-
Kuusik osales Eesti Arhitektide Ühingu asutamises 1922. aastal, kuid aastatel 1950–1952 oli ta mineviku pärast arhitektide liidu nimekirjast kustutatud. Tööd ERKIs jätkas Kuusik 1971. aastani.
Omaette teema Kuusiku loomingus moodustavad monumendid. Pidades silmas aktuaalset monumendipoleemikat, otsustas arhitektuurimuuseum arhitekti tähtpäevale kavandatud näitusega esile tuua just selle tahu.
Arhitekt Kuusik Vabadussõjas
Riia Polütehnilises Instituudis õppides astus Kuusik 1906. aastal korporatsiooni Vironia ning kui seal 30. novembril 1918 otsustati in…
-
Peeter Laurits ja Herkki Erich Merila on üle aastate DeStudiona kokku tulnud, et teha taas üks näitus murtud vormis olemisest, paralleelsetest ja üksteist välistavatest lugudest. Mõnes mõttes jätkavad nad täpselt sealt, kus viimati pooleli jäid. Nad mängivad suuremal skaalal uuesti läbi killustunud kehakäsitlusi, ainult et vahepealsed aastad on selgeks õpetanud digitöötluse ja andnud digitrüki.
1990ndate alguses oli DeStudio see jõud, mis aitas muuta foto kunstis tõsiselt võetavaks…
-
„Kunst nagu kõik muud tööd siin ilmas on 99% töökust ja 1% annet. See, et sa mingeid perverssusi nokitsed kuskil tundide viisi, ei ole töökus ja kunstiks peate te seda ka ainult oma ringkonnas. Olen läbinud ka koolituse, kus puudutati kunsti valdkonda: esimene turureegel on, et sa pead tegema töid, mis rahvale meeldivad. Teine reegel, et sa pead tegema neid hinnaga, mida jõutakse osta. Nüüd tuleb…
-
„Eesti kunsti ajalool” ei lähe praegu kõige paremini. Järgmine köide pidi olema neljas (periood 1900–1940), millest on praeguseks kirjutatud ja toimetatud umbes 70 protsenti teksti. Nii pikk viivitus on tingitud kolme kolleegi, Mai Levini, Tiina Abeli ja Eha Komissarovi vastutustundetuse tõttu, kes pole leidnud aega oma peatükke ära kirjutada. Kunstiajaloo toimetuskolleegium oli mõistev, kui kõik kolm olid tõepoolest vältimatult seotud Kumu avamise ja ekspositsioonide ettevalmistamisega. Nüüd…
-
„Transmediale 2008” kandis pealkirja „Conspire” („Salanõu”). Festivali peeti juba 20. korda, seega oleks kohane põgusalt meenutada ka festivali alguslugu. 1988. aastal alustas „Transmediale” Berliini filmifestivaliga seotud videokunstifestivalina ning on sellest peale toimunud igal aastal. Esialgne nimi „VideoFest” muudeti „Transmediale’ks” 1998. aastal. Nimevahetus peegeldas muutuvat festivaliprogrammi, mis hõlmas selleks ajaks ka paljusid multimeediaga seotud kunstivorme. Eelmisel aastal määratleti „Transmediale” kunsti ja digitaalse kultuuri festivalina, et peegeldada olukorda,…
-
Minna Hindi ja Jaan Jürgen Klausi vastav huvi on leidnud väljundi sotsiaalsetes portreedes. Nende dokumentaalfilmid marginaalsetest ühiskonnaliikmetest on kaasakiskuvad, hästi teostatud (või siis teostatud nauditavalt halvasti, mis samas ei takista filmi sisu kohalejõudmist) ning vääriksid näitamist ka laiemale publikule kui kunstiürituste oma, kas või televisioonis.
Kui IDK osakonna lõpetanud Minna Hint teostab oma dokumentaaliideed vägagi professionaalselt, kasutades leidlikku montaaži ning maitsekaid, kohati animeeritud vahetiitreid, siis Jaan…
-
Kuraator Reet Margi muuseumidest ja erakogudest tööde leidmise oskus on tähelepanu väärt. Hääbunud ja katkenud jälgedest on komponeeritud mõjus üldpilt, mis aitab täpsustada vikerlaste tegutsemisringi ning pakub avastusi ka teadjamatele. Kujunduslikult on näitus traditsiooniline, lastes piltidel endil kõneleda. Lisatekstide ja fotode abil oleks ehk saanud nähtavat kunstilugu liigendada ning täiendada: tahaks ju rohkem teada hakkajatest kunstiõppuritest, kes tundsid sõja-aastail vajadust kunsti uuendamiseks jõud ühendada. Igal juhul…
-
Adamson-Ericu muuseumis on juba mõnda aega avatud imemaise nimetusega näitus „Maakivi eesti ehtekunstis”. Kivi, kas hinnalisem või vähem hinnalisem, on läbi aegade olnud ehtekunsti kunstilise kujunduse peaaegu lahutamatu osa. Ta annab ehtele sära, veetluse, mängulisuse, ka sisulise, sümboolse ning kaitsva tähenduse. On ju igal kivil oma tekkelugu, elu, karakter, vaimsus. Eesti maakivi väljendab eelkõige meie sünnimaa tekkelugu, see on ka meie rahva lugu. Maakivis on eesti…
-
Esmalt on Eesti monoliitne pidulik pühadus. Selle teema vähem või rohkem iroonilise esitusena esinevad pea kõik eksponeeritud tööd. Kõige otsesem on teemapüstitus loomulikult Kristina Normani pronkssõdurit käsitlevas videos „Monoliit”. Formaalse pühadusena käsitleb eestlust ka Flo Kasearu installatsioon „Eesti skulptuur” (aktsiooni dokumentatsioon 2007) ja video „Mulgi reisid” (2007). Normani ja Kasearu videosid lähendab ühine rõivasümboolika. Normani filmis jäävad ära uhutud skulptuurist järele just saapad. Taotluslikult või juhuslikult…
-
Kursilasi on antud ajahetkel üheksa: Peeter Allik, Albert Gulk, Ilmar Kruusamäe, Marko Mäetamm, Priit Pajos, Priit Pangsepp, Imat Suumann, Külli Suitso, Reiu Tüür. Koos skulptorist külalisesineja Eero Ijavoineniga on neid sellel 20. sünnipäeva näitusel kümnendsüsteemi rusikana sobivalt kümme.
Aga alustame algusest. 1988. aastal oli oma perestroika-kamuflaažis vabadusihaluses kunsti-Tartu läinud juba ammu eostumisvalmiduselt märkamatult üle rasedusjärgsesse sünnitusstaadiumisse. Minu mäletamist mööda taasasutati sel suvel kunstiühing Pallas (asutajaliikmete hulgas nii…
