-
Vahel tundus juba, nagu olnuks tal aeg loorberitele puhkama jääda, kuid õnneks taibati eesti nüüdiskunsti tõusulaine harjal, mis äärepealt pidi oma vabaduse eestvõitlejad prügimäele pühkima, viimaks sillaehitustalgud korraldada. Soomest vaadatuna näib praegu, nagu oleks eesti kunstimaailmas saavutatud teatud tasakaaluseisund, kus leidub koht ka Lapinile – nii ajaloolise isiku kui ka ikka veel täies elujõus kunstnikuna. Lapin on sageli ammutanud inspiratsiooni vene avangardist, mistõttu on ehk ka…
-
Tänavakunst trügib kunstisaalidesse
Ka Pärnu Kunstihalli teine eksponent, Soome Kuti Kuti rühm esitab koomiksit. Prantslaste meediumidele lisaks pakuvad soomlased veel skulpturaalseid objekte (maketid, 3D raamatud jms). Kuti Kuti väidab end võitlevat peamiselt inimliku lollusega: seega on siin vähem vägivalda, rohkem inimloomaaia läbikukkumislugusid. Tänavakunst trügib kunstisaalidesse. Kunstisaalid võtavad selle rõõmuga vastu, sest klassikaline graafika on kõiki ära tüüdanud. Kõige traditsioonilisem, nagu alati, on „In graafikal” vabagraafikute liidu…
-
G-galerii ühes koostööpartneri, Hollandi kunstitarvete firmaga Royal Talens määras seitsmeteistkümnendat korda välja antud iga-aastase kunstipreemia Benjamin Vassermanile. Lõppenud aasta oli Benjamin Vassermanile mitmeti tähendusrikas ja kunstiliste saavutuste rohke. Kunstnikul oli kaks isikunäitust: riigikogu kunstisaali väljapanek koondas tema sügavtrükitehnikate paremiku, Tallinna Kunstihoone galerii näitusel „Diagnoositud tagasitulek” sai aga esmakordselt Eestis näha kunstniku rahvusvaheliselt hinnatud digigraafikat. Just Kunstihoone galerii näitus sai otsustavaks, et aastapreemia läks Benjamin Vassermanile: selle…
-
Mingil hetkel muutusid arvustustes oluliseks neljakümnendate algul sündinud naisskulptorid Aime Kuulbusch, Ellen Kolk ja Hille Palm, neist sammukese ajas tagapool tuli juba rida tugevaid isiksusi, kes jäid kohalikel skulptuurinäitustel tooni andma 1980. aastate lõpuni. Ants Möldri töid sellest ajajärgust on muuseumi kogus üllatavalt mitu. Ta oli rohkem vormiga mängija. Tema poolabstraktsed alumiinium-, marmor- või puuobjektid on äratuntavad just talle omase ümaravormilise stiliseeringuga. Kõik on ühtaegu ornament,…
-
Aastal 2010 seab piirid nende täitmisele 2009. aastaga võrreldes 18,5% vähenenud sihtkapitalide stipendiumide eelarve. Seetõttu ootame eelkõige projekte, milles sisaldub taotleja enese rahaline panus ja leitud on lisa-tuluallikaid. Kultuurkapitali käsitleme projektide toetaja, mitte sajaprotsendilise rahastajana. Sihtkapital ei võta enesele etteulatuvaid kohustusi, vaid eraldab raha konkreetse jaotuse vahenditest. Oluline on märkida, et asutused (v.a MTÜ-d) ei saa enam taotleda projekti raames stipendiume eraisikutele, vaid peavad käsitlema isikutele…
-
Erandlik on sihtkapital seetõttu, et tegelikult ju ei rahastata otseselt arhitektuuri tegemist, s.t projekteerimist ja ehitamist, nagu näiteks kirjanduse sihtkapital toetab raamatute kirjutamist ja väljaandmist või audiovisuaalse kunsti sihtkapital filmide tegemist. Kogu toetatav tegevus toimub n-ö arhitektuuri ümber ehk see jääb väljapoole majade/ruumide ehitamist, ent on sama vajalik arhitektuuri- ja ruumikultuuri säilimiseks. Üldises plaanis see tähendab arhitektuurist mõtlemist ja selle esitamist mittearhitektuurses vormis, milleks võib olla…
-
Kuigi konkurss ei pruugi alati tagada võidutöö kõrget kunstilist kvaliteeti ega isegi objekti valmimist võitjate projekti järgi, on see üldjuhul siiski ainumõeldav viis, et tagada oluliste ehitiste puhul võimalikult paljusid rahuldav lahendus. 2009. aasta oli arhitektuurivõistluste poolest edukas. Häid projekte saadi nii üksikobjektidele kui suuremat sorti planeeringutele, haridus- ja kultuuriasutustele, töö- ja elupindadele. Arhitektide mõõduvõtmistest oli kahtlemata tähelepanuväärseim Tallinna uue administratiivhoone konkurss, mille võitjaks osutus viimasel…
-
Popi enese mõistet on kultuuriarheoloogias viidud tagasi Briti Independent Groupini, kus uuriti amerikanismi mõju kultuuris. Legend räägib, et sinna kuulunud kunstnik Eduardo Paolozzi kasutas oma pildiseeriat „Bunk!” presenteerivas loengus 1952. aastal Londoni nüüdiskunsti keskuses kollaaži „I was a Rich Man’s Plaything” („Ma olin rikka mehe mänguasi”, 1947), mis kujutas endast suvalist Holliwoody posteristaari ja revolvrit ja mille suitsupilves terendas sõna „pop”. Räägitakse, et esimesena olevat väljendit…
-
Raamatud, koomiksid, monograafiad, trükimeediumi kunstiobjektid ja lipulaevana ajakiri Hopital Brut. Staatilisele kunstile lisanduvad videoteosed ja animatsioonfilmid – metsik audiovisuaalne turmtuli. „In graafika” alapealkirjaks ongi seekord kirjutaja Marinus de Ruiteri „Le Dernier Cri” käsitlusest pärinev termin [Obsessions on Paper – Mental Discharge], mille eestikeelne tõlge võiks olla „vaimne vabanemine”, „mahalaadimine”, „tühjakslaadimine”. Seda sorti fenomeni esindavad eelkõige InG peaesinejad ja sedasama otsitakse ka kodumaisest kunstist kõikvõimalikes avaldumisvormides. Festivali…
-
Ettelil on madal hääl. Mitte tiiskant, vaid alt. Ka Etteli ehted on mõneti musikaalsed. Tundub, et ta on muusikast ehtesse kaasa võtnud oskuse toimetada rütmi, rõhu ja pausiga, hääl liigub nõtkelt üles-alla, paigas on kontrapunkt. Kooskõla üle ei saa kurta. Dissonantse ei märka. Ja veel. Ta ei kaldu oma töös müsofiiliasse, ei põe haiguslikku kiindumust mustusesse. Läänes steriilse eluvõõra korrastatuse ja puhtuse vastumürgina võrsunud inetuse esteetika…
