-
Rotermanni soolalaos oli tänavu 17 suurt ja 6 väikest näitust ning meie külastatavus küünib taas sinna, kus see oli algusaastatel – 25 000 ringi. Kõige populaarsem näitus oli „Lammutatud Tallinn 1991–2008” (4539 külastajat). Eesti kaasaegse arhitektuuri näitust „Buum/Ruum” käis vaatamas 570 inimest. Paneb mõtlema, miks on vahe lammutatud ja ehitatud Tallinna näituste vahel nii suur.
Asjaosaliste väitel oli arhitektuuriaasta olulisim tegu MTÜ Arhitektuurikeskuse loomine. Nime ja logo…
-
9. jaanuarist alates näeb arhitektuurimuuseumi galeriil näitust Voldemar Herkeli loomingust (koostaja ja kataloogi autor Karin Hallas-Murula). Vähe on arhitekte, kelle loomingust annab teha sedavõrd panoraamse ülevaate üle poole sajandi kestnud loometööst, mis algas 1953. aastal ja kestab tänini (viimased projektid on valminud XXI sajandi alguses). Näitust kaunistavad märkehitisteks jäänud teada-tuntud Tööstusprojekti hoone, Kadrioru kohvik, Tartu Kaunase restoran, Tallinna reisisadama ootepaviljon ja Merepiiga omaaegsed fotod (Rein Vainküla),…
-
Tõepoolest, vaid vähesed on saanud sellise au osaliseks, et kogu Frankfurdi moodsa kunsti muuseumi püsiekspositsioon on maha võetud ja muuseum ise Murakami muuseumiks ümber ristitud (välissildid vahetatud). Kuigi osa psühhoseksuaalseid skulptuure saab hard-core’i alla liigitada, oli lastega emade ja koogavate imikute rohkus näitusel ootuspärane, koomiline aga ikkagi. Murakami ealiselt 2–102aastastele sobivate plastmaalide, heeliumskulptuuride, korporatiivkujunduste ja psühhedeelsete ruumiinstallatsioonide, nunnude multifilmivideote vahele oli ekspositsiooni integreeritud kunstniku enda kujundatud nn.…
-
Kumu pälvis maikuus Dublinis Euroopa muuseumi 2008 aunimetuse ning Eesti riik premeeris teda selle (aga ka muidu väljapaistva töö) eest kultuuri tähtsaavutuse preemiaga (ja 800 000 krooniga). Ilus algatus, kui ei oleks taas tökatitilka meepotis: riigi hea komme sportlasi (ja ka kogu toetavat meeskonda) suursaavutuste puhul premeerida sama suure või suurema rahaga kui tervet kunstiinstitutsiooni on iseenesest mõistetavaks kujunenud. Kuid asi pole sugugi ainult ametlikus tunnustamises:…
-
Mõtete vabast voolust automatismiks
Juhuse põhimõtte puhul tuleks teha juttu automatismist, sürrealistlikust tehnikast, mille André Breton määratleb esimeses sürrealistlikus manifestis „psüühilise automatismina”. Ta defineerib sürrealismi: „Puhas psüühiline automatism, mille abil soovitakse väljendada kas suuliselt või kirjalikult või mis tahes muul viisil mõtte reaalset funktsioneerimist. Mõtte dikteerimine täielikult mõistuse kontrollita, mis tahes eelneva esteetilise või moraalse kaalutluseta”(2).
Sürrealismiga seoses kõneldakse automaatsest joonistamisest, maalikunstist ja isegi automaatsest matemaatikast, mis seisnes…
-
Foto tõendab „tegevuspaika”. Kuriteopaiga fotod ei tõlgenda stseeni ega sekku eelarvamusega visuaalsetesse faktidesse. Nad annavad tõendusmaterjali, millele rajada oma teooria juhtumi kohta. Ebasentimentaalse ja kiretu jälgimisega aktiveeritakse vaataja fantaasia. Õige varsti pärast foto leiutamist mõistetakse, et juhuslikud ja triviaalsed fotod jätavad vaatajale rohkem kujutlusruumi. Ei allegooriatele! Varases hommikuvalguses pildistatud vanker on vanker on vanker. Sel viisil läbib Pariisi ja selle ümbrust oma raske plaatkaamera ja statiiviga…
-
Ilmselt valiti Erwin Blumenfeldti foto „Etüüd reklaamfotole” Kumu näituse „Tegelikkuse sabotaaž. Sürrealism Euroopa fotokunstis 1922–1947” plakatile just tänapäeva vaatajale äratundmist pakkuva atraktiivsuse tõttu. Sürrealism ja reklaam mängivad vaataja/tarbija seksuaaltungile: neid ühendab erootika ja soostereotüüpide järjekindel ekspluateerimine, mistõttu pean vajalikuks pakkuda pisut kriitilist analüüsi naise kujutamise tagamaade osas sürrealistide fotograafilises praktikas.
Sürrealistlik pilt, konvulsiivne ilu ja hüsteeria
André Breton, sürrealismi üks põhiideolooge, deklareerib „Esimeses sürrealismi manifestis”: „Sürrealistlik pilt peab…
-
Sloterdijki arvates ilmneb sellest stseenist kaks asja: kõigepealt see, et „sürrealism on diletantism seal, kus ta ei aseta tehnilisi objekte mitte nende õigetesse tingimustesse, vaid muudab need sümboolseks”; teiseks aga see, et sürrealism on „osa modernsuse eksplitsitivistlikust liikumisest, sest ta on meetod, mis ühemõtteliselt purustab latentsuse ja võtab tausta koost lahti”. (3) Pannes selga õhukindla ülikonna ja sattudes sellega publiku ees eluohtlikku olukorda, toob Dalí nähtavale…
-
Koondtähiste mitmekesisus on seega vähepakkuv, aga nende hulka kuulub ka erand, mis võiks väärida suuremat tähelepanu; impressionism nimelt, ja iseäranis sellena, milleks ta oli esialgu mõeldud, see tähendab pilketähisena, mõjub igas suhtes täisväärtuslikult. Mispärast „muljendajaid” pilgati? Sellepärast, et neid ei võetud tõsiselt. Ja pole kuigi raske mõista üleoleva suhtumise põhjusi; piisab, kui impressionistide pilte võrrelda vanemate kaasaegsete loominguga. Akadeemik Ingres, realist Courbet ja romantik Delacroix maalisid…
-
Kristi Paabi näitus on hästi lihtne, esmapilgul isegi nagu liiga lakooniline: ei mingeid kujunduslikke trikke ega üllatusi. Isegi esitatud ehted, peamiselt kaelakeed, aga ka rinnanõelad on just sellised, nagu need tavapäraselt ikka on olnud. Pole neis ei varjatud tähendust ega potentsiaalset kandjat, (naise) keha kui sellist tõlgendavat teoreetilist kontseptsiooni. Galeriiruumi keskele on asetatud lakooniline vitriin, sellesse on rahulikku rütmi pandud ehted, vaid üks on riputatud galerii …
