-
Osalusest, oma panuse andmisest ja selle mõjudest ühiselt loodava asja edasisele saatusele on 1966. aastal kirjutanud Zenta Ērgle oma lasteraamatus „Meie õue lapsed”. Kui jätta kõrvale pioneerindus ja Lenini pidev kehatu kohalolek, räägitakse tegelikult sellest, kuidas toimib pisikene ühiskonnamudel ja mis juhtub, kui mõningaid selle liikmeid tõrjutakse, kas siis tõsistel või vähem tõsistel põhjustel. Ja kuidas lõpeb lõhkumine hoovil, kui kampa võetakse naaberhoovi „need teised” ja…
-
Tänavune kultuurifestival ja disainiöö läksid väga hästi korda. Külastajaid oli palju, ettevõtmine evis juba täielikult festivali mõõtu. Kõige vahetuma kontakti sai linnarahvas festivaliga kindlasti Raekoja platsil, kuhu maastikuarhitektid olid loonud rohelise oaasi „Öö_õu”. Kiviväljakul keset kivilinna, kus rohelus on vaid lillepottides akendel, mõjus muruvaiba maharullimine ja metsikute kasvude demonstreerimine möödujaile magnetina. Ümberdisainitud platsile visati murule pikali juba selle ehitusjärgus, peatuti ja koguneti väljakul, kust tavaliselt vaid…
-
Vastused nendele küsimustele pendeldavad laias laastus kahe vastandliku äärmuse vahel: on neid, kes arvavad kaasaja infoühiskonnale viidates, et semiootika kui teadus märkidest on XXI sajandi füüsika, mis pakub uues situatsioonis ainsana adekvaatseid vastuseid. Teist äärmust esindavad seisukohad, et semiootika on mingi veider katusmõiste teiste teadusdistsipliinide meetodite ühendamiseks ning ise see miskit uut ei lisa. Liiati on semiootika veel mitte-empiiriline tugitoolidistsipliin. Enamasti kostuvad niisugused seisukohad inimeste leerist,…
-
Ka Eesti meedias kirjutajad (Mark Soosaar, Maria-Kristiina Soomre, Margit Mutso) on konkreetse toru poliitilisest kontekstist kirjutades läinud hajusaks: „Seda küll võib, lausa peab tõlgendama poliitilisena, aga mitte kahtlase rahvusliku õiglustunde jaluleseadmise aktina”, kirjutab Soomre. Mark Soosaar tunnistab, et temagi ootas kriitilist sõnumit, kuid pöörab etteheite kohe positiivseks, leides, et vahvas kollases torus ongi lastel lõbusam mängida. „Kindlasti pole see rõõmsavärviline naftajuhe (?) mõeldud otseselt näpuga näitamiseks…
-
Vahva on tõdeda, et visuaalsete helide festival on leidnud üles oma vaimu. Kuigi programm kipub siiani laiali valguma, sest on püütud haarata võib-olla liiga erinevaid valdkondi, ühendas seekord kõiki üritusi siiski mõistetav ja selgelt tajutav „tee seda ise” mõte. See on lihtne õpimeetod, mis kummutab levinud eksiarvamuse meediakunstist kui hämarast ja keerulisest valdkonnast, mille viljelemiseks on kindlasti vaja eriharidust. Kui leida natuke rohkem aega süvenemiseks, võib…
-
Sügis Eesti arhitektuurimuuseumis algas kahe ülevaatliku näitusega, ühenduslüliks Roheline Mander maakera kuklapoolel. Berliinist on Rotermanni soolalattu jõudnud Saksa arhitektuurikeskuse koostatud efektse kujundusega ülevaade Austraalia viimaste aastate tähelepanuväärsemast elamuarhitektuurist, galeriikorrusel on tutvumiseks Anne Lassi kureeritud pilguheit Ernst Kesa loomingule nii Eestis kui Austraalias.
Sõnapaariga „Austraalia arhitektuur” kipub tihtilugu seostuma üksnes kuulus Sydney ooperihoone oma säravvalgete marmorpurjedega, paremal juhul ehk meenub ka eriskummalise ilmega parlamendihoone pealinnas Canberras. Taanlase Jørn…
-
Julia de Ville. Gunclub. Hiiretopis, teemant, gagaat, kuld.
Näitusele sisenedes on ees ootavast vaid aimdus, see kutsub edasi astuma ja vaatama. Tuba on tume, valgust on vähe ja mustadest vitriinidest labürint ulatab vaatajale ükshaaval oma põues hoitud pärle. Mustad ehted pikutavad, ripuvad või sirutavad end neile eraldatud piklikes laegastes klaaside taga. Mõni jagab oma ruumi naabriga, mõnel on lausa omaette kambrike. Kõiki klaaside taga piidlevaid esemeid…
-
Püha Risti kirikus haarab ühe seina Kai Kiudsoo-Värvi neljateistkümnest pildist tsükkel „Ristitee”, mis kujutab stseene Kristuse kannatusloost: surmamõistmisest haudapaneku ja ülestõusmiseni (igale neist vastab katoliku rituaalis oma palvepeatus).Väikeste, kuid piisavalt paksude klaasplokkide tagakülgedele on reljeefidena kantud järjestikused stseenid, mille kujutusviis lähtub vanade miniatuuride lihtsast ja vahetult südant puudutavast laadist; tagapõhjadele annab helki hõbe, detailidele lehtkuld. Oma osa selle pildijada mõjukuses on raamidel, milleks valitud materjalid (värske,…
-
Seminari ajendas mure, et kinnisvaraarenduse huvi Eesti miljööväärtuslike rannaalade vastu kasvab, aga puuduvad regulatsioonid ja kokkulepped, mis tagaksid planeeritavate uusehitiste sobitumise rannaalade ehitus- ja looduskeskkonnaga. Praegu kohaldatakse üldiselt saarte randades 200 meetri ehituskeeluvööndit, mis väidetavalt kaitseb ehitisi üleujutuste eest, kuid ei arvesta tegeliku maapinna kõrgust ega loogilise asustusmustri kulgemist. Eesti saarte ja randade miljööväärtuslikele aladele kerkivad küll Alpi, küll Skandinaavia ehitustraditsiooni imiteerivad seeriapalkmajad ning muud küsitavad…
-
1970ndatel mängis tegevuskunst otsustavat osa nõukogude vene kultuuri alternatiivse kommunikatsiooni sfääris. Performance’id said tähtsaks kohtumispaigaks väljaspool rangelt tsenseeritud riiklikku kultuuri: neid korraldati peamiselt Moskva lähedal maal, ateljeedes, korterites. Ateljeedes ja korterites arenes kõrvuti alternatiivse kunstiga ka kirjanduslike, filosoofiliste ja teaduslike väljaannete põranda-alune kirjastamine, samizdat. Kujunes välja ka uus, alternatiivse kultuuri publik, mis toimis hermeetilise grupikultuuri traditsioonide kohaselt, nagu seda võis varem näha nii klassikalises avangardis kui…
