-
EKKMi neljanda hooaja lõpunäitust on lihtne pidada helikunsti sündmuseks, kuid see oleks olnud viga. Jah, kõik teosed seondusid heliga ühel või teisel moel, kuid näitus oli läbinisti visuaalsel alusel komponeeritud. Vaatajaid püüdsid lõksu fetišlikud kujundid, mis oli ühenduses mingi muusikakogemusega: lava, baar, tsirkus, videodisko, arvutimäng, raadio ja kassett. Heli oli seejuures kas asendatud või kaotatud, kuid vaataja asendas või kõrvutas omakorda oma varasema kogemuse toel nähtu…
-
Eraldi tähelepanu väärib seekord lehtede skulpturaalsus, mitmeti lahendatud reljeefid, mis on nõudnud täpsust ja juveliirset käsitööd. Graafika puhul on isegi kummaline nii öelda, ent lehtede selgelt loetav kujundlikkus mõjub eelkõige monumentaalselt. Monumendi kujund ei ole Vello Vinna loomingus kaugeltki mitte võõras, galerii aknapoolses osas mõjub neljane seeria „Mitmenäoline” kui alternatiivsete monumendikavandite võimalus ja ka tagasi seitsmekümnendatesse vaadates võime näiteks sarjast „Tiivad” leida monumendi.
Lahe popiajastu atmosfäär
Lahe popiajastu…
-
Ülevaade on antud kunstniku loometeest ajavahemikus 1967–2009. Enamik teoseid on erakogudest, kuid kahjuks ei selgu, kui suur osa neist kuulub kunstnikule endale. Tallinna Kunstihoone kogudest on välja pandud tema loomingu kõige tähelepanuväärsemad maalid, mida täiendavad üksikud teosed Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kunstivaradest. Näituse kujundamise on kuraator usaldanud kunstnikule endale ning tulemus on ootuspäraselt maitsekas. Näitusetekstist selgub ekspositsiooni süstemaatiline programm. Igal Kunstihoone neljast saalist on valitud…
-
Esinenute ring oli lai ja kõrgetasemeline, ulatudes teoreetikutest varahoidjateni, kuraatoritest konservaatoriteni ning megainstitutsioonide esindajatest sõltumatute projektijuhtideni. Neid ühendas eelkõige objekt ja teemapüstitus: oma kaasaja ning kaasaegse kunsti kogumine ja säili(ta)mine. Konverentsi esimese päeva fookuses olid üldteoreetilised teemad nagu muuseumi kogumisobjekt XXI sajandil ning kontekstuaalse terviku säilitamise võimalikkus muuseumikeskkonnas. Teisel päeval käsitleti kitsamalt institutsioonide vs. kunstiteoste näitel ja professionaalide pilgu läbi kaasaegse kunsti säilitamisega seonduvat. Muu seas…
-
Kust te selle peale tulite, et valida välismuuseumidest just Malmö kunstimuuseum? Meilt vaadates oleks ju esimene mõte näiteks Helsingi Kiasma või Stockholmi Moderna Museet?
Tegemist on muuseumidevahelise koostööga „Museums in motion” („Muuseumid liikumises”). Selle algatas Turu kunstimuuseum, kes tegi ettepaneku nii meile kui ka Malmö kunstimuuseumile. Ja nii see algas: meilt läks sotsrealismi näitus algul Turusse ja siis Malmösse, Turust tuli meile soome kuldajastu näitus ning…
-
Life on ööklubi Põlva lähistel Mammastes ning toonane väljapanek koosneski suures osas klubiteemalistest graafilistest lehtedest. Kalli ja Murusalu ühistöö võib jagada kaheks: esimesel korrusel eksponeerisid kunstnikud vitriini „heliplaatidega”, rõhutatult autoriõigusega kaitstud plaatidega, mis on tiražeeritud ning meenutavad tavalist vannitoa kahhelkivi. Igale kiviplaadile on trükitud Interneti-aadress, mille kaudu peaks pääsema helini, mis on valminud just seda näitust ja temaatikat silmas pidades. Plaadi saab liigitada seetõttu collector’s item’i…
-
Näitust saadab ilusasti kujundatud pildiraamat, mille sisukus ja pretensioon tekitada borgeslikku tekstidevahelist kõnelust lähevad tunduvalt kaugemale hariliku näitusekataloogi eesmärkidest. Üldse on Viigi näituse puhul sümpaatne kunstniku valmidus ja soov vaatajale vastu tulla, mõne koššer kunstimandariini meelest ehk niidiotsade liigagi lihtsalt kätteandmine (aga need on ju ainult otsad). Erinevalt mõnestki „kaasaegsete vahenditega” töötavast kolleegist ei näi Viik arvavat, et vaataja arusaamatusse jätmine tõestab kunstniku erilist anderikkust. Meeldiv…
-
Sokolova alustas teiste kunstnike installatsioonide ülesmaalimist 2008. aasta sügisel. Esimeseks jäädvustuseks sai inglise kunstirühmituse protoPlay ja Kunstikonteineri kahenädalase tegevuse tulemusena loodud ruum ning performance’itest tekkinud prügi. Järgmiseks inspiratsiooniallikaks kujunes tekstipõhise kunstniku Taavi Piibemanni hauakujutis Rael Arteli galeriis Tartus. Sellele järgnesid Mai Söödi „Isadora”, Sandra Jõgeva installatsioon New Yorgis jt. Järgmised võiksid olla Jaan Toomiku või Jüri Ojaveri installatiivsed teosed, igati intrigeeriv algmaterjal. Või Jaan Paavle teoste…
-
Attila Mata (1953) näitusele valiti tööd skulptori viimase kümne aasta loomingust: kahes motiivis oldi ühtne, materjalivalikus erinev, näidati tema loomingu pidevat arengut. Mata katsetas esmalt puidust konstruktsioonidega puitliistudest, plaatidest, koguni puupakkudest huvitavaid inimfiguure välja saagides ja nikerdades. Tema selle perioodi lemmiktöövahend oli mootorsaag, looming oli inspireeritud kubismist ja futurismist, valitud materjali tõttu oli tema loomingus ühtlasi tunda ka tugevat looduse mõju. Seejärel pöördus Mata teise materjali,…
-
Muidugi triikis magistrandi edu ka juhendaja ego, kuid malbe ja äraolev Lõhmus suutis ometigi üllatada oma wittgensteinlikult teoretiseeriva traktaadiga, milles ta Tartu ülikooli diplomi väärilisena enda kui maalikunstniku praksist õigustades teoreetilise eneserefleksiooni võimalikkuse üldse kahtluse alla pani. Tõepoolest, üpris keeruline on kirjutada nähtusest, mille geneesi juures ise oled olnud – et just neid raamatuid lugeda tõin ja neid albumeid laenasin. Lõhmus jõudis bakalaureusetöö ja magistriõpingute vahel…
