-
Fotokaader on Toomas Volkmanni arvates risttee, kus kõik suunad on valla, vali, milline tahad. Alles aastaid hiljem tuttavate pilte albumis lapates tead öelda, kuidas asjad edasi arenesid: et ühed ei kohtunud enam kunagi, teised käivad siiani läbi. Sellist hetketaju võib ju ka laiendada, näiteks külastuspaikade või kodukoha fotografeerimisele. Tagantjärele on tark nentida, et selle maja värv kestendab tänaseni, tolle asemel on nüüd ostukeskus. Aga see ei…
-
Täienduseks seal eksponeeritule pakun Sirbi lugejatele ühte huvitavat ja emotsionaalset kildu: katkendit lossivalitseja J. von Gerneti (ametis 1831–1846) mälestustest, mis aitavad aimu saada Kadrioru uue õitsengu algusest XIX sajandi II veerandil.
Aleksandra Murre, kunstiajaloolane, Kadrioru kunstimuuseumi kuraator
Minu mälestused, kirja pandud pikkadel üksildastel talveõhtutel Catharinenthalis armsaimale pojale
Ernst Gernetile õpetuseks ja mälestuseks isast Viies vihik Esimesed aastad lossivalitsejana
Seda sa muidugi mäletad ka ise, kuidas 1831. aasta tuisusel…
-
Nadežda Tšernobai avas Draakoni galeriis surnukirstud, millest lahkusid inimesed nagu kannatav hing kehast. Suureformaadiliste söejooniste koondpealkiri „Kollase süütuse suudlus” viitas Kuule. Kaks näitust kokku olid nagu sõda: päeval tormatakse lahingusse, surnute ja valuga tegeletakse öösel.
Halenaljakat äpardavat sõdurikuju nimetatakse inglise keeles sad sack. Sama nime kandis ka Aneri Kärkäineni ja Elis Saarevälja kaksiknäitus ArtDepoos. Aneri Kärkäinen on loonud kriipjäsemetega tegelase, kes toimetab värvikontrastsete taimsete vormide keskel…
-
Ent tagasi „Venemaalt pärit prantsuse ja vene šedöövrite” juurde. Venemaa nelja suurema muuseumi tööde hulgas oli nii Renoir’, Cézanne’i, Van Goghi, Gauguini, Matisse’i kui ka Gontšarova, Kandinski, Tatlini ja Malevitši meistriteoseid. Paljusid neist nägi Londoni kunstipublik esmakordselt.
Juba näituse saabumine oli skandaalihõnguline. Venemaa valitsus andis alles otse enne selle avamist (siis, kui kataloog juba trükis ning asendusnäituse korraldamine kunstiakadeemiale kaelamurdev ehk pankrotistav köietrikk) lõpliku nõusoleku maalide saatmiseks…
-
Sotsialistliku realismi kunstinäitus Turu kunstimuuseumis on esimene nii ulatuslik, kuid kindlasti ei jää see ainsaks Eesti kunsti, kunstielu ja muuseumikogusid tutvustaks näituseks Soomes. See on avalöök, mis on saanud positiivse vastuvõtu. Näitusekülastajateks ei ole mitte ainult Turu linna elanikud, vaid näituseteema on meelitanud vaatajaid kaugemaltki. Tegu on tõelise kunsti suvenäitusega suurele vaatajaskonnale. Märkimisväärselt rohke on olnud eestlastest publikkond nii kodumaalt kui mujalt: Eesti kunstimuuseumi stalinistliku kunsti…
-
Kunstihuvilised on viimase saja aastaga endale üsna paksu naha selga kasvatanud ja on ilmselt igasuguste tabude lõhkumisega harjunud. Pariisi Pompidou keskuses avatud näitus on aga jõudnud justkui tabudeta maailma tabuni ehk ilmaliku spirituaalsuse teemani kunstis. See olevat näituse ühe kuraatori Angela Lampe sõnul julge samm, sest erinevalt Saksamaast ja Ameerika Ühendriikidest pole Prantsusmaal seda teemat suurtel näitustel kordagi sisuliselt puudutatud sellest ajast saadik, kui 1905. aastal…
-
Pärast Eduard Rüga lahkumist hoiustati suuremat osa kunstikogust kuni tema surmani kunstniku kodus. Peab ütlema, et lugu sellest, kuidas Rügale ette heideti kogutud teoste kangekaelset hoiustamist oma kodus ja kuidas Washingtoni Eesti suursaatkonda viidud viis teost 2002. aasta põlengus seal väidetavalt hävisid, väärib eraldi esiletõstmist kui üks väliseesti kultuurilegende ja Eduard Rüga oma perekonnaga muidugi erilist austust põhimõttekindluse eest.
Miks otsustas Eesti Kultuurfond Ameerika Ühendriiges kinkida…
-
Rändnäitus algas 18. juunil Tartust, jätkus Narvas ning on jõudnud nüüd Tallinna.
Näituse keskpunktiks võib pidada Aleksander Vardi kolmeosalist pannood 1938. aastast, millest tänaseks on säilinud vaid üks osa. Teised kaks on reprodutseeritud omaaegsete fotode põhjal originaalsuuruses. Töö tellis Vardilt Eesti Üliõpilaste Selts ja säilinud vasakpoolne külg kuulub neile ning seda pole varem eksponeeritud. Teos pälvis omal ajal suurt tähelepanu kui esimene eesti monumentaalmaal. Kujutatud motiivid…
-
Sellaselt päälistada kirjatükk nääpsukese naise näituse kohta näikse olevat kohatu. Aga ei ole. Väljapanek on pealkirjastatud „Jõusaal / Fitness Studio” ning plakatil näitavad hambaid nii inim- kui loomakoosluse esindaja. Sellel näitusel on väljas vähe pilte, väga vähe. Aga need, põhiliselt äärmiselt nüansseeritud hallis koloriidis pildid, on pildid. Nendel maalidel ja joonistustel on mehed, ainult üks naisfiguur ja seegi tagantvaates. Kõik pildid on valminud 2008. aastal. Ma…
-
Riiga Joonase näituse avamisele sõites ei lootnud ma leida sealt midagi üllatavat. Olen kõiki tema töid näinud eri olekus ja erinevatel näitustel. Üllatuslikult oli esimene mulje näitusest siiski üllatav. Nii tema monumentaalmaalid, keskmise suurusega altarimaalid kui ka pisikeste piltide seeriad, samuti installatsioonid asetusid kuidagi uuel moel oma kohale tervikus.
Nimetan Joonase mõnesid maale altarimaalideks, see tundub kuidagi kõige sobivam žanrimääratlus, kuigi ükski pühakoda neid tellinud ei…
