Maalid räägivad lihtsat keelt, nagu Toomiku puhul tavaline. Ent lihtsusel ja lihtsusel on vahe: Toomik esindab sellist lihtsust, mis kõnetab vaid olulist ja jõuab asja tuumani. Toomiku lihtsus pole saavutatud suure struktuuri analüütilise redutseerimise või taandamisega, nagu seda on olnud Marko Mäetamme lihtsus. Toomiku puhul võib pigem tsiteerida Raoul Kurvitza kunagi öeldut, mis on omakorda kellegi tsitaat: „Ma usun, kui mu keha usub”.
Mõned maalid on otseselt…
Selliseid küsimusi püstitas ka oktoobris Jaapanis Osaka ülikoolis peetud esinduslik VI rahvusvaheline disainiajaloo ja -uuringute konverents „Disaini teine nimi: loomise sõnad” („Another Name for Design: Words for Creation”). Konverentsi olulisemad alateemad olid „Disaini mõiste etümoloogia ja terminoloogia”, „Disainimuuseum ja muuseumidisain: kas järjekordne kunstimuuseum või uus muuseum”, „Disainiajaloo dekoloniseerimine: modernsus ja postmodernsus perifeeria jaoks”, „Disainiajaloo narratiivsed strateegiad”, „Kommunikatsioonidisain hariduses, uurimistöös ja praktikas”. Konverentsi eesmärgina sõnastas selle peaorganisaator,…
Soovin Eesti Kunstnike Liidu aastanäituse kureerimise ettepanekut vaadelda kui võimalust ja väljakutset mõelda uuesti üle ja läbi idee kunstnike ja laiemalt vabakutseliste loovtöötajate eneseorganiseerimisest ning loomeühingusse kuulumisest. Seda kõike loomulikult tihedas koostöös kunstnikega. Kaasaegne maailm, mis muutub kiirenevas tempos üha indiviidikesksemaks ning konkurentsipõhisemaks, sunnib küsima, mida üldse tähendab olla liitunud kunstnike erialaorganisatsiooniga siin ja praegu, Eestis aastal 2009. Või siis laiemalt: mida tähendab töötada kunstnikuna endises…
1. Eesmärgiks ei ole esile tuua kunstnike juhuslikke hälbimisi oma loomingulisest pealiinist või arglikke katsetusi uute teemade või vahenditega. Näitus peaks looma eelkõige võimaluse tuua „kapist välja” seni mingil põhjusel varjatud (või varjus püsinud) kirg, kalduvus, vastuoks. Või hoopis kiivalt hoitud süütus. Võib-olla leidub Jaan Toomikul kušeti all mõni kaunis lillemaal? Kas ehk tahaks Virge Jõekalda kirjutada mõnele oma graafilisele lehele ropu sõna? Andrus Rõuk haarata…
Saadoja praeguseks juba suletud väljapanek „Kodulinn Tallinn” (kuni 4. XI ) on Vaala galerii kodulehe andmetel pälvinud Eesti ajalehtedes lausa kolm pressiarvustust (sõna „lausa” ei tähenda siinkohal irooniat, kahjuks. . . . – ent ikkagi, miks kirjutatakse meie kena vabariigi toredates päeva- ja nädalalehtedes jooksvast kunstielust jätkuvalt nii vähe?). Ei oleks liialdus teha kokkuvõte, et see kontseptuaalne akvarellinäitus, mis ligi saja mustvalge „suveniiripildi” toel turistikitši nii de- kui ka…
Ana Slugat on huvitanud „ellujäämise” võimalus või õigemini eneseidentiteedi ning -väärikuse säilitamine praeguses materialiseeritud maailmas, kus ainus tee inimliku õnneni viib läbi supermarketi ning kus globaliseerumise sildi all propageeritakse sotsiaalse ning poliitilise demokraatia õitsengut, kuigi käärid turvalise, rikka läänemaailma ning järjest vaesema Kolmanda Maailma vahel lähevad järjest suuremaks. Ana Sluga videod ei ole poliitilised manifestatsioonid või sotsiaalse ebaõigluse paljastamine. Kompromissitut suhet reaalsusega ei väljenda ta ka…
Lilian Linnaks on tegutsenud tööstuskunstnikuna (Estoplast, 1960–62), teinud uurimistööd ja kaitsnud kraadi („Alumiinium tänapäeva dekoratiiv-tarbekunstis”, 1967). Mõlemad valdkonnad kajastuvad omal viisil ka ta vabaloomingus.
Ta loometee algas 1950. aastate lõpul, ajal, mil eesti kunsti uueks suunaks oli nn karm stiil. Ja nii suundus ka tarbekunst lihtsa vormi mõjukuse poole, vastandudes eelmise perioodi kaanonitele. Seda teed läks ka Lilian Linnaks. Ta loomingu aluseks kujunes disainilikult lihtne, selge ja…
„Kodumaal olen mina võõras. /—/ Nagu meie kunstnikud kõik on, millel aga selle asjaarmastaja tõttu mingisugust väärtust pole, vaid ainult pahn, isamaaline võltskus ja eba. Sellest oleks aeg üle saada. See oli minu siht, ma jõudsin üle, aga selle eest pidin oma elu andma sõna tõsises mõttes, praegu on väsimus, elu põlgtus, ükstakõik olek elu vastu. . . . .
Jäen veel mõni aeg Pariisi, et töösid lõppetada, siis…
Andres Tali peab end inimeseks, kes satub kergesti sõltuvusse. Lihtsad protsessid hüpnotiseerivad teda. Hüpnoos, mida Andres Tali põeb, nakatab ka vaataja. Talle meeldivad küülikud. Midagi on näitusel „Tegelikkus on utreeritud väljamõeldis” täiesti uut.
Andres Tali võitis 2001. aasta Tallinna graafikatriennaali grand prix’.…
Põhilise süsteemse kunstihariduse sai Strunke Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kunstikoolis aastail 1909–1911, kus ta oli Nikolai Roerichi ja Ivan Bilibini õpilane. Siinkohal on põhjust meenutada, et samas kohas ning samal ajal õppis ka mitmeid eestlasi Nikolai Triigi (kes oli küll vabakuulaja) ja Peet Areniga eesotsas. Peamise äratuse modernismi suunas sai Strunke aga Mihhail Bernsteini stuudios aastail 1911–1913. Tema esimeseks kiindumuseks kujunes ekspressionism, mille näitena on väljapanekus…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
