-
Loomulikult on EKKMil vaja kõigepealt stabiilset eelarvet, sest isejuhtimise ja vabatahtliku tööga saab minna üksnes teatud maani. Leppisime omavahel kokku, et oleme sinnamaani jõudnud, kus on vaja institutsionaalses plaanis jõuda järgmisele tasandile. Seejärel on vaja investeeringuid, et võtta maja aasta läbi kasutusele ning jõuda kunagi paari aasta pärast ka juurdeehituseni, et tekitada muuseumile lisaks üks suurem 300-ruutmeetrine näitusesaal ning kollektsiooni hoiuruumid. See kõik sõltub paljuski Eesti…
-
Kütkestuse kultuur
Kaks aastat aktiivsest kunstitegemisest eemale hoidunud Marco Laimre on tulnud välja näitusega „Sedasi! Kütkestuse kultuur” skvottgaleriis EKKM. Laimre on viimastel aastatel nii toimekas olnud EKA fotoosakonna ohjamise, EKKMi kureerimise ja Kristina Normani biennaaliprojekti järelevalvega, et ei ole kindel, kas tema näitusesaalist puudumist on üldse märgatud. Igal juhul tere tulemast tagasi! Varasemast ajast on Laimre kaubamärgiks olnud tugev poliitiline ja sotsiaalne meelestatus. Selle näitusega saab samm…
-
Klaasikunst on arenenud õige mitmes suunas, kuid materjali omapära sisendab siiski teatud tähendusvõimalusi. Läbipaistvus ja purunemisoht on omadused, mis klaasi puhul esmajoones esile kerkivad. Lisaks vahetult meeltega tajutavale ehk nii-öelda looduslikule kogemusele ja sellest lähtuvatele emotsioonidele tekib klaasiga seoses terve hulk assotsiatsioone, mis tulenevad klaasi kasutamisest eri valdkondades. Seega on kunstnikel palju võimalusi kasutada klaasi kui materjali oma töös tähenduslikuna, kas tehes seda klaasi teiste materjalide…
-
Osalesite Tallinnas Clarki instituudi ja EKA kunstiteaduse instituudi ühisseminaril, kus arutati Kesk- ja Ida-Euroopa kunstiajaloo kirjutamisviiside üle. Mis kunstiajalooga lahti on, et see ei vaja mitte ainult uuesti kirjutamist, vaid ka kirjutamisviiside üle tuleb ikka ja jälle arutada?
See näiliselt lihtne küsimus osutab tegelikult mitmele keerulisele probleemile. Kõigepealt lähen tagasi selle seminari tekkimise juurde. Piotr Piotrowski, Kesk- ja Ida-Euroopa kunstiuurimise saadik väljaspool meie regiooni, on Clarki…
-
Tallinna seminar oli jagatud neljaks teemaplokiks, mis pühendatud rahvuslikule, rahvusülesele ja lääne kunstiajaloole, regionaalsete infovõrgustike toimimisele, teooria leviku ja omastamise mehhanismidele ning kunstiajaloo publikule. Nii nende kui ka rea võimalike muude teemade puhul kerkivad praeguse kunstiajalookirjutuse keskmesse ikka ja jälle teatud põhiküsimused (mida on muidugi tinginud ja vorminud kunstiajaloo kahetine roll ajalookirjutuse ja kunstimaailma vahel juba distsipliini algusaegadest saadik): suhe ajalooga (milliseid ajalookirjutuse mudeleid kunstiajaloo puhul…
-
Kui lähtepunktiks võtta kuraator Eha Komissarovi avakõnes mainitud irooniline sedastus, et läbilõikelises üldpildis on eesti maalikunst 2001. aastast tegelikult üsna vähe muutunud (viide sissejuhatuseks eksponeeritud kunagise maalikunstnike aastanäituse ülevaatevideole), siis peab muuseum võtma ka produtsendi aktiivse rolli. Maalikunst on siin pigem loomulik kaaslane kunstimängudes, mitte püha lehm, kelle prestiiži on mingite kunstlike vahenditega tõsta üritatud. Protsessikeskses, aktiivselt teoste loomise juures seisvas näitusepoliitikas kajastub kunstnikele pakutav „kriisiabipakett…
-
Teiselt poolt, Alessandro Damiano ritta seatud terasplaadid näevad tõepoolest välja kui liikvel ratsavägi. Ent siingi tasub Itaalia ajalugu meenutada. Kui Apenniini poolsaar oli paljudeks riikideks jagunenud, kuulus sõjapidamise monopol lepingu alusel töötavatele kondotjeeridele. Sõjatellijad võisid ju omavahel vaenujalal olla, ent sõjatööettevõtjad olid kõigest konkurendid. Vahel madistasid kondotjeerid omavahel lepingutäiteks, ühtegi meest maha löömata. Ratsanikel olid uljad hobused, uhked raudrüüd, sulgedega ehitud kiivrid, sest teenistus oli hea.…
-
Kuraatori Eha Komissarovi sõnul: „Tema terasskulptuuride voolavad vormid kannavad vaatajani voogavate vete aistingu, eriti kaunid on valgusrefleksidest küllastatud ja läikivaks töödeldud teraspinnad.” Lisaks eksponeeritakse vestibüülis Hiironeni 1960.– 1970. aastate opstiilist lähtuvaid peeglitega assamblaaže. Hiironeni loodu esindab soome modernismi parimat inimmõõdulist ja loodussõbralikku olemust. Tema materjaliks on olnud aastakümneid looduslik puu, vask ja pronks. Materjalide olemus avaldub klassikalistes skulptoritehnikates, mis tõstavad esile kauni modernistliku vormimängu, harmoneeruvad samaväärse…
-
Tegutsenud 1992. aastast saadik, on galeriil oma traditsioonid. Rõhuasetus on noortel kunstnikel, kuid seda mitte vanuse, vaid hinge ja mõttemaailma alusel. Aatrium pole päris innovaatilise kunsti eksponeerimise pind, sest teatud piirid seab samas majas paiknev saatkond. Missioonina näeme noorte ja vanade dialoogi ärgitamist – elukestev õpe on paratamatult aktuaalne ka kunstiringkondades. Soovime anda võimaluse oma loomingut tutvustada algajatele autoritele, kes alles omandavad kunstiharidust või on värskelt…
-
Uurimise fookusesse on ta võtnud Vittorio Emmanuele II ratsamonumendi Milanos Toomkiriku-esisel platsil (valminud 1896), selle autor on skulptor Ercole Rosa. Õigupoolest on see üsna veider monument. Vittorio Emmanuele II (1820–1878) oli Piemonte, Savoia ja Sardiinia kuningas, enne kui temast sai pärast Itaalia ühendamist ühtseks riigiks 1861. aastal Itaalia esimene kuningas – Isamaa isa, nagu itaallased teda nimetama hakkasid. Selleks oli ka põhjust, sest pärast 1848. aastal…
