-
Vahva on tõdeda, et visuaalsete helide festival on leidnud üles oma vaimu. Kuigi programm kipub siiani laiali valguma, sest on püütud haarata võib-olla liiga erinevaid valdkondi, ühendas seekord kõiki üritusi siiski mõistetav ja selgelt tajutav „tee seda ise” mõte. See on lihtne õpimeetod, mis kummutab levinud eksiarvamuse meediakunstist kui hämarast ja keerulisest valdkonnast, mille viljelemiseks on kindlasti vaja eriharidust. Kui leida natuke rohkem aega süvenemiseks, võib…
-
Püha Risti kirikus haarab ühe seina Kai Kiudsoo-Värvi neljateistkümnest pildist tsükkel „Ristitee”, mis kujutab stseene Kristuse kannatusloost: surmamõistmisest haudapaneku ja ülestõusmiseni (igale neist vastab katoliku rituaalis oma palvepeatus).Väikeste, kuid piisavalt paksude klaasplokkide tagakülgedele on reljeefidena kantud järjestikused stseenid, mille kujutusviis lähtub vanade miniatuuride lihtsast ja vahetult südant puudutavast laadist; tagapõhjadele annab helki hõbe, detailidele lehtkuld. Oma osa selle pildijada mõjukuses on raamidel, milleks valitud materjalid (värske,…
-
Seminari ajendas mure, et kinnisvaraarenduse huvi Eesti miljööväärtuslike rannaalade vastu kasvab, aga puuduvad regulatsioonid ja kokkulepped, mis tagaksid planeeritavate uusehitiste sobitumise rannaalade ehitus- ja looduskeskkonnaga. Praegu kohaldatakse üldiselt saarte randades 200 meetri ehituskeeluvööndit, mis väidetavalt kaitseb ehitisi üleujutuste eest, kuid ei arvesta tegeliku maapinna kõrgust ega loogilise asustusmustri kulgemist. Eesti saarte ja randade miljööväärtuslikele aladele kerkivad küll Alpi, küll Skandinaavia ehitustraditsiooni imiteerivad seeriapalkmajad ning muud küsitavad…
-
Sügis Eesti arhitektuurimuuseumis algas kahe ülevaatliku näitusega, ühenduslüliks Roheline Mander maakera kuklapoolel. Berliinist on Rotermanni soolalattu jõudnud Saksa arhitektuurikeskuse koostatud efektse kujundusega ülevaade Austraalia viimaste aastate tähelepanuväärsemast elamuarhitektuurist, galeriikorrusel on tutvumiseks Anne Lassi kureeritud pilguheit Ernst Kesa loomingule nii Eestis kui Austraalias.
Sõnapaariga „Austraalia arhitektuur” kipub tihtilugu seostuma üksnes kuulus Sydney ooperihoone oma säravvalgete marmorpurjedega, paremal juhul ehk meenub ka eriskummalise ilmega parlamendihoone pealinnas Canberras. Taanlase Jørn…
-
Julia de Ville. Gunclub. Hiiretopis, teemant, gagaat, kuld.
Näitusele sisenedes on ees ootavast vaid aimdus, see kutsub edasi astuma ja vaatama. Tuba on tume, valgust on vähe ja mustadest vitriinidest labürint ulatab vaatajale ükshaaval oma põues hoitud pärle. Mustad ehted pikutavad, ripuvad või sirutavad end neile eraldatud piklikes laegastes klaaside taga. Mõni jagab oma ruumi naabriga, mõnel on lausa omaette kambrike. Kõiki klaaside taga piidlevaid esemeid…
-
1970ndatel mängis tegevuskunst otsustavat osa nõukogude vene kultuuri alternatiivse kommunikatsiooni sfääris. Performance’id said tähtsaks kohtumispaigaks väljaspool rangelt tsenseeritud riiklikku kultuuri: neid korraldati peamiselt Moskva lähedal maal, ateljeedes, korterites. Ateljeedes ja korterites arenes kõrvuti alternatiivse kunstiga ka kirjanduslike, filosoofiliste ja teaduslike väljaannete põranda-alune kirjastamine, samizdat. Kujunes välja ka uus, alternatiivse kultuuri publik, mis toimis hermeetilise grupikultuuri traditsioonide kohaselt, nagu seda võis varem näha nii klassikalises avangardis kui…
-
Mõistekunsti ehk concept art’i mõiste ilmus esmakordselt 1961. aastal Henry Flynti sulest Fluxuse väljaandes „An Anthology of Chance Operations” („Juhuslike toimingute antoloogia”). Henry Flynti kohta on öeldud, et kriitikud, kes ei viitsi tema loomingusse süüvida, on liigitanud ta pahatahtlikult fluxuslaseks. Rääkimata sellest, et Flynti concept art’il, mis oli vastandatud rangelt matemaatilise struktuuriga muusikalisele formalismile, ei olnud midagi pistmist kontseptualismiga kunstis ega multifilmitööstusest näpatud terminiga concept art,…
-
Loomulikult on väikese Eesti jaoks kõige südantsoojendavam fakt, et lõpuks ometi on meie rahvuspaviljon esindatud tinglikult maailma 11 olulisema seas Giardini tähtsaimal võimualleel ligi sada aastat tagasi kehtestatud (ja saja aasta jooksul süvendatud) globaalse hierarhia keskel, vähem oluline ei tundu ilmselt ka meie „põliste vaenlaste”, venelaste ja sakslaste suhtes nipsakalt kriitiline projekt. Olgu kohe alustuseks selgitatud, et see on Eesti seekordse biennaaliprojekti kõige valem võimalik tõlgendus.…
-
Teist aastat tegutseb Tallinnas linnahalli ja Kultuurikatla vahel, aadressil Põhja puiestee 35 Eesti kaasaegse kunsti muuseum (EKKM). Näitusepaiga kuraatoriteks on Neeme Külm ja Marco Laimre, kes leidsid kaks aastat tagasi, et on vaja kohta, kus reaalne noor tegelik kunst saaks elada, ja kõndisid oma asjadega praeguse muuseumi ruumidesse. Samal ajal oli jalgu alla saamas ka teisel pool „tsooniväravat” Kultuurikatel, millega muuseum on praegugi institutsionaalselt seotud. Aja…
-
Marge Monko on ise väga hea fotokunstnik, kes valdab nii tehnikat kui ideed ja sisu. Mõlemad oskused on tal alles jäänud ka näituse kureerivas rollis. Selgele ja hõlmatava haardega sõnastatud sisule pakub ta vastukaaluks mitmekülgset tehnilist võttestikku, kusjuures just kaamera kasutamise viis ja kujutise fotona ilmumine on kaks kriitilist momenti, kus väljendub Monko otsitud personaalsus. Paradoksaalselt on foto kunstivahendina palju isiklikum kui mõned teised, mis hoolimata…
