid oli palju ning esmapilgul sarnanesid need vaat et äravahetamiseni üksteisega, alles lähivaatlusel ilmnesid erinevused – tõsiasi, et ükski kõlar polnud identne teistega. Küsimuste-maalidega tekib sama efekt, kuigi lühiajalisem, kuna erinevused üksikute teoste vahel ilmnevad juba pärast pealiskaudset…
-
Rahvusraamatukogu on viimastel aastatel pakkunud korduvalt üllatusi oma kunstikogu näitamise-tutvustamisega, seda nii XVII ja XVIII sajandi Euroopa sügavtrükigraafika näitustega (vastavalt aastail 2004 ja 2005) ning eesti puugravüüriklotside kollektsiooni avalikustamisega (2007). Nüüd avatud näitus, kus tutvustatakse raamatukogu eesti vabagraafikat aastaist 1900–1940, avab raamatukogu kunstivaramu seni tundmatust küljest, ja seda ka professionaalsete kunstiloolaste tarvis.
Nii tugeva väite kinnituseks peab loomulikult tooma näiteid ja olgu alustus praegu aktuaalsemast. Nimelt on…
-
Sellega, et München on vana Euroopa kaasaegse ehtekunsti Meka, sellega on juba aastaid kõik vaikimisi nõustunud. Pinakothek der Moderne oma särava ehtekollektsiooniga, märkimisväärne ehtegaleriide kontsentratsioon, vist tihedaim Euroopas, ja – mis ka mitte vähetähtis – tark tellija, jõukas ostja. Haritud raha, öeldakse vist selle kohta.
Lisaks üks Euroopa omanäolisemaid ja vabameelsemaid ehtekateedreid professor Otto Künzli juhtimisel sealses kunstiakadeemias (Akademie der Bildenden Künste), kuhu pürgivad õppima noored…
-
Selle aasta jaanuaris kutsus Rael Artel mind oma Tallinna üürikorteri elutoas toimuvale raamatuesitlusele. Raamatu koostajateks Rael Artel ise ja Airi Triisberg, tänaseks juba vähemalt aastase ajalooga projekti „Public Preparation” tandem. Olin selleks ajaks kahel PP üritusel ka ise lõpuks käinud (täpsemalt osalenud NKB – noorte kunstnike biennaali raames toimunud Public Preparation Social Club’i õhtutel), aga ühelgi nende põhilisel ettevõtmisel siiski mitte. Kuna esitletud raamatusse on koondatud…
-
Kuusik osales Eesti Arhitektide Ühingu asutamises 1922. aastal, kuid aastatel 1950–1952 oli ta mineviku pärast arhitektide liidu nimekirjast kustutatud. Tööd ERKIs jätkas Kuusik 1971. aastani.
Omaette teema Kuusiku loomingus moodustavad monumendid. Pidades silmas aktuaalset monumendipoleemikat, otsustas arhitektuurimuuseum arhitekti tähtpäevale kavandatud näitusega esile tuua just selle tahu.
Arhitekt Kuusik Vabadussõjas
Riia Polütehnilises Instituudis õppides astus Kuusik 1906. aastal korporatsiooni Vironia ning kui seal 30. novembril 1918 otsustati in…
-
Peeter Laurits ja Herkki Erich Merila on üle aastate DeStudiona kokku tulnud, et teha taas üks näitus murtud vormis olemisest, paralleelsetest ja üksteist välistavatest lugudest. Mõnes mõttes jätkavad nad täpselt sealt, kus viimati pooleli jäid. Nad mängivad suuremal skaalal uuesti läbi killustunud kehakäsitlusi, ainult et vahepealsed aastad on selgeks õpetanud digitöötluse ja andnud digitrüki.
1990ndate alguses oli DeStudio see jõud, mis aitas muuta foto kunstis tõsiselt võetavaks…
-
„Kunst nagu kõik muud tööd siin ilmas on 99% töökust ja 1% annet. See, et sa mingeid perverssusi nokitsed kuskil tundide viisi, ei ole töökus ja kunstiks peate te seda ka ainult oma ringkonnas. Olen läbinud ka koolituse, kus puudutati kunsti valdkonda: esimene turureegel on, et sa pead tegema töid, mis rahvale meeldivad. Teine reegel, et sa pead tegema neid hinnaga, mida jõutakse osta. Nüüd tuleb…
