-
Tallinna linnavalitsuse uue hoone tänavused arhitektuurivõistluste tööd on viimaseid päevi väljas arhitektuurimuuseumis soolalao suures näitusesaalis. Nende kõrvale toodud Tallinna raekoja konkursitööd aastatest 1912 ja 1937 pakuvad head võrdlusvõimalusi. Eks arvata oli, et demokraatia edenedes hakkab mühisedes vohama ka bürokraatia-aparaat ja nii see ka oli: 1912. aasta raekoda oli 6 822 m² suur, 2009. aasta oma aga 35 000 m² – viis korda suurem. Linnapäid oli siis…
-
Näitus „Eduard Wiiralt – Eesti Komitee kingitus” on ühtaegu klassiku väljapanek, kuid pakub üllatavaid momente ka kauaaegsetele Wiiralti loomingu austajatele. Näituse avapeatükk on „Rahutus”, tegelikult iseloomustab see kogu näitust. Arvukad visandid, etüüdid ja proovitrükid on kunstniku sisemise rahutuse materialiseerunud osa. Eduard Wiiralt suri 8. jaanuaril 1954. aastal Pariisis. Kunstniku viimasesse elupaika Sceaux’s Houdani tänav 61 jäid tema vähesed isiklikud asjad, sealhulgas päevikud, fotod, kirjavahetus, dokumendid, ajaleheväljalõiked…
-
„Mehe tee” on sinu esimene fotonäitus. Kuidas sai kontseptsioon alguse?
Idee pildistada meesakte looduses tekkis soovist soostereotüübid ümber pöörata: paigutada mehed loodusesse naiste asemel. Looduses kujutatud passiivne naisakt, kes pakub end meesvaatajale ilusana, on kunstiajaloole tüüpiline. Loomulikult on meesakte looduses enne ka pildistatud, aga meesaktide ajalooline traditsioon justkui puudub. Pealkiri „Mehe tee” oli kohe olemas, sest ma teadsin, et lähen rattamatkale, mis on hea võimalus kolme meest…
-
Kas kirjeldaksite natuke lähemalt neid töid, mida tänavu tehti Püha Vaimu kiriku altari juures?
Ennistuskoda Kanut direktor Kriste Sibul: 2007. aasta eeluurimiste programmi raames eemaldati Püha Vaimu altarilt tabernaakel ning paigutati kiriku orelirõdule. Inspireerituna Bernt Notke 500. surma-aastast otsustasime tabernaakli konserveerida ning paigutada tagasi oma kohale. 2009. aasta kevad-suvel viidi Ennistuskojas Kanut läbi tabernaakli tehnoloogilised uuringud ning konserveerimistööd.
Mis plaanid on Ennistuskojal Kanut Püha Vaimu kiriku altariga edasi?
Lõpetanud…
-
25 aastat on Niguliste muuseumis säilitatud, uuritud ja tutvustatud meie vanimat kunstipärandit. Lisaks korraldatakse muuseumi iseloomust ning teemade sobivusest lähtuvalt põhitegevust toetavaid üritusi: kontserte, loenguid, erilaadseid kunsti- ja muusikaprojekte, konverentse jne. Niguliste on aastate jooksul olnud Eesti Kunstimuuseumi külastatavamaid filiaale. Eelkõige paikneb siin ju Eesti kõige hinnalisem rahvusvahelise tähtsusega kunstipärand, mida tullakse spetsiaalselt vaatama. Püsiekspositsioon on koostatud EK Mi kogudesse kuuluvatest eksponaatidest ning siia deponeeritud teostest.…
-
Ajalooline kontekst
Esmalt veidi tolleaegsete meistrite tegutsemise tagapõhjast ja ajaloolisest kontekstist. Nii Rodet kui ka Notket on allikates nimetatud alamsaksakeelse sõnaga „meler” (maalija) või „meister”. XV sajandi teisel poolel peeti nii maalijaid kui ka puunikerdajaid käsitöölisteks, kunstniku seisusest veel rääkida ei saa. Mõlemad erialad kuulusid Lübeckis maalijate ja klaasijate tsunfti (allikates nimetatud ametiks – amt, nagu see oli tavaks ka näiteks Tallinnas). Selle vanim põhikiri ehk skraa…
-
Tallinna XV sajandi kunsti kohta puudub üldkäsitlus, peamiselt on uuritud üksikobjekte, sealhulgas kirikuid, kloostreid, altareid. 1978. aastal ilmus arhitektuuriajaloolase Rasmus Kangropooli ja kunstiteadlase Mai Lumiste väga oluline artikkel, kus nad näitasid arhiiviandmetele tuginedes missuguste ehitiste juures toimusid Tallinnas XV sajandil suuremad ümberehitustööd. Rasmus Kangropool on uurinud ka väga põhjalikult hiliskeskaegses Tallinnas tegutsenud kiviraidureid, kelle hulgast tõstis esile meistri, kes kandis ametinimetust „linna kiviraidur” või „rae müürseppmeister”.…
-
Ilmselt vähem on teada fakt, et Notket ei sidunud Tallinnaga üksnes siit linnast tulnud suuremahulised tellimustööd, vaid et siin elasid XV sajandi teisel poolel ka tema sugulased (üks pidas preestri-, teine kaupmeheametit). Bernt Notke (umbes 1440–1509) juhatas Lübeckis suurt töökoda, kus tegeldi nii maalimise kui ka puunikerdamisega. Meistri kuulsus ulatus Lübeckist kaugele väljapoole ning talle saabus tellimusi paljudest Läänemere-äärsetest linnadest. Ürikuliselt on tõestatud järgmiste šedöövrite pärinemine…
-
Ortodoksselt tsentreeritud fotodest („abjektid 1–4”, 2004–2009) esimesel nägi ta lakkamatus kolimisseisus (või alalises püsiolekus?) pappkastide ja mustade kilekottide ning pehme mööbliga kaootiliselt pikitud elu- või tööruumi mustavalge kassi, mitme arvuti ja lauaga, millest mõne taga korraga mitu tooli ja teise taga ei ainustki. See tuletas meelde, kuidas kunagi ajaloolasena pärast ülikooli lõpetamist Lihulasse tööle läksin ja kohalikust mööblipoest kolm lauda ja ühe tooli ostsin. Sellest räägiti…
-
Kui Rauno T. Moss kinnitab, et „me elame ikkagi vaid maailmas, mis saab koosneda vaid sellest, mis omab meile tähendusliku märgi tähendust”, siis Ly Lestberg kaitseb oma kujundite puhtust igasuguse nimetamise eest. Lestbergi töödel ei ole isegi pealkirju, neist kolm võib leida hoopis Rauno T. Mossi teostatud koopiate alt õlitehnikas. Nii palju on teada, et Ly Lestbergi kangelased on playboyjänku Anna Nicole Smith ning jalgpallijänku David…
