Nii kannavad neljaosalise sarja autobiograafilised natüürmordid pealkirju: „1982–1988 / 14–20”, „1989–1995 / 21–27”, „1996–2002 / 28–34 ehk 7 aastat õnnelikku armastust” ja „2003–2009 / 35–42 ehk 7 aastat õnnetut armastust”. Joonas aga on loobunud kalendrist, loobudes 2000. aastal demonstratiivselt eluloost. Akt, mis kutsub esile teatava skepsise, sest ennekõike näib tegemist olevat kunstniku labase katsega institutsionaliseeritud kunstiilmale trääsa näidata. Kunstniku edasised kommnetaarid samal teemal annavad aga siiski…
Sealjuures hindab Tuominen – kui vaadata tema loomingut soome tehniliselt üliviimistletud skulptuuri ja installatsioonikunsti kontekstis – ka teose esteetilist külge, mida ideekunsti juures liigagi sageli alahinnatakse. Tuomineni mõtlemine on pildiline, tema meetodiks on tüpologiseerimine. Need kaks karakteristikut torkavad näitusel kohe silma. Kuigi Tuominen töötab n-ö pehme kujundi kaudu ja tema huumor on pigem paitav kui hammustav, pole talle võõras ka flirt sürrealismiga. Aga see sürrealistlik noot…
2010. aasta oli XX sajandi mõtlemises kui tulevikuaja märk: tehnoloogia on oma arengu tipus ja inimkond elab sotsiaalses harmoonias. Kuid tänapäev näitab midagi muud: kommunikatsioonitehnoloogia esineb küll kõikjal meie kultuurilistes koodides, tulevikki näikse käes olevat, kuid see viib nii mõnegi identiteedikriisini. Tänavune festival alapealkirjaga „Futurity Now!” ei otsinud nähtusi ja ideid, mida tulevikul veel on meile pakkuda, vaid vastupidi – mida meie saame tuleviku nimel ära…
Briti kunsti „paha poiss” Hirst sisenes kunstimaailma 1988. aastal skandaalse „Freeze’i” näitusega Londoni dokkides, olles tollal alles Goldsmithi teise kursuse üliõpilane, pärast seda „pole kunstimaailm enam endine”. Eksistentsiaalne, musta huumoriga vürtsitatud eneseväljendus kunstipiiride laiendajana on loonud Hirsti ümber igavese mässaja oreooli. Kunstnikuna, kelle loomingul pole üht nimetajat (kui mitte pidada selleks eduideoloogiat), on ta ennast valdavalt väljendanud installatsiooni, assamblaaži, ready-made’i või YBA-le (noor briti kunst) tüüpiliste…
Kirglik Pärtelpoeg ja ajaloo tuuled
Kui 2000. aastal kerkis üles Lahemaa rahvuspargile, s.t riigile kuuluva Palmse mõisa mahamüümise küsimus, ütles Leila Pärtelpoeg: „Mul on tunne, et peaksin endale Viljandi turuplatsil tule otsa panema, et näidata, mida ma Palmse müügist arvan”. Mõis…
Tegemist on tabamuse kujul purunenud parabellumi kuuliga. Ehe interpreteerib kõiki pihtasaamisi, mis meest elu jooksul tabanud, kuid pole tapnud. Minu tutvuskonnas on Rumm ainuke kunstnik, kel on relvaluba, ja näitusel oleva hõbekuuli on ta ise välja tulistanud. Mees, kes riskib vaid kalkuleeritult, võiks arvestada Birgit Skolimowski andega; „Tippvarustus” (balsapuu, hõbe, kumm) annab mehele pehmuse. Sõjakusest on asi siin kaugel. Rait Siska spermatosoidide pilv (hõbe, plastik) teeb…
Ühtlase ja majanduslikus kasutuses poolkultuuristatud maastiku pidamiseks on Eestis liiga vähe inimesi ja energiat. Me ei suuda oma lemmikloodust pidada tervel maal, seetõttu peame piirduma väikeste kultuurisaarekestega keset metsikust – parkidega. Eesti pargikultuuri alguses oli situatsioon mõnevõrra teistsugune. Mõisasüdamed asusid viljakamate põllumaade keskel, üldjuhul ikka lagedal, mitte metsa varjus või veeres. Lagealad mõisate ümber pidid kasvama koos rahvastiku kasvuga, mille kõrval põldude tootlikkus püsis ühtlaselt kehval…
Saades hoogu juurde Martin Heideggerilt, jõuavad nad vajaduseni muuta maailm teoseks, ühendades inspiratsiooni tahtega ja lisades mõttele teo. Ehk teisisõnu: park on täius, milles saavad teoks inimese kõige ülevamad ambitsioonid. „Küsides, mis on park, küsime samas, kes oleme ise. Pargis avastame oma elu mõtte, ühe sügavama paljude teiste hulgas. Ja pargis tajume oma eksistentsi mõttetust. Oleme need, kes me oleme – ühelt poolt osa mateeriast ja…
Karin Laansoo: Meil on üle poole aasta konverentsi ettevalmistamist seljataga. Mõtlesin korraks tagasi vaadata ja arutada, kuidas selline teema ja osalejad valitud said. Kui ma eelmisel suvel korraldajatega liitusin, oli kaks dokfilmi juba programmi pandud: Renzo Martensi „Episode III ” („Episood III ”, 2008) ja Alina Rudnitskaja „Bitch Academy” („Mõrra-akadeemia”, 2008). Kuidas sa need leidsid?
Maria Arusoo: 2008. aasta kevadel mõlgutasin mõtteid ühe kuraatoriprojekti üle, mille kontseptsioon…
Vaatasin hea pilguga raamatutele, mille tootmismaksumus oli suudetud hoida väike, välimus oma turunišis läbilöögivõimeline, kus kest peegeldas sisu, kirjatüüp üllatas oma iseloomu ja loetavusega ning probleemkohad olid nutikalt lahendatud. Ning sisaldas seda „miskit”, mille pärast olen uuesti neid kätte võtta tahtnud. Žürii püüdis seekord välja tuua võimalikult erinevaid lähenemissuundi, et tunnustada nii traditsioonilisemaid kui eksperimentaalsemaid raamatuid. Konkursile tuleks kasuks, kui teada-tuntud kirjastuste kõrval näitaksid end rohkem…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
