
Kvaliteeti kas on või ei ole, esmalt inimeses ja siis tema kirjapandud ridade ja lugude, nootide või pintslitõmmete vahel.

„Viimane“ on sedavõrd tähendusest laetud, et lõppu on raske määratleda. Või mis tuleb pärast viimast?

Analüütilise filosoofia ja analüütilise fotograafia vahenditega saab nähtavaks teha mis tahes tagamõtted mis tahes olukordades.

Kui tahta aru saada võimu tegelikust kavatsusest kunstielu korraldamisel, ei tuleks keskenduda sellele, mida võim räägib ja lubab, vaid sellele, mida ta teeb.

Fototehnilist arsenali laiendanud kunstnikku paelub mustvalge maalilisus, pehmed üleminekud heledast tumedasse ja barokselt salapärane valgus.

Baltimaadel tuleb toetada kunstnike järelkasvu, aga ka ergutada kollektsioneerimist ja metseenlust – laulatada kultuuririkkus ja finantsmõtlemine.

Inimene hakkab midagi koguma, et mitte end üksildasena tunda. Mida kogub see, kes on Mäest ilma jäänud?

Kunstnikku süüdistati nii vormi ületähtsustamises kui oma loominguga kaubitsemises. Vaatamata sellele säilitas ta väärikuse ja puutumatuse.

Kui kontseptuaalne kunst ei pruugi silmale palju pakkuda, siis kontseptuaalne disain võimendab otseselt eetilist iluelamust.

Eesti autoreid piiritagustele biennaalidele viivale kaasaegse kunsti keskusele pole oluline ainult eksport, vaid ka see, mis toimub koduriigis kohapeal.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.