-
Näituseks on valminud neli maketti (Peet Veimer): uhiuus riigikogu hoone (1922), Johansoni kavandatud Elfriede Lenderi gümnaasium (1935) ning tema Liiva (1935) ja Metsakalmistu kabel (1936). 25 aastat tagasi saatis näitust (ja konverentsi) teatav vastupanuliikumismeelsus, esitleti ju siis pooleldi keelatud Pätsu aega. Raamatud olid erifondides, aga maju ei saadud ju kuidagi keelata. Ka ei tundnud nõukogude võim ennast Eesti-aegses riigikogu hoones sugugi halvasti, justnagu oleks Lenini nägu…
-
Võimalik kokkulepe, kompromiss?
Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ ei nõustu Paldiski mnt 50 kinnistu detailplaneeringu algatamisega ja palub edasise detailplaneeringu menetlemise antud kujul lõpetada, kuna hipodroomil on kaks väga tugevat kultuuriloolist külge, mille hävimist ei tohiks endale lubada ei riik ega selle pealinn. Võidusõiduhobuste kasvatamine ja treenimine sisaldab nii palju erialast kui ka pärimuslikku oskusteavet, et kõikjal maailmas peetakse hobumajandust kultuuritegevuse lahutamatuks osaks. Kultuuri vastu pole kindlasti…
-
Väljakuulutatud konverentsitemaatikale vastas rangelt võttes kaheksateistkümnest ettekandest ainult üks: Krista Kodrese „Our Own Estonian Art History: Changing Geographies of Art Historical Narrative” („Meie oma Eesti kunsti ajalugu: ajaloolise narratiivi muutuv geograafia”). Kodrese ettekanne oli ka metoodika poolest suurepärane näide, kuidas saab rahvusvahelise teaduskirjanduse metoodikat kasutada lokaalse sfääri uurimisel: selleks tuleb ajaloolisi tekste ikka ja jälle üle lugeda ja nende tähendushorisonti järjest laiendada. Kodres tõi nutikalt ning…
-
See oleks ehk võinud aset leida mõni aasta varem: oleks olnud aktuaalsem. Noorema põlvkonna anarhopoppariteks peetud Ki wa, Jasper Zoova jt on seda teemavaldkonda samuti oma väljapanekutes kajastanud. Seetõttu on Vinogradovil raske olla avangardist. Tegelikult oleks tahtnud tema väljapanekut vaadata hoopis 1988. aasta skandaalse noortenäituse „Ma ei ole kunagi käinud New Yorgis” raames või sellega samal ajal. Aga see ei olnud siis kuidagi võimalik. Kõige paremaks…
-
Sellel väljapanekul domineerivad rohkem sürrealistliku alatooniga taiesed, mida suurem osa kunstihuvilistest ei ole varem näinudki. Ennekõike on need huvitavad vaadata Lapini hilisema loomingu foonil, et näha kunstniku arenguprotsessi. Seitsmekümnendate üheks olulisemaks (ja ka ulatuslikumaks) kontseptualistlikuks sarjaks oli Lapinil „Masinad”, milles, nagu ta ise kirjutab, „käsitles ta looduse uue vormi – masinate – kujunemist ning nende mõju inimühiskonnale, inimese ja kogu tema kujundatud maailma masinastumist”.
Ent veidi tähelepanelikumalt…
-
ILJA SUNDELEVITŠI näitus „16 : 9” Tallinna Linnagaleriis kuni 13. XII .
*
Ilja Sundelevitši näitust võiks ehk nimetada mingis mõttes uurimuslikuks väljapanekuks. Võimalik, et ka kontseptualistlikuks uurimuseks. Nii palju, kui ma aru sain, toob Sundelevitš külastajani nihestatuse ning moonutatuse, mis valitseb televisioonipildi puhul, kui laiad ekraanid on vaid osaliselt pildiga kaetud. Nii vaatamegi vähem või rohkem moonutatud pilti. Selge see. Selle tõestuseks on Sundelevitš galeriis välja…
-
Mulle meenus seda näitust vaadates Mihkel Muti väike essee „Oh, oleks mul tiivad” novembrikuisest Loomingust: „Miks ei võiks siis uus kunst jõuda millenigi, mida sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia jt inimteadused (mis niigi „pehmed”) ei suuda? Kuigi, kas pole seejuures langetud empiiria lõksu? Säärane kunst näib pelgalt taandavat objektiivset kui üldist objektiivseks kui üksikuks, võttes viimase oma objektiks, selmet olla üldine kaemuslikult ja subjektiivselt. Kas pole kunst ära andnud…
-
Üht võimalikku draamade, unelmate ja fantaasia pidu jagas ta hiljuti ka kõigi teistega, kes samuti leiavad, et vajavad juba tuttava sisuga olme kõrvale midagi ülevat. Nappideks haruldasteks päevadeks oktoobri lõpul maskeeris Veenre Rotermanni kvartali vana ja rõske nisurukkiveski peeneks galeriiks, kus tutvustas oma uusimat ehteloomingut kogu selle pidulikkuses. Et saabuja sujuvalt hallist Tallinnast muinaslugude juurde juhatada, oli näituse ülesehituse puhul arvestatud külalise kõigi meeltega: silmale avanes…
-
See on kindlasti etteheide eelkõige akadeemia üliõpilastele ja õppejõududele, sest kasutamata jäeti Tallinnasse kätte toodud suurepärane võimalus kolleege kuulata ja nende loomingule pilk heita. Kunstnikest professionaalide seas on huvipuuduse põhjuseks ehk see, nagu eravestluses kuulda on olnud, et paljusid Eesti tarbekunstnikke tänavuse triennaali teema ei köitnud: soovi rollimuutuseks lihtsalt ei olnud. Laiema üldsuse huvipuuduse on põhjustanud aga kardetavasti üldine tarbekunsti teemade kadumine viimaste aastate huvifookusest. Nii…
-
Kolmanda laine feminism
Muu hulgas iseloomustabki kolmanda laine feminismi äratundmine, et sooküsimuse taandamine patriarhaadi problemaatikale paneb privilegeeritud olukorda valged keskklassi naised, samal ajal kui ükski klassikaline teise laine feministlik teooria (nagu näiteks liberaalne, radikaalne, marksistlik või sotsialistlik feminism) ei ole pööranud ammendavalt tähelepanu probleemile, kuidas vabastada mitmekordsest diskrimineerimisest naised, kes lisaks oma soolisele identiteedile on marginaliseeritud ka rassi-, rahvus- või klassikuuluvuse alusel. Ehkki võib ju väita, et…
